Liiklussüüteod

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2017, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-17-8223

Kohtunik

Kristel Vedro

Kriminaalhooldusametnik

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Merli Tammi-Jõeveer

Kohtuasi

M.U süüdistatuna KarS § 424 järgi / Erakorraline ettekanne M.U kohta

Süüdimõistetu

M.U, isikukood XXX, elukoht xxxx

RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada M.U-le Tartu Maakohtu 29.09.2017 otsusega mõistetud katseaega 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni 29.06.2019. Pikendada M.U-le Tartu Maakohtu 29.09.2017 otsusega määratud ravile pöördumise tähtaega 1 (ühe) kuu võrra, s.o kuni 17.01.2018. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumäärus toimetada kätte M.U-le ja saata kriminaalhooldusametnikule. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Tartu Maakohtu 29.09.2017 otsusega tunnistati M.U süüdi KarS § 424 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks loeti 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. Katseajaks allutati M.U kriminaalhooldaja järelevalve alla ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 5 sätestatud lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 17.10.2017.

17.11.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande M.U suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud talle pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 07.11.2017 edastas PPA teate, et M.U oli 03.11.2017 Tapa linnas Valve tn Tapa raudteejaama perroonil ja kukkus rööbastele. Isikul oli kaasas alaealine laps. Politsei viis mõlemad koju. Kell 18:07 tuvastati isikul alkoholijoove 1,21mg/ kohta. Sama päeva õhtul 03.11.2017 kell 20:13 tuvastati juhtum xxxx, kus hooldusalune M.U oli alaealise vastu vägivaldne. Hooldusalusel tuvastati alkoholijoove 1,79 mg/l. Menetlust ei alustatud. Lastekaitse on teavitatud. 11.11.2017 teostasid kriminaalhooldusametnikud kodukülastust M.U elukohta xxxx. Isikut kodus ei olnud, isikule helistati, kõnes selgus, et isik on Lehtses ja tuleb 15:11 rongiga. Isikuga lepiti kokku, et ametnikud ootavad teda rongijaamas. Isik küsis, kas ta pannakse puhuma, ametnikud teavitasid võimalusest, mille peale isik ütles, et on tarbinud alkoholi ja keeldub ametnikega kohtumast, et joovet alkomeetriga kinnitada. 09.11.2017 andis hooldusalune kirjaliku seletuse, mille kohaselt kutsuti ta vana töökaaslase sünnipäevale, kus ta pruukis õlut, ilmselt liiga palju ja vabandab juhtunu pärast. On teadlik katseaja pikendamise ettepanekuga. 16.11.2017 antud kirjalikus seletuses kinnitab hooldusalune kahe pudeli õlle tarbimist ja palub võimaldada katseajale pikendust. Esmakohtumine toimus 27.10.2017. Isikule selgitati kohtuotsust ja kriminaalhoolduse nõudeid. Isikule on koostatud riskihindamine ja hoolduskava. Riskihindamisest nähtub, et isikul kaasneb alkoholi tarvitamisega kõrge risk panna toime uus süütegu. Registreerimiskohustust on täitnud nõuetekohaselt. On alanud sotsiaalprogramm "Liiklusohustusprogramm". Hooldusalusega on vesteldud alkoholi tarvitamisest ja keelu põhjustest ja tähendusest. Isiku sõnul saab ta aru, et ravi alustamisel on ennekõike määravaks isiku enda tahe ja motivatsioon endaga tööd teha. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pikendada käitumiskontrolli tähtaega 3 kuu võrra ja ravile pöördumise tähtaega 1 kuu võrra. Ettepanekut tehes lähtub ametnik isiku väitest, et tal on psühhiaatri juurde visiidi aeg määratud 02.01.2018 ning peale ravi läbimist anda isikule võimalus ravijuhiseid järgida, alluda alkoholi tarvitamise keelule ja järgida käitumiskontrolli nõudeid. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et hooldusaluse poolt lisakohustuse rikkumine on tõendamist leidnud, kuna isikul tuvastati kahel korral alkoholijoove ning isik ise tunnistab alkoholi tarvitamist. Seega on süüdimõistetu rikkunud talle pandud lisakohustust, mistõttu on kohtu hinnangul kriminaalhooldusametniku taotlus põhjendatud ning esitatud asjaoludel saab katseaja pikendamisega anda hooldusalusele täiendava võimaluse näidata oma suutlikkust ja tahet edaspidi hoiduda lisakohustuse rikkumisest. Samuti on põhjendatud ravile pöördumise tähtaja pikendamine. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 sätteist.