lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-6599/73

Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 27.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-6599/73
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1278
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-6599/87Tartu Maakohus Tartu kohtumaja05.06.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-6599

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. septembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vandeadvokaat Mihkel Gaver, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Mihkel Gaveri määruskaebus Tartu Maakohtu 21. septembri 2017 määrusele läbi vaatamata ning tagastada esitatud määruskaebus Mihkel Gaverile. Jätta rahuldamata taotlus tunnistada KrMS § 385 p 4 põhiseadusega vastuolus olevaks.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

lg 1, D.S-i

1.Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi E.T süüdistuses KarS § 389

süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 389 lg-te 1,3, A.T süüdistuses KarS § 22 lg 3 -§ 389

lg-te 1,3 ning § 3811 lg 1 ja T.L süüdistuses KarS § 389 lg 3 järgi.

2.Eelistungil esitas ringkonnaprokurör A. Nisu taotluse taandada süüdistatava A. A.T kaitsja Mihkel Gaver. Taotluse kohaselt oli M. Gaver kohtueelses menetluses tunnistajate T.T., R.J., A.J. ja A.K. lepinguline kaitsja. Kriminaalmenetluses ei tohi kaitsjana ja esindajana osaleda juba menetlusega seonduvad isikud (KrMS § 671), mistõttu tuleb M. Gaver kriminaalmenetlusest taandada. M. Gaveri osalemise menetluses kaitsjana välistab ka asjaolu, et see seab ohtu ristküsitluse objektiivsuse ja tõe tuvastamise võimalikkuse, sest M. Gaveril on huvide konflikt. Vastavalt KrMS § 671 lg-le 5 peab ta hoidma saladuses kohtueelses menetluses esindatud tunnistajatelt teadasaadut, kuid samas peab ta kaitsma süüdistatavat.

Sarnased lahendid

Majandusalased süüteod
  • 24.08.20261-26-4649/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20261-26-5793/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 09.08.20261-26-5756/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 28.07.20261-26-4299/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.07.20261-26-4142/7Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 17.07.20261-26-4494/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
3.Maakohus rahuldas taotluse ning taandas menetlusest vandeadvokaat M. Gaveri. KrMS § 54 alusel ei või isik olla kaitsja, kui ta on olnud või on samas kriminaalmenetluses muu subjekt, kui ta on varem samas või sellega seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist isikut, kelle huvid on kaitsealuse huvidega vastuolus. Kui kaitsja ei ole KrMS § 54 alusel

taandunud, siis taandatakse ta KrMS § 55 lg 1 alusel. Kriminaalasja menetletakse üldmenetluse korras. Teiste hulgas kuulatakse üle ka tunnistajad T. T, R. J, A. J ja A. K. Kohtueelses menetluses oli M. Gaver nimetatud tunnistajate esindaja ning osales tunnistajate esindajana nende ülekuulamisel. M. Gaver tuleb taandada, sest tema osavõtul on aus ja õiglane kohtumenetlus välistatud. Kaitsjal on huvide konflikt – ta peab hoidma saladuses kohtueelses menetluses esindatud tunnistajatelt teada saadut, ent peab kaitsma süüdistatavat. Kohtueelses menetluses esindatud tunnistajate huvide ja kaitsealusest süüdistatava huvide samaaegne kaitsmine ei ole võimalik. Seega on M. Gaveri taandamine vältimatu, et tagada aus ja õiglane kohtumenetlus. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Gaver, kes palub tühistada maakohtu 21. septembri 2017. a määrus M. Gaveri taandamise kohta. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks KrMS § 385 p 4 osas, milles see ei võimalda määruskaebust esitada kaitsja taandamise määrusele ja jätta KrMS § 385 p 4 kohaldamata. 4.1 Kaitsja leiab, et kuna tunnistajad ei ole menetlusosalised, siis puuduvad neil menetluses igasugused menetluslikud või isiklikud huvid, mistõttu ei saa tekkida küsimust isikute huvide omavahelisest konfliktist, tunnistaja esindaja taandamist reguleerivad sätted ei ole analoogia korras kohaldatavad n-ö tagurpidi. Puudub oht, et õigusteenuse käigus saadud teave võiks avalikuks saada. Tunnistajad ja süüdistatavad on kirjalikult kinnitanud, et nende omavahelised huvid vastuolus ei ole. Maakohus on taandamise alusena osundanud KrMS § 54 p-dele 1, 2, jättes täpsustamata, kummale alusele ta tugines. 4.2 KrMS § 385 p 4 tuleks jätta kohaldamata, kuna see rikub PS § 15 lg 1 I lauses, § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigusi, millega kaasneb PS § 15, § 21 lg 1 ja EIÕK art 6 p c rikkumine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest KrMS § 385 p 4 kohaselt Tartu Maakohtu 21. septembri 2017 määrus edasikaebamisele ei kuulu.
6.KrMS § 385 p 4 kohaselt maakohtu poolt tehtud määrus, millega kaitsja M. Gaver taandati, edasikaebamisele ei kuulu. Seega ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul 21. septembri 2017 määrust vaidlustada ei saa, mistõttu pole alust läbi vaadata määruskaebuses toodud väiteid.
7.Lisaks taotletakse KrMS § 385 p 4 tunnistamist põhiseadusevastaseks osas, milles see ei võimalda kaitsja taandamise määrusele esitada määruskaebust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et KrMS § 385 p 4 on vastuolus PS § 15 lg 1 I lauses sisalduva üldise kohtusse pöördumise õigusega. Samuti PS § 24 lg-s 5 sätestatud igaühe õigusega tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, samuti EIÕK art 6 lg 3 p c järgi, s.o õigusega kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval ei ole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Samuti on norm vastuolus PS § 21 lg-ga 1. Kolleegiumi hinnangul ei ole KrMS § 385 p-s 4 sätestatud kaebepiirang põhiseadusvastane ja seda järgmistel põhjustel.
8.PS § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 24 lg 5 on osa põhiõigusest kohtulikule kaitsele, mille eesmärgiks on tagada kohtulahendi kontroll, et vältida eksimusi ja vigu kohtulahendites (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-1-04, p 21; hiljem ka Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-18-12, p 35 ja 13. novembri 2012. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-45-12, p 27). Kaudselt on see õigus järeldatav ka kohtusse pöördumise õigust sätestavast PS § 15 lg-st 1, mis on ausa

