Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.novembril 2017.a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-17-9151
Kohtukoosseis
Kohtunikud Orvi Koik, Ivi Kesküla ja Sten Lind
Kriminaalasi
Artur Ušakov süüdistuses KarS § 424 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju
Maakohtu
oktoobri
2017.a
otsus
lühimenetluses Apellatsioonide esitajad Abiprokurör
Süüdistatava Artur Ušakovi kaitsja Andres Tamm ja kolmas isik EU Paul Pikma
Kaitsja
Artur Ušakov, isikukood: 38807190222, elukoht: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: vene keel; haridus: XXX; töökoht: XXX OÜ; varem kriminaalkorras karistatud, viimati 09.11.2015 Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi. Tõkend elukohast lahkumise keeld. Andres Tamm
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Süüdistatav
Tühistada Harju Maakohtu 19.oktoobri 2017. a otsus osas, millega konfiskeeriti KarS § 83 lg 3 p 1 alusel kolmandale isikule EU-le kuuluv sõiduauto BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX koos sinna kuuluva võtmega, kui kuriteo toimepanemise vahend. Teha uus otsus ning tagastada mootorsõiduk BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX koos võtmega kolmandale isikule EU-le.
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Süüdistatava Artur Ušakovi kaitsja Andres Tamme apellatsioon rahuldada. Kolmanda isiku EU apellatsioon rahuldada. Määrata Advokaadibüroo Andres Tamm makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Artur Ušakovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ka väärtegudest. Kohtu seisukoht, et eluliselt polevat usutav, et ema ei olnud teadlik eraldi elava poja süütegudest, eriti 09.11.2015 Harju Maakohtu otsusest, ei rajane tõenditel, vastupidi, nagu öeldud, kohus viitab vastupidistele tõenditele, et EU ei olnud sellest teadlik. Konfiskeerimisel tuleb kohtul lähtuda KarS § 83 lg 3 p-st 1, mille sisust tulenevalt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule, kes on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. Riigikohus lahendis 3-1-1-15-14 p.-s 7 on märkinud, et KarS § 83 lg 2 p 1 eeldab kõigepealt, et kolmas isik on toime pannud kaasaaitamisteo. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Selliseid tõendeid vaidlusaluses asjas ei ole. 3.2 Kolmas isik EU palub tühistada Harju Maakohtu 19. oktoobri 2017.a otsus osaliselt, konfiskeerimise osas ning tagastada sõiduk mootorsõiduk BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX temale, kuna ei nõustu auto konfiskeerimisega.
nr 3-1-1-72-13, p 14). Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Kolleegium leiab, et maakohtu seisukoht jääb KarS § 83 lg 3 p 1 erandliku eelduse tuvastamisel selgelt ebapiisavaks. 5.2 Maakohus ei ole järginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt otsuses nr 3-1-1-68-10, p 19 märgitud seisukohta, mille kohaselt sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Edasiselt tuleb aga tuvastada ka see, et kolmas isik pidas võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda. Maakohus ei ole selliseid asjaolusid oma otsuses üldse käsitlenud, vaid on märkinud, et eluliselt ei ole usutav, et EU ei olnud teadlik Artur Ušakovi 09. novembri 2015 Harju Maakohtu otsusest. Maakohtu sellisest järeldusest ei tulene, et kolmas isik pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Samuti puuduvad igasugused põhjendused, mil viisil pidas kolmas isik võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda. Seejuures väärib märkimist, et kolmanda isiku ülekuulamise protokoll (tl 26) ei anna alust arvata, et EU pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse 30. juulil 2017 süüteo toimepanemiseks. Kolleegiumi hinnangul ainuüksi põhjus, et EU ostis mootorsõiduki ja andis selle Artur Ušakovile kasutada, ei ole Riigikohtu lahendi kohaselt käsitletav süüteo toimepanemisele kergemeelsusega kaasaaitamisena. 5.3 Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et ainuüksi asjaolu, et Artur Ušakov on varasemalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, ei piisa tõdemiseks, et EU aitas vähemalt kergemeelsusega kaasa mootorsõiduki kasutamisele süüteo toimepanemisel 30. juulil 2017. Seejuures ei ole maakohus arvesse võtnud, et EU kinnitas, et ta ei olnud teadlik sellest, et Artur Ušakov oli varasemalt karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kolmanda isiku ütlusi ei ole maakohus ebausaldusväärseks tunnistanud, mistõttu ei ole alust ütluste tõepärasuses kahelda. Seda enam, et ka 2015 aastal koostatud süüdistusaktist ei tulene (lk 8-8 pöördel), et EU oleks kaasatud kolmanda isikuna või üle kuulatud tunnistajana, mis kinnitaks, et ta oli teadlik 2015 aastal toimepandud kuriteost. Seega võis EU eeldada, et sõidukit ei kasutata süüteo toimepanemiseks. Arvestades kõike eeltoodut tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega konfiskeeriti KarS § 83 lg 3 p 1 alusel kolmandale isikule EU-le kuuluv sõiduauto BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX koos sinna kuuluva võtmega, kui kuriteo toimepanemise vahend ning nimetatud mootorsõiduk tuleb tagastada omanikule ehk kolmandale isikule EUle.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.