Kriminaalasi nr 1-16-6522
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
08. september 2017 Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 07.09.2017)
Kriminaalasja number
1-16-6522
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungisekretär
Viivi Kalme
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Piret Avi
Taotlus
erakorraline ettekanne D.R-i kohta
Süüdimõistetu
D.R isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx
KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele D.R-ile Tartu Maakohtu 12.08.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6522 mõistetud karistus, mis on 5 (viis) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt kohustada D.R-i ilmuma karistuse kandmiseks 09. oktoobril 2017 kell 10.00 Tartu Vanglasse. KrMS § 414 lg 3 kohaselt võib süüdimõistetu määratud ajaks vanglasse mitteilmumisel kohaldada tema sundtoomist. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
D.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.08.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6522 KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et D.R-ile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.R ei pane 1 aasta 8 kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati D.R-i
1 (3)
KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus andis D.R-ile võimaluse karistust vabaduses kanda vabastades teda tingimisi karistusest ning allutades käitumiskontrollile. D.R-ile selgitati kriminaalhooldusega
2 (3)
kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, mida tal täita tuleb. Samuti selgitati talle kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgi. Vaatamata sellele rikkus D.R süstemaatiliselt alkoholi tarvitamise keeldu ning pani toime uusi seaduserikkumisi. Kuigi kriminaalhooldusametnik taotles ka varem D.R-i karistuse täitmisele pööramist, leidis kohus, et kriminaalhooldust on võimalik jätkata. D.R lubas oma käitumist parandada ning astus reaalseid samme kuriteoriskide maandamiseks. Toimunud muutused olid aga lühiajalised- D.R jätkas varasemat käitumismustrit näidates sellega jätkuvalt ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistusse ning veel kord antud võimalusse seda vabaduses kanda. D.R-i põhiliseks probleemiks on temal esinev alkoholisõltuvus, kuid tahe sellega tegeleda on vähene. D.R-i on korduvalt suunatud abi saama, kuid soovitud tulemust ei ole saavutatud D.R-i enda käitumise tõttu- isik katkestas ravi ning hakkas taas alkoholi tarvitama. Ka reaalne võimalus, et tal tuleb sel korral asuda vangistust kandma ei mõjutanud D.R-i piisavalt- 28.08.2017, mis on pärast teise erakorralise ettekande kohtusse esitamist, fikseeriti D.R taas alkoholijoove. Alkoholi tarvitamisega on igakordselt kaasnenud süüdimõistetu õigusvastane käitumine, mistõttu on pidanud sekkuma politsei. Kohus on seisukohal, et D.R-ile ei avalda senini kohaldatud meetmed mõju ja seega on karistuse eesmärke võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja ettepanek D.R-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.