lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-8078/17

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 27.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-8078/17
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Kuulutamise aeg
27.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1206
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-8078/10Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja04.10.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2017, Tallinn

Kriminaalasja number

1-17-8078

Kohtukoosseis

Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Koik

Kriminaalasi

X.C süüdistuses KarS§ 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja

Süüdistatav Prokurör

X.C , ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 09.07.2017. Paul Pikma

Kaitsja

Leelo Viil

oktoobri

otsus

RESOLUTSIOON

1.Jätta süüdistatava X.C kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.X.C juhtis tahtlikult 09.07.2017 kella 14:40 paiku aadressil Harjumaa Maardu XXX parklas mootorsõidukit Opel Omega Caravan reg.nr. XXX XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,97 mg/l), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. X.C pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-5667/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20261-26-5427/6Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 19.08.20261-26-5951/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.08.20261-26-5638/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3769/12Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.Maakohus tunnistas X.C (X.C ) süüdi KarS § 424 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Vähendas KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.04.2015.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta 7 kuud ja 8 päeva võrra ja mõistis liitkaristuseks X.C-le 2 aastat 7 kuud ja 8 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas karistusaja alguseks X.C kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 09.07.2017. Tõkendi – vahistamine – tühistas karistuse ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175; § 179 lg 1 p 2; § 180 alusel mõistis X.C-lt välja menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu 168 eurot.

APELLATSIOON:

3.Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu 04. oktoobri 2017. a otsus ei ole põhjendatud X.C-le mõistetud karistuse osas. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistuse. Käesoleval juhul X.C karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendava asjaolu esinemine on tuvastatud, asus kohus põhjendamatult seisukohale, et kergem karistus ei täidaks oma eesmärki. Maakohtu otsuses on karistusliigi ja määra valiku põhjendamisel osundatud X.C varasemale karistatusele, millest tulenevalt ei ole võimalikuks peetud kergema karistuse kohaldamist. Süüdistatav on kriminaalkorras karistatud, kuid tema selgituste põhjal võib järeldada, et süüdistatav on valmis uutest kuritegudest hoiduma ning oma eluviise muutma. X.C kinnitas, et käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kergem karistus võiks tulemuslikult kaasa aidata süüdistatava elus asetleidvatele positiivsetele muutustele ja sellega karistuse eesmärkide saavutamisele. X.C ei ole asotsiaalsete eluviisidega isik ning tal ei ole selliseid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline toime tulema.

X.C käitumine käesolevas kriminaalmenetluses, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses ning kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest aru saanud. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et X.C suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes reaalse 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4, palub tühistada Harju Maakohtu

04.oktoobri 2017. a otsus X.C-le karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista X.C-le kergem karistus.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

4.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 31-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
5.Kaitsja on vaidlustanud maakohtu otsuse vaid mõistetud karistuse osas. Taotleb kergema karistuse mõistmist, kuid ei täpsusta milline see taotletud kergem karistus olema peaks. KarS § 424 sanktsioonis on vangistuse kõrval ette nähtud ka rahaline karistus. Antud kriminaalasjas on maakohus vaaginud rahalise karistuse mõistmise seaduslikkust ja otstarbekust, seega on ekslik apellandi väide, et maakohus pole sellekohast veenvat põhjendust esitanud. Maakohus on piisava selgusega välistanud X.C karistamise kergemaliigilise karistusega ja seda eelkõige seonduvalt tema eelnevate korduvate karistustega, millised ei ole mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt. Kohtukolleegium maakohtu järeldusega nõustub ja lisab, et karistusregistri andmete alusel on X.C karistatud varem rahalise karistusega ning selle täitmise kohta andmed puuduvad. Seega pole kergemaliigiline karistus teda mõjutanud kuritegude toimepanemistest loobuma kuna pärast seda on ta korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kolleegium leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei täidaks eripreventiivset eesmärki ja oleks selgelt ebapiisav. Samuti kolleegium osutab, et üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Ka kaitsja on apellatsioonis toonitanud, et karistusliigi ja määra valikul on kohus arvestanud tema varasemat karistatust. Siinkohal kolleegium osutab, et karistusregistri andmetel on X.C-l 7 kehtivat kriminaalkaristust ja seda kõik muuhulgas KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Seega on tegemist isikuga, kes jätkuvalt paneb toime liiklusalast

kuritegu ja pidevalt juhib mootorsõidukit joobeseisundis, milline kuritegu on ohtlik nii temale endale kui kõigile kaasliiklejatele. Kaitsja väide koos viitega Riigikohtu lahendile, sellest, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka süüdistatava isikuga on õige, kuid kolleegium leiab, et arvestades maakohtu poolt mõistetud 1 aasta ja 6 kuulist vangistus on süüdlase isikut arvestades tegemist ennemini leebe karistusega. Süüdistatava isiku arvestamine ei anna mingilgi määral kolleegiumile seaduslikku alust kergemaliigilise karistuse mõistmiseks ega ka karistusmäära lühendamiseks. Apellant on väitnud, et edaspidi käitub X.C õiguskuulekalt. Kolleegium leiab, et selline väide ei anna alust mõistetud karistuse muutmiseks kuna X.C senist käitumist arvestades saab väidet hinnata paljasõnaliseks. Kohtute poolt on X.C eelnevalt karistatud ka lühemaajalise vangistusega, teda on tingimisi karistusest vabastatud ja vaidlustatud kriminaalasjas on ta uue samalaadse kuriteo toime pannud ajal, mil ta oli ennetähtaegselt vanglast vabastatud. Kolleegium leiab, et X.C-l oli võimalik käituda vabaduses õiguskuulekalt, kuid X.C pole seda suutnud ega teinud ka eelnevatest karistustest õigeid järeldusi. Apellandi väitega, et süüdistatav oma käitumisega, süü tunnistamisega on näidanud, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud, saab nõustuda vaid osaliselt. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et X.C on tõepoolest oma süüd tunnistanud, kuid kohus pole tuvastanud siirast kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu. Siinkohal kolleegium osutab, et kahetsuse siiruse osas saab kohus veenduda kohtuistungil, kuid vaidlustatud juhul selline veendumus kohtul puudus. Apellant pole maakohtu järeldusele veenvaid vastuargumente esitanud. Liitkaristuse mõistmine KarS § 65 lg 2 alusel on kooskõlas seadusega ning tuleneb asjaolust, et X.C oli kuriteo toime pannud katseajal, seega oli kohus kohustatud mõistetud karistusele liitma kogu eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse.

6.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ning mis on asjakohased. Kohtu seisukohad ja järeldused on kooskõlas kohtupraktikaga. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4767/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4898/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja