lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-324/51

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-324/51
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1348
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-324/13Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja26.11.20151-15-324/24Tartu Maakohus Tartu kohtumaja08.09.20161-15-324/31Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.10.20161-15-324/47Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja13.02.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-18-381/29Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium27.06.20193-18-381/17Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja19.12.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-324

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 13. veebruari 2018 määrus, millega jäeti Stanislav Maškin (ik 37903152235) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Stanislav Maškin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 13. veebruari 2018 määrus, millega Stanislav Maškin jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 10.03.2004. a otsusega tunnistati Stanislav Maškin süüdi KrK § 15 lg 2 § 101 p 8 järgi. Talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati S. Maškini karistust Ida-Viru Maakohtu 10. veebruaril 1999. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. S. Maškinile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 18 aastat 7 kuud 1 päev vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10. märtsil 2004. a ja lõpeb 10. oktoobril 2022. a.
16.
novembril 2017 edastas vangla kohtule materjalid S. Maškini vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta S. Maškini vabastamist tingimisi enne tähtaega.
3.Tartu Maakohtu 13. veebruari 2018. a määrusega jäeti S. Maškin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Täidetud on S. Maškini vabastamise formaalsed eeldused. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et S. Maškinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab teist reaalset vangistust. S. Maškini varasemast elukäigust nähtuvalt on ta sügisel 1998. a toime pannud eluvastase süüteo, s.o tapmise, mis on toimepandud huligaansel ajendil ja julmal viisil. Lisaks sellele on S. Maškin jätkanud vägivaldset käitumist ka karistuse kandmise ajal, pannes kevadel 2002. a vanglas

kaaskinnipeetava suhtes toime eluvastase süüteo, mis jäi temast mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata. Karistust kannab S. Maškin alates aastast 1998. S. Maškini varasemast elukäigust nähtub, et ta on toime pannud äärmiselt raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Pikaajalist karistust kannab S. Maškin seoses eluvastase kuriteo toimepanemisega (toime pandud huligaansel ajendil ja julmal viisil). Eluvastase süüteo pani S. Maškin toime kõigest 19aastasena. Vangistuses olles jätkas S. Maškin uute ja äärmiselt raskete kuritegude toimepanemist (eluvastane süütegu, mis jäi katse staadiumisse). S. Maškini varasem elukäik on olnud käitumiselt äärmiselt agressiivne, ettearvamatu ja vägivaldne. S. Maškini enda selgituste kohaselt pani ta kuriteod toime väga noorena, mil ta oli kergesti ärrituv. Toimepandud kuritegude eest mõisteti S. Maškinile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rohkem kui 18 aastat vangistust, millest ta on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku. Kuigi S. Maškin on sõnaliselt väljendanud kahetsust toimunu suhtes, ei saa kohus käesoleval ajal olla veendunud, et S. Maškin on siiralt ja tõsimeeli aru saanud toimepandud kuritegudest ja sellest, milliseid tagajärgi ta toimepandud kuritegudega põhjustas. Vangistuse jooksul on S. Maškin läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Viha juhtimine, Õige Hetk ning alustas osalemist sotsiaalprogrammis 12 Sammu, kuid katkestas programmis osalemise seoses keevitaja kursustega. S. Maškin on osalenud vangla tööhõives keevitajana. S. Maškin on vangistuse jooksul omandanud ka keskhariduse. Lisaks on ta õppinud riigi keelt A1-B2 tasemel. S. Maškinil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega on tema käitumine karistuse kandmise ajal positiivne. Ka vabanemisejärgsed elutingimused on valdavalt head. Süüdlasel on toetav lähisuhtevõrgustik ja elukoht ning töökoht, mis tagaks igapäevase toimetuleku. Tal on ülalpidamisel alaealine laps. Vabanemise fondis on 1410 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Vaatamata positiivsetele asjaoludele (osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed tingimused), ei kaalu need üles negatiivseid asjaolusid. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistavad ennekõike S. Maškini varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud.