kohtumenetluse õiguse üldnorm. Analoogsed õigused tulenevad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-test 1 ja 3. Nende õiguste tagamiseks näeb KrMS § 35 lg 2 ette, et süüdistataval on õigus võtta osa kohtulikust arutamisest, s.t viibida oma asja arutamise juures, samuti on tal õigus kaitsja abile. KrMS § 384 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse. Määruskaebuse esitamise õigus ei ole siiski absoluutne ja seda on võimalik piirata seaduses ettenähtud juhtudel ja alustel.

9.Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-24-16 p-s 6 märkinud, et seaduses ettenähtud juhtudel ja alustel ette nähtud piirang peab mõistetavalt olema legitiimse eesmärgiga ja proportsionaalne. Üheks selliseks eesmärgiks tuleb pidada vajadust tagada kohtumenetluse normaalne funktsioneerimine, kindlustamaks asja arutamist mõistliku aja jooksul. Kuigi taandamismäärus ei ole vaidlustatav määruskaebemenetluses, on isiku kaebeõigus PS § 24 lg 5 tähenduses siiski tagatud võimalusega tugineda oletatavale menetlusõiguse rikkumisele apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses (KrMS § 383 lg 2). Nimetatud lahendis on kassatsioonikohus analüüsinud KrMS § 385 p 4 põhiseaduspärasust osas, milles määruskaebust ei saa esitada määrusele, millega isik kõrvaldati menetlusest. Kolleegiumi hinnangul ei piirata sellega isiku kaebeõigust ebaproportsionaalselt. Kriminaalasja arutamine süüdistatava kohalolekuta, kui selleks ei olnud nõuetekohast õiguslikku alust, võib vastata olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tunnustele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-106-06, p 8.3). Jõudes apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses järeldusele, et isiku kõrvaldamisega kaasnes või võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus, saab seda rikkumist korvata asja uue arutamisega tervikuna või konkreetses osas. Sama põhimõte on ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav taandamismenetluses.
10.Ringkonnakohus nõustub osundatud lahendis tehtud järeldusega, et kuivõrd ka apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses on võimalik menetlusõiguse rikkumise tagajärgi kõrvaldada, siis määruskaebemenetluse välistamine ei kahjusta pöördumatult süüdistatava õigusi. Nagu asja materjalidest nähtub, on A.T endale valinud uue lepingulise kaitsja – vandeadvokaadi Anne Tammer, seega ei ole süüdistatava õigused kaitsja abile jäänud tagamata.
11.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et menetlusökonoomia põhimõtet arvestades on alust pidada PS § 24 lg-st 5 lähtuvat edasikaebeõiguse riivet proportsionaalseks, s.o ringkonnakohus ei tuvastanud käesoleval juhul KrMS § 385 p 4 osas vastuolu PS § 15 lg 1 lausega üks. Teisisõnu ei ole K. Kampuse PS § 15 lg 1 lausest üks tulenev subjektiivne õigus seetõttu rikutud, et KrMS § 385 p 4 alusel ei ole võimalik esitada kaitsja taandamise määruse peale määruskaebust.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20261-26-4562/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20261-26-2086/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja