Liiklussüüteod

suhete pinnal, hoidis ebaseaduslikult (kannatanu tahte vastaselt) kinni T.M. t, ei lasknud viimast korterist välja. Seejuures lukustas korteriukse ja võttis võtmed enda kätte ning võttis ära ka T.M. mobiiltelefonist SIM-kaardi. 1.2 Lisaks süüdistati J.K KarS § 120 järgi selles, et tema ajavahemikul 8. novembril 2013 kella 24.00 kuni 9. novembril 2013 kella 08.30, olles korteris aadressil: XXXX , Narva, tegutsedes isiklike suhete pinnal, ähvardas T.M. näo katki lõigata, aga samuti ähvardas tapmisega. KarS § 199 lg 2 p 4 selles, et tema isikuna, kes Viru Maakohtu 9. 1.3 Veel süüdistati J.K juuli 2013 otsusega mõisteti KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi, 9. novembril 2013 kella 08.30 paiku, olles korteris aadressil: XXXX , Narva, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, vaba juurdepääsu teel varastas T.M. kuuluva sülearvuti Emachines koos laadimisseadmega maksumusega 250 eurot.

MAAKOHTU OTSUSE SEISUKOHT VAIDLUSTATUD OSAS

APELLATSIOON

all viibimise ajal Saksamaal oli otsustamise all tema üleandmise küsimus Euroopa Vahistamismääruse alusel, ei ole Viru Maakohus õigesti arvestanud J.K karistuse algusaega. 5.2 Apellant ei ole rahul sellegagi, et kohus mõistis temalt riigituludesse välja menetluskulu kaitsja G. Tšelnokova poolt osutatud õigusabi eest 29. septembril 2014 ja 20. oktoobril 2014 toimunud istungite eest, kuna nimetatud istungitel J.K ei osalenud. Liiatigi on kaitsjatasu suurem nende istungite eest, kus ta ei viibinud. 5.3 Lisaks taotleb J.K sundraha ja temale 9. aprilli 2015 istungil osutatud riigi õigusabi kulude täielikku või osalist riigi kanda jätmist seoses võlgadega teistes menetlustes.

