Kriminaalasi nr 1-17-3222
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
02. mai 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 23.04.2018)
Kriminaalasja number
1-17-3222
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Maarja-Liisa Sari (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
K.V tingimisi vabastamiseks
Süüdimõistetu
K.V
enne
tähtaega
vangistusest
isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Vabastada K.V Tartu Maakohtu 03.10.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 117-3222 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrata K.V-le katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada K.V täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
1 (4)
vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrata K.V-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Määrus K.V suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist.
K.V
karistuse
kandmiselt
peale
käesoleva
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
K.V on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 03.10.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-3222 KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati K.V-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.07.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6004 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning mõisteti K.V-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti K.V vanglasse saabumise aeg. Kohtuotsus jõustus 19.10.2017. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.11.2017 ja lõpeb 04.09.2018. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu Vangla seisukohaga nõustus prokurör, kes oma kirjalikus arvamuses samuti ei toetanud süüdimõistetu vabastamist ennetähtaegselt. K.V avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja elu korda sättida. Vanglas ta millegagi ei tegele, lühikese karistusaja tõttu ei ole programme pakutud. Vabaduses soovib tööd leida, õlaprobleemi tõttu osalise tööajaga. Mõttes on läbi töötukassa minna tõstukijuhi kursustele. Hiljem kui karistused kustuvad, soovib saada juhtimisõiguse.
KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
2 (4)
Käesolevaks ajaks on K.V temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.V on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest ning korduvalt on ta ka vanglakaristust kandnud. Kuritegude laad ja muster on ajas olnud muutuv. Varasemalt on kinnipeetava käitumises esinenud tihti vägivalda, viimasel ajal asendunud üldohtlike rikkumistega. Käesolevat karistust kannab K.V alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja samalaadseid süütegusid on K.V toime pannud ka varem. Viimane kuritegu on toime pandud varasema, s.o Tartu Maakohtu 11.07.2016. a otsusega määratud katseaja algusperioodil. Karistuse kandmise ajal ei ole K.V taasühiskonnastavates tegevustes saanud osaleda, kuna tema karistusaeg on selleks liiga lühikene. Kinnipeetava käitumisele etteheiteid teha ei saa, vanglas kehtestatud korrast on ta kinni pidanud. K.V vabanemisjärgsed elutingimused on pigem head. Kuigi kinnipeetav tunnistab, et peresuhted on veidi jahenenud, on tal võimalus asuda elama varasema elukaaslase juurde, kus elas ka enne vangistust. Suhted nii elukaaslase kui lastega on siiski säilinud. Kindel töökoht pärast vabanemist puudub, kuid süüdimõistetu on motiveeritud õppima ja uusi oskuseid omandama. Esialgu on garanteeritud sissetulekuks töövõimetuspension. Kõike eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et K.V vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Kinnipeetava selgitustest kohtuistungil saab järeldada, et ta on mõistnud alkoholi tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahelist seost ning teinud oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et viimase kuriteo toimepanemise ja kohtuotsuse vaheline periood kestis enam kui aasta ja väidetavalt ligi aastase perioodi jooksul enam rikkumisi ei olnud, K.V oli muutnud oma käitumisharjumusi. Seda kinnitab ka asjaolu, et kui 2016.a lõpus arutati eelmise kohtuotsusega määratud kriminaalhooldusel süüdimõistetu kohta esitatud erakorralist ettekannet ja ei pidanud kohus vajalikuks lisakohustusi kehtestada ega karistust täitmisele pöörata. Samuti annab kinnipeetava korrektne käitumine karistuse kandmise ajal alust eeldada, et ta on võimeline kehtestatud reeglitest kinni pidama. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks K.V puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine peaks tagama piisava kontrolli tema edasise käitumise üle. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb K.V-le määrata katseaeg 6 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Kuna süüdimõistetu ei ole käesoleva vangistuse jooksul saanud sotsiaalprogramme läbida,
3 (4)
tuleb tal uute kuritegude riskide maandamiseks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel läbida katseajal sotsiaalprogramm kriminaalhooldaja äranägemisel. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.