Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2017, Tallinn
Kriminaalasja number
1-17-10443
Kohtukoosseis
Andres Parmas, Julia Katškovskaja ja Sten Lind
Kriminaalasi
U.A süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. novembri 2017. a otsus, lühimenetlus (kiirmenetluse korras)
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav
Süüdistatav
U.A (ik: XXX); elukoht: XXX; üks kehtiv kriminaalkaristus; kinni peetud 6. novembril 2017
Prokurör
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristo Adosson
Jätta U.A apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse kohaldamist. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. U.A oli enne kõnealust sündmust toime pannud samalaadse rikkumise. Süüdistuses ette heidetud teo pani U.A toime katseajal, asudes uuesti mootorsõiduki rooli olles alkoholijoobes, seades ohtu muuhulgas ka kaasreisija elu ja tervise. Kohus leiab, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja seaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele. Arvestades eelnevat pidas kohus võimalikuks kohaldada U.A-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alla keskmäära, kuid mitte alammääras s.o 6 kuuks.
muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.