4.S. Maškin taotleb ringkonnakohtult Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist määruskaebuses toodud asjaoludel. Kohus on määrust tehes võtnud arvesse üksnes negatiivsed, 16 aasta tagused sündmused. Kohus ei põhjenda oma veendumust, et S. Maškin ei ole tõsimeelselt saanud kuriteost ja sellega põhjustatud tagajärgedest aru ning kahtleb tema siiruses. ITK-s ettenähtud eesmärgid on täidetud. S. Maškin on viis aastat töötanud keevitajana, mis näitab tema suutlikkust end ülal pidada. Ta on parandanud suhted perekonnaga, kes on valmis teda toetama (ka S. Maškini korter on alles hoitud). Võlgnevused on tasutud ja vabanemise fondi hoiustatud 1500 eurot. Vangistuses on S. Maškin loonud pere ja tal on alaealine laps. Kõik resotsialiseerumisele suunatud tegevused on lõpuni viidud. S. Maškin on nõus, et tema suhtes kohaldatakse elektroonilist valvet nii pikalt kui seda õigeks peetakse. Kohtu subjektiivne arvamus, et süüdlane ei ole oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saanud, ei tohiks kaaluda üles kõiki positiivseid asjaolusid. Just viimase viie aasta jooksul on S. Maškin teinud kõik endast oleneva, et paraneda: omandanud eriala, leidnud töö, loonud perekonna, täitnud ITK ja ei ole toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Kõik see näitab tema paranemistahet. Seega oleks järgmiseks sammuks tema resotsialiseerimine kaasaegses ühiskonnas, mis oleks kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ja ühiskonna huvides. Ta teadvustab suure kahetsusega, et ei saa olnud muuta ega heastada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
6.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad S. Maškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
7.Ringkonnakohus märgib esmalt, et vaatamata S. Maškini etteheitele, et kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata teda positiivselt mõjutavad asjaolud, ei ole kaebuses ühtki arvestamata jäetud positiivset asjaolu välja toodud. Kohus on arvestanud, et S. Maškin on täitnud ITK-d, ta töötab keevitajana, samuti on arvestatud S. Maškini toetavaid suhteid perekonnaga, võlgnevuste puudumist, vabanemisfondis olevat raha, pere- ja töökoha olemasolu ning distsiplinaarkaristuste puudumist. Seega ei saa ringkonnakohus ette heita maakohtule S. Maškinit positiivselt iseloomustavate asjaoludega arvestamata jätmist.
8.Iseenesest on positiivne seegi, et S. Mašin vähemalt enda sõnul on sotsiaaltöötajate abil saanud kuritegude üle mõelda ning kahetseb tehtut.
9.Samas on aga õiguskirjanduses leitud, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsustus ning selle langetamisel ei saa piirduda üksnes süüdlase isikut iseloomustavate andmete arvestamisega hindamata igat ennetähtaegset vabastamist õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist hinnatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Kuriteo toimepanemise asjaolude all mõistetakse kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid jne. Süüdimõistetu isiku raames arvestatakse isiku süü suurust, isikuomadusi jms. Varasema elukäigu all aga tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. Kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest toimepandud kuriteo raskuse ja süüdlase varasema karistatuse motiivil (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 76/4.3).
10.Maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus hinnanud raskeks S. Mašini kuritegude asja- ning tehiolud. S. Mašini süü suurust näitab kahel korral inimelu vastu suunatud kuritegude toimepanemine. Teda on korduvalt karistatud, sh kahel korral vangistusega. Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Mašini kuriteod toime pandud väidetavalt hetkeajendil, ette kavatsemata ja alkoholijoobes. Ehkki iseloomustusest nenditakse, et S. Mašin on viimastel aastatel muutunud rahulikumaks ja suudab emotsioone kontrollida (lk 46), on raske üksnes selle põhjal järeldada, et ta ka vabaduses suudaks oma emotsioone kontrollida. Tuleb nõustuda maakohtuga, et äärmiselt raskete kuritegude toimepanemine näitab iseloomustab S. Maškini varasemat käitumist kui ettearvamatut ja vägivaldset. Korduvkaristatute puhul suurem oht uute kuritegude toimepanemiseks, mida on näidanud ka kohtupraktika. Nagu nähtub ka kinnipeetava enda kaebusest, on muutused tema elus toimunud peamiselt viimase viie aasta jooksul.
11.Ringkonnakohus leiab, et S. Maškini kuritegude toimepanemise asjaoludest ja tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse praegusel ajahetkel arvata, et ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17, p 21 mõttes on see põhjuseks, miks mitte vabastada vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt käitunud isikut, kes on

saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head.

12.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.