KIRJALIKUD SEISUKOHAD

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

vargusega. J.K üleandmine Eesti Vabariigile oli viitega Nõukogu raamotsuse art 24 edasi lükatud seoses tema vastu Saksamaal menetluses oleva kriminaalasjaga (I kd, lk 188). Düsseldorfi prokuratuuri vastusest Eesti Vabariigi justiitsministeeriumile nähtub, et J.K viibis loovutusvahistuses alates 17. märtsist 2015 ning ta anti Eesti võimudele üle 8. aprillil 2015 Düsseldorfi lennujaamas (II kd, lk 12). J.K poolt ringkonnakohtule esitatud dokumendid vastavasisulist teavet ümber ei lükka. 8.2 Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohus toimis õigesti, kui rahuldas kaitsja taotlused riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks ning mõistis kulud välja süüdistatavalt. 8.2.1 Asjaolu, et J.K ei osalenud 29. septembril 2014 ja 20. oktoobril 2014 toimunud istungitel, ei anna alust jätta menetluskulusid riigi kanda. Kohtutoimikust nähtub, et J.K-le anti riigi õigusabi menetleja 30. mai 2014 määrusega (I kd, tlk 131). Kaitseülesandeid asus täitma vandeadvokaat G. Tšelnokova. Kriminaalasja arutamine lühimenetluse korras toimus kohtuistungil Viru Maakohtus 29. septembril 2014 ja 20. oktoobril 2014. Sel ajal kehtis J.K suhtes menetleja määrusega kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tähtajaga 28.10.2013-28.10.2014. J.K põhjendused, et ta ei teadnud kohtuistungite kohta, kuna unustas lihtsalt ära, et tal on elukohast lahkumise keeld ning tegelikult tal Narvas enam elukohta ei ole (kohtuistungi protokoll II kd, lk 1, pöördel), ei anna alust vabastada teda kaitsja poolt osutatud õigusabi eest tasumisest. J.K oli teadlik tema suhtes läbiviidavast kriminaalmenetlusest. Kaitsja kohustuseks süüdistatava kaitseõiguste tagamisel on kriminaalmenetluses osalemine, millest ta saab omal algatusel loobuda vaid seaduses sätestatud juhtudel. Kaitsja viibis Viru Maakohtus 29. septembril 2014 ja 20. oktoobril 2014 toimunud kohtuistungitel ning mõistagi tekkis tal õigus taotleda tehtud töö eest tasu. 8.2.2 Kaitsja G. Tšelnokova on esitanud 29. septembril 2014 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on tal kriminaalasja kohtulikuks lühimenetluseks ettevalmistamisele kulutanud 2 tundi. Kohtuistungi eest on kaitsja taotletud tasu poole tunni eest. Vastavalt taotluse esitamise ajal (29. septembril 2014) kehtinud tasumääradele, oli määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamise eest 30 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 120 eurot. Määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest oli 30 eurot iga poole tunni kohta. Kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Seega vastas advokaat G. Tšelnokova poolt taotletud tasu selle esitamise ajal kehtinud tasumääradele ning maakohus on selle täielikult põhjendatuks lugenud. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et G. Tšelnokova poolt taotletud tasu on põhjendatud ning selle suurus on kooskõlas riigi õigusabi tasu reguleerivate õigusaktidega. 8.2.3 Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on 29. septembril 2014 kohtuistungile ilmunud vale J.K. Samas tuvastas kohus, et kohtuistungi kutse on saadetud õigel aadressil ja selle on vastu võtnud süüdistatava isa (I kd, lk 148). Seega on kohtukutse edastatud järgides KrMS § 165 lg-s 2 sätestatud kirjaliku kutse edastamise korda. Asjaolu, et süüdistatava isa edastas kutse oma tuttavale J.K-le ja mitte oma pojale, ei ole riigile objektiivselt etteheidetav, ega anna alust kaitsja poolt kohtuistungi toimumisega ja selleks ettevalmistamisega seotud menetluskulusid riigi kanda jätta. 8.2.4 Kaitsja on osalenud ka 20. oktoobril 2014 toimunud istungil, mil J.K kohtuistungile ei ilmunud. Protokollist nähtub, et arutluse all oli muuhulgas küsimus J.K tagaotsitavaks kuulutamise ja vahistamise üle. Taas on kaitsja täitnud oma kaitseülesandeid ning taotlenud tasu poole tunni eest, mis vastab kohtuistungi protokollis fikseeritud ajale ning riigi õigusabi tasu määradele.

8.2.5 Arvestades p-des 8.2.1-8.2.4 tuvastatut, leiab ringkonnakohus, et kaitsja taotlused on põhjendatud ning alus Viru Maakohtus 29. septembril 2014 ja 20. oktoobril 2014 toimunud istungite eest kaitsjale välja mõistetud õigusabi kulude riigi kanda jätmiseks puudub. 8.3 Lisaks on J.K taotlenud jätta sundraha ja 9. aprilli 2015 istungil osutatud riigi õigusabi kulud kas täielikult või osaliselt riigi kanda, kuna tal on võlad teistes menetlustes. 8.3.1 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et kohtul puudub võimalus jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. 8.3.2 Ringkonnakohus märgib, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud süüteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses märgitud asjaolu – J.K maksejõuetus seoses teiste tema suhtes menetluses olevate nõuetega, ei anna alust menetluskulude välja mõistmata jätmiseks. Isiku vastu suunatud nõuded ei tähenda alati seda, et tal puudub sissetulek või muu hõlpsalt realiseeritav vara (nt mootorsõiduk või muu vallasvara) ning seega vahendid oma kohustuste täitmiseks. Käesolevalt ei ole J.K esitanud tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. 8.3.3 Lisaks peab menetluskulude riigi kanda jätmisel isiku varalise seisundi ja resotsialiseerumise väljavaadete kõrval arvestama ka toimepandud kuriteo iseloomu (RKKK 3-1-1-38-11, p 27). J.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevalt süüdistati J.K taas varavastases kuriteos ja mitmes vägivallateos ning vabadusevastases süüteos. Arvestades kaitstavaid õigushüvesid, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud ka kriminaalmenetluse kulude osaline riigi kanda jätmine.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.