lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-8069/61

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 25.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-16-8069/61
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
25.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
989
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-8069/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja29.11.20161-16-8069/42Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja07.03.20171-16-8069/49Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium30.03.20171-16-8069/68Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium28.09.20171-16-8069/101Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium07.02.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

25. august 2017, Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number

1-16-8069

Kohtunik

Deniss Minzatov

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Tõlk

Riina Palmi

Asja läbivaatamise kuupäev

25.08.2017 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid T.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

T.H, isikukood XXX, xxx

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta T.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

alates

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.H on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 29.11.2016 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning KarS § 68 alusel karistuseks mõisteti 9 kuu 23 päeva vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud. 07.03.2017 Viru Maakohtu määrusega ülalmainitud tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 03.03.2017 ja lõpp 26.12.2017. Kinnipidamisasutuses T.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas aadressil xxx. Isiklik elamispind puudub (RR andmetel on sissekirjutus xxx). Vabanemisel on isikul võimalik asuda elama majutusteenusele xxx, mis asub xxx. Koht on broneeritud. Kinnipeetaval on xxx. Kutset ei oma, riigikeele tase on hinnatud xxx- ga. Edasi õppimisest motiveeritud ei ole, kuna leiab, et tervisliku seisundi tõttu oleks see raskendatud.

Väidetavalt on mitteametlikult töötanud põllumajandussektoris perioodil 2002-2006, kuid ametlik töökogemus puudub. Isik on 70% ulatuses töövõimetu. Vabaduses elatus väidetavalt mitteametlikust töötasust ja sotsiaaltoetusest. Toetav sotsiaalvõrgustik puudub. Vanemad on surnud ning lähivõrgustiku moodustab ainult õde. Suhtlusringkonda kuulusid kriminaalsetaustaga isikud, kuid suhted nendega on väidetavalt katkenud. Hoolimatu elustiilile viitab korduv õigusvastane käitumine vabaduses kui ka alkoholi liigtarvitamine. Enda sõnade kohaselt hakkas alkoholi kuritarvitama vanemate surmast põhjustatud stressi tõttu. Viimane raske kuritegu on samuti sooritaud alkoholijoobes olles. Korduvalt karistatud alkoholiseaduse ja avaliku korra rikkumiste eest. Isikul on diagnoositud meditsiiniosakonna poolt sõltuvus. Enda sõnul on tarvitanud narkootikume ainult perioodil 1996- 2001, süstides heroiini, amfetamiini ning suitsetades kanepit. Alates 2001a.ei ole väidetavalt narkootikume ühtegi korda tarvitanud. Varasemalt on tunnistanud, et varavastased kuriteod on sooritatud osaliselt narkootiliste ainete hankimiseks vajalike materiaalsete vahendite saamiseks. Lühikese karisaja tõttu ei ol e kinnipeetavale individuaalset täitmiskava (e daspidi ITK) koostatud. Isikut on kriminaalkorras karistatud 13 korda, kuues reaalne vangistus. Käesolevalt kannab karistust varguse eest. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud enamuses varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid on karistatud ka kuritahtliku huligaansuses, teadvalt kuritegelikul teel saadud varaga teostatud ebaseaduslike toimingute ja kelmuste ning röövimise eest. Kuriteo toimepanemiseks võib kasutada vägivalda (eelmine kuritegu röövimine). Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid . T.H toimetulekut võib mõjutada alkoholi liigtarvitamine ning töökoha puudumine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 82 % Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42 %. Viