Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 13.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 1-17-7469/13
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Liiklussüüteod
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 13.02.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 921

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-17-7469/1Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja08.08.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-17-7469

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2018. a, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-17-7469

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Prokurör

Abiprokurör Ene Uljanova (seisukoht esitatud kirjalikult)

Kriminaalasi

Süüdimõistetu N.K tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

N.K Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx: XXX; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub.

Kohtuistungi toimumise aeg

30.01.2018. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta N.K temale Harju Maakohtu 08.08.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7469 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 08.08.2017. a otsusega tunnistati N.K süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 8-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod

3.KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 N.K on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab N.K karistust kuriteo toimepanemise eest, mille eest on teda ka varasemalt korduvalt karistatud - mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. N.K varasemast elukäigust nähtuvalt on N.K-le mõistetud eriliigilisi karistusi - vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, samuti vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga, aga ka reaalselt täitmisele pööratud vangistust (3 korda). Viimati anti N.K-le võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 07.03.2015. a otsusega (kriminaalasi nr 1-15-1821). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud N.K oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab N.K varasem kriminaalne tegutsemisviis. Nii asendati N.K-le mõistetud vangistus (liitkaristus mootorsõiduki joobes juhtimise eest) Harju Maakohtu 07.03.2015. a otsusega üldkasuliku tööga, kuid karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et N.K pani katseajal (s.o juba 04.07.2015. a) toime uue samalaadse süüteo. Lisaks näitab kohtu arvates N.K hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt asjaolu, et Harju Maakohtu poolt oli 13.02.2015. a N.K-le mootorsõiduki joobes juhtimise eest kohaldatud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine viieks kuuks, kuid sellele vaatamata jätkas N.K ka mootorsõiduki juhtimist. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et eelmise karistuse (Harju Maakohtu 06.07.2015. a otsusega KarS § 424 ja § 329 alusel liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 8 kuud 12 päeva vangistust) kandmiselt vabanes N.K 25.04.2016. a tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 18.04.2017. a. N.K pani 06.08.2017. a toime uue

samalaadse süüteo. Eeltoodust järeldub, et ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik N.K käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus N.K suhtes täitnud eesmärke. 3.2 N.K-le ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on alla ühe aasta. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt puuduvad N.K käesoleva vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused ja N.K ei ole käitumisega seoses vangistuses probleeme olnud. N.K puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholisõltuvus. Ka viimase kuriteo, mille eest ta kannab käesolevat karistust, pani N.K toime alkoholisõltuvusest tingituna. N.K kohtule antud selgitustest nähtuvalt on ta viibinud sõltuvusravil Wismari Haiglas, kuid ta pidas kainena vastu üksnes 1,5 kuud ja seejärel jätkas alkoholi tarvitamist. Kohus peab küll positiivseks, et N.K on väljendanud soovi vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid samas ei ole kohus veendunud, et N.K on piisavalt motiveeritud, et iseseisvalt ja ilma kõrvalise abita õnnestuda. Seda põhjusel, et N.K on kohtule väljendanud seisukohta, et mees joob siis, kui mees tahab. 3.3 Vabanemisjärgselt on N.K võimalus elama asuda oma kauaaegse elukaaslase juurde aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, kus ta elas ka enne vangistust. Kohus peab positiivseks, et N.K on vabanemise korral kindel elukoht ja lähedaste (elukaaslane, vend, sõbrad) toetus. N.K elukaaslane on nõus N.K tema vabanemise korral igakülgselt toetama. Kohus, võttes arvesse N.K poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, peab oluliseks, et N.K oleks tagatud kindel töökoht, mis hoiaks teda igapäevaselt tegevuses ning aitaks seeläbi maandada uute kuritegude toimepanemise riske, samuti võimaldaks saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. N.K puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Teatav sissetulek on N.K-le tagatud töövõimetuspensioni näol. Tartu Vangla andmetel N.K rahalised nõuded puuduvad.