Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. november 2017, Tallinn
Kriminaalasja number
1-17-8078
Kohtukoosseis
Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Koik
Kriminaalasi
X.C süüdistuses KarS§ 424 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja
Süüdistatav Prokurör
X.C , ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 09.07.2017. Paul Pikma
Kaitsja
Leelo Viil
oktoobri
otsus
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
X.C käitumine käesolevas kriminaalmenetluses, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses ning kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest aru saanud. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et X.C suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes reaalse 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4, palub tühistada Harju Maakohtu
kuritegu ja pidevalt juhib mootorsõidukit joobeseisundis, milline kuritegu on ohtlik nii temale endale kui kõigile kaasliiklejatele. Kaitsja väide koos viitega Riigikohtu lahendile, sellest, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka süüdistatava isikuga on õige, kuid kolleegium leiab, et arvestades maakohtu poolt mõistetud 1 aasta ja 6 kuulist vangistus on süüdlase isikut arvestades tegemist ennemini leebe karistusega. Süüdistatava isiku arvestamine ei anna mingilgi määral kolleegiumile seaduslikku alust kergemaliigilise karistuse mõistmiseks ega ka karistusmäära lühendamiseks. Apellant on väitnud, et edaspidi käitub X.C õiguskuulekalt. Kolleegium leiab, et selline väide ei anna alust mõistetud karistuse muutmiseks kuna X.C senist käitumist arvestades saab väidet hinnata paljasõnaliseks. Kohtute poolt on X.C eelnevalt karistatud ka lühemaajalise vangistusega, teda on tingimisi karistusest vabastatud ja vaidlustatud kriminaalasjas on ta uue samalaadse kuriteo toime pannud ajal, mil ta oli ennetähtaegselt vanglast vabastatud. Kolleegium leiab, et X.C-l oli võimalik käituda vabaduses õiguskuulekalt, kuid X.C pole seda suutnud ega teinud ka eelnevatest karistustest õigeid järeldusi. Apellandi väitega, et süüdistatav oma käitumisega, süü tunnistamisega on näidanud, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud, saab nõustuda vaid osaliselt. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et X.C on tõepoolest oma süüd tunnistanud, kuid kohus pole tuvastanud siirast kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu. Siinkohal kolleegium osutab, et kahetsuse siiruse osas saab kohus veenduda kohtuistungil, kuid vaidlustatud juhul selline veendumus kohtul puudus. Apellant pole maakohtu järeldusele veenvaid vastuargumente esitanud. Liitkaristuse mõistmine KarS § 65 lg 2 alusel on kooskõlas seadusega ning tuleneb asjaolust, et X.C oli kuriteo toime pannud katseajal, seega oli kohus kohustatud mõistetud karistusele liitma kogu eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.