Liiklussüüteod

KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 6 kuud 28 päeva vangistust J.F-i suhtes täielikult täitmisele, kui J.F ei pane 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid järgmisi nõudeid:

elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX); ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

70 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasust (lk 256-258; KrMS § 175 lg 1 p 4), 350 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9).

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista J.F-ilt riigituludesse menetluskuluna kokku 480 €, milline summa koosneb järgmistest kuludest:

• •

80 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 256258; KrMS § 175 lg 1 p 4), 400 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks suurte rahaliste kohustustega ja juhuslikku laadi sissetulekuga J.F-ile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada J.F menetluskulu 480 € tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 6 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 20 eurot ja järgneva 6 kuu vältel tasuda iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 60 eurot. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99918700023639 ühele järgmistest kontonumbritest: • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), • SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), • NORDEA PANK / LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), • DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); selgituseks märkida: „ , 1-18-3404, menetluskulu 04.05.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Kohtuotsus edastada prokurörile ja süüdistatavale ning A.K.ule ja Maris Salule (mõlemale lk 255-1 kontaktidel). Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada kriminaalhoolduse teostamiseks täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

PÕHIOSA

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) J.F süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.08.2017. a kella 18:33 paiku Tartu linnas Aleksandri tänaval Jõe tänava suunas kuni peatamiseni politseipatrulli poolt Lina tn XXX juures mootorsõidukit Mercedes-Benz Vito registreerimisnumbriga XXXXXX, olles alkoholijoobe seisundis, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema

poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 1,23 mg/l kohta. J.F rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani J.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis (kehtivas karistusseadustiku redaktsioonis vastab antud tegu KarS § 424 lõikele 1). J.F süüdistatakse veel selles, et tema lapsevanemana hoidus kuritahtlikult kõrvale oma noorema kui 18-aastase XXX A.K. (sünd XX.XX.XXXX. a) ülalpidamise kohustuse täitmisest, mis seisneb selles, et Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 8. juuni 2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-18365 mõisteti temalt välja igakuine elatusraha summas 139,01 eurot kuus alates 09.05.2011. a kuni 31.12.2011. a ja alates 01.01.2012. a elatis summas 145,00 eurot kuus kuni A.K. täisealiseks saamiseni 09.08.2014. a kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, kuid J.F pikema aja vältel ajavahemikus aprill 2013 kuni november 2013, olles töövõimeline isik, kes ei ole nimetatud perioodil olnud ametlikult arvele võetud töötuna ega tööotsijana ning kellele ei ole töövõimetusega seoses välja makstud hüvitisi, toetusi ega pensione, jättis kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha täies ulatuses süstemaatiliselt maksmata, tegemata mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisu parandamiseks, näiteks ei otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, mis oleks võimaldanud tal lapse ülalpidamise kohustust täita, ja omamata mõjuvaid põhjuseid elatusraha mittemaksmiseks, mis on 04.04.2018. a seisuga viinud pikaajalise ja süstemaatilise elatusraha maksmata jätmise tõttu olulise võlgnevuseni summas 5362,94 eurot. Sellega pani J.F toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine. Tsiviilhagi esitatud ei ole, elatise võlgnevuse nõue on sissenõudmisel kohtutäituri juures täitemenetluses. KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus J.F-ile karistuseks 6 (kuut) kuud vangistust. KarS §-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus J.F-ile karistuseks 4 (nelja) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada J.F-ile liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust, suurendades osaliselt raskemat üksikkaristust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, s.o 20.-21.08.2017. a, millal J.F oli kahtlustatavana kinnipeetud, ja lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel tingimisi jätta karistuseks mõistetud vangistus kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui J.F ei pane 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. J.F peab järgima talle kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.F käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada J.F käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel (soovitatavalt liiklusohutusalane või sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramm). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Asitõendid puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud kokku 900,00 eurot: KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud summas 150,00 eurot. J.F töötab talviti (november-märts) XXX ja puhastab masinaga tänavaid. Süüdistataval lõppes tööperiood nädal aega tagasi. Suviti elatub ta juhutöödest traktoril või elektritöid tehes. Talveperioodist on tal sääste, kuid see kulub suve üleelamiseks. Süüdistatav elab koos eakate vanematega ja elatub peamiselt nende pensionist. Kui süüdistataval raha on, siis aitab ta vanemaid elektri ja toidu eest tasumisel. Süüdistataval on mitmeid võlgnevusi, mida nõuavad sisse erinevad kohtutäiturid, s.h elatisevõlg A.K. ees. Süüdistataval vara ega sääste ei ole. On ilmne, et J.F puuduvad võimalused menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema ja tema perekonna hakkamasaamist. Esinevad alused menetluskulude vähendamiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista J.F-ilt menetluskuluna välja 400,00 eurot sundraha ja 80,00 eurot kaitsjatasu, kokku mõista menetluskulud välja summas 480,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 350,00 eurot ja kaitsjatasu summas 70,00 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada J.F menetluskulud hüvitada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu 15. kuupäevaks selliselt, et esimese 6 kuu jooksul tuleb hüvitada vähemalt 20,00 (kakskümmend) eurot ja ülejäänud 6 kuu jooksul tuleb hüvitada vähemalt 60,00 (kuuskümmend) eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses. Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.