Liiklussüüteod

1-17-11100 jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõendid: 2 CD-plaati videosalvestustega - jätta hoiul kriminaalasja materjalides. Mõista E.M-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, ambulatoorse komisjoni kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (13.04.2017 akt nr 30) tegemise eest 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot, korduva statsionaarse kohtupsühhiaatria komisjoniekspertiisi (akt nr 13) tegemise eest 2 649 (kaks tuhat kuussada nelikümmend üheksa) eurot ja 50 senti, vereproovi võtmise kulud 23 (kakskümmend kolm) eurot ja 71 senti, joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi kulud 14 (neliteist) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta täielikult ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot ning osaliselt statsionaarse kohtupsühhiaatria komisjoniekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 1000 (üks tuhat) eurot riigi kanda. Määrata, et E.M on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700081821 ning selgitus „E.M , 1-17-11100 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas E.M süüdistatakse selles, et tema 01.05.2016 kella 03.35 paiku Narvas, Rakvere, 71 asuva hoone juures juhtis sõiduautot Audi A3 riikliku registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 ARAF-0027 tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,21 mg/l). Samuti tema 11.06.2016 kella 08.40 paiku Narvas, Peterburi tee 1 asuva piiripunkti territooriumil juhtis mootorsõidukit Nissan Pathfinder riikliku registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (vastavalt kohtuekspertiisile nr 1307T tuvastati tema veres alkoholisisaldus 2,71+/-0,06 mg/g etanooli, s.o vähemalt 2,65 mg/g). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

1-17-11100 KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p.1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus E.M korduvalt liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani E.M toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt, s.o KarS § 424 alusel (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse E.M selles, et tema isikuna, kellele oli Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.05.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2827 mõistetud KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ehk 27.05.2016.a kuni 26.08.2016.a (kohtulahend jõustus 27.05.2016.a ja võeti täitmisele IRMA liiklusregistri Narva büroo poolt 28.05.2016.a), juhtis 11.06.2016.a. kella 08.40 paiku Narvas, Peterburi tee 1 asuva piiripunkti territooriumil mootorsõidukit Nissan Pathfinder riikliku registreerimismärgiga xxx Sel moel pani E.M toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud Karistusseadustiku § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt E.M , tema kaitsja Valeriy Gimaevi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Marina Zagorets vahel 29.11.2017 sõlmitud kokkuleppele enne Viru Maakohtu 11.05.2016 kohtuotsust toime pandud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (01.05.2016.a. episood) taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.05.2016.a, s.o 1 (päev ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita 5 kuud ja 29 päeva vangistust Viru Maakohtu 11.05.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2827 mõistetud karistusega kuud ja 28 päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui E.M ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Peale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.05.2016 otsust toime pandud KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest (11.06.2016 episood) taotleb prokurör kohtus süüdistatavale vastavalt KarS § 63 lg.1 karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.06-12.06.2016.a, s.o 2 päeva ja KrMS § 102 lg 4 alusel E.M-i viibimine raviasutuses ajavahemikul 06.09-04.10.2017, so 29 päeva (kokku 31 päev) ning lõplikuks karistuseks mõista 10 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.05.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2827 mõistetud karistuse ärakandmata osa, milleks on 7 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada E.M-ile mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva vangistust, 567 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada E.M-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama

1-17-11100 kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on E.M kohustatud katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista E.M-ile lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 11 kuuks. Kohtuistungil E.M avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Nõustus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Abiprokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuriteo on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud (sundraha summas 705 eurot, joobeekspertiisi maksumus 37,71 eurot ning ekspertiisi maksumus 1649,50 eurot) kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada E.M osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes ekspertiiside maksumus 1380 eurot riigi kanda. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249.

Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.