Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. september 2017, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-8450
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ruti Kilg
Kriminaalasi
O.Z süüdistatuna KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi
Süüdistatav
O.Z isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: XXX karistatus: kriminaalkorras varem karistatud ühel korral tõkendit kohaldatud ei ole
Kaitsja
riigi õigusabi korras advokaat Kaja Kiilo (kohtueelses menetluses)
vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p-de 2, 5, 8 ja alusel määrata O.Z-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustused:
EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99917700059073 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud summade selleks tähtajaks vabatahtlikult tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kokkuleppe sisu O.Z-i süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 07.09.2017 kella 22:43 paiku Tartumaal Nõo vallas Tartu – Valga maantee 143. kilomeetril mootorsõidukit Volvo S80 registreerimismärgiga XXX, sest alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,05 milligrammi. O.Z rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani O.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult, et O.Z tunnistatakse süüdi KarS § 424 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.09.– 08.09.2017, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 8 kuud 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus O.Z-i suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.Z ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi vastavalt KarS §–s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 2, 5 ja 8 järgi on O.Z käitumiskontrolli ajal kohustatud: mitte tarvitama alkoholi, pöörduma hiljemalt 08.10.2018 riikliku alkoholi ravi programmi “Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest: Lõuna – Eesti Haigla, Põhja – Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum või Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal, läbima liiklusohutuse või alkoholsõltuvuse alase sotsiaalprogrammi vastavalt
kriminaalhooldaja äranägemisele. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kulud: kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 74,40 eurot; kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kaasnev sundraha 705 eurot. KrMS § 2565 lg 2 järgi vähendatakse kiirmenetluses sundraha suurust poole võrra, s.o 352,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 teisest lausest tulenevalt vähendatakse 40% töövõimetusega isikult, kelle ülalpidamisel on viis alaealist last, väljamõistetavat sundraha täiendavalt 100 euro võrra. KrMS § 180 lg 3 kolmandast lausest tulenevalt määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi üheaastase tähtaja jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb O.Z süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt süüdistatava, tema kaitsja ning prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.