Liiklussüüteod

1-18-980 kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 12 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Mõista T.U-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ja 115 (sada viisteist) eurot 71 senti muu menetluskulu katteks. Need summad tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel peab T.U temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude ja sundraha näol kogusummas 865 (kaheksasada kuuskümmend viis) eurot ja 71 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskulu, s.o kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 60 eurot riigi kanda. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300

LUMINOR

BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700008133 ning selgitus „T.U , 1-18-980, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Kokkuleppe järgi süüdistatakse T.U selles, et tema olles 21.10.2014 kohtulikult karistatud KarS § 424 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt karistusregistri seaduse § 24, taas juhtis 21.03.2017 kella 10.50 paiku Narvas, Daumani tänaval mootorsõidukit Peugeot (rg-märgiga xxx) olles joobeseisundis. Vastavalt kohtuekspertiisile nr 560T tuvastati tema veres alkoholisisaldus 1,95+/-0,06 mg/g etanooli, s.o vähemalt 1,89 mg/g. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

1-18-980 KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus T.U liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma tegevusega pani T.U toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2 järgi). Kooskõlas T.U, tema kaitsja Galina Tšelnokova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Marina Zagoretsi vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus T.U süüdimõistmist KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel tuleb T.U-le mõistetud karistus asendada üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses tegemise tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada T.U üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 21 sätestatule, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad T.U-lt väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundraha summas 750 eurot, joobeseisundi ekspertiisi maksumus üldsummas 37,71 eurot ja kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 78 eurot, mille tasumist võimaldatakse kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. 15.02.2018 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et mõistab, et kokkuleppest tulenevalt peab ta elama üldkasuliku töö tegemise kohustuse ajal aadressil xxx. Samuti kinnitas süüdistatav, et saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Samuti saab aru, et menetluskulusid on võimalik tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ning taotlesid kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. Kohtuistungil leidsid pooled, et menetluskulude tasumise korra osas tuleks kokkulepet täpsustada ja taotleda kohtult menetluskulude tasumise ajatamist aasta peale kohtuotsuse jõustumisest, ilma osamakseid määratlemata. Kaitsja esitas kohtuistungil osalemise eest taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks ja kohus rahuldas taotluse summas 60 eurot. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid selles osas menetluskulude riigi kanda jätmist, kuna süüdistatav ei taotlenud istungile kaitsjat ning kaitsja osavõtu tingis vajadus täpsustada kokkuleppes esinevaid vastuolusid. Prokurör ei vaielnud sellele taotlusele vastu.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-18-980 Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkulepete juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks. Kohus nõustub, et menetluskulude väljamõistmise ning V. Nikitini alalise elukohaga seonduvat sai täpsustada kohtuistungil. Kohus loeb kohtumenetluse poolte vahel kokkuleppe saavutatuks ka selles, et kohtuistungil tekkinud kaitsja kulud jäävad riigi kanda. KrMS § 245 lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud küll juhul, kui prokurör, süüdistatav ja kaitsja on sellele alla kirjutanud, kuid ainuüksi see ei välista võimalust maakohtu istungi käigus kokkulepet kohalolijate õigusi ja kohustusi puudutavas osas muuta või täiendada. Riigikohus on leidnud kohtuasjas nr 3-1-1-47-16, et kui kokkuleppe muutmine ei eelda uusi või lisaläbirääkimisi, on kokkuleppe täiendamine teatud küsimustes kohtuistungil ka menetlusökonoomia huvides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. /

/

Heili Sepp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.