Liiklussüüteod

juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, tel: 6637050, 6637076).

D.L ́it süüdistatakse selles, et tema olles 16.06.2015 (tegu 22.05.2015) ja 31.07.15 (tegu 13.07.2015) karistatud Põhja prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 25.02.2016 kella 15:25 ajal Tallinnas Sakala tänaval mootorsõidukit Peugeot 607 registreerimismärgiga xxxx ning 26.09.2016 kell 21:00 Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Pagusoo tänaval mootorsõidukit Peugeot 607 registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. D.L pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse D.L ́it selles, et tema tahtlikult juhtis 25.02.2016 kella 15:25 ajal Tallinnas Sakala tänaval mootorsõidukit Peugeot 607 registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkootiline joove GHB-st ja kokaiinist). Sellise käitumisega rikkus D.L liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ / ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. D.L pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu: Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 03.10.2017 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alan Rüütel, süüdistatav D.L ja tema kaitsja Maano Saareväli järgneva kokkulepe: KarS § 424 ja 4231 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 2/kaks/aastat. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 720 /seitsesada kakskümmend/ tundi, mille tegemisajaks määrata 24 /kakskümmend neli/ kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 21 , 5 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 10) allub narkootikumide ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik. Kriminaalmenetluse kulud: sundraha 705 eurot, joobe tuvastamise kulu 201 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel välja mõista D.L-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud absoluutsummas 906 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 4231 ja § 424 järgi süüks arvatud kuritegudes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitud süüdistatava poolt hüvitatava menetluskuluna süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja joobe tuvastamise kulu 201 eurot, mis absoluutsummana moodustab 906 eurot ning tuleb kokkuleppe kohaselt maksta 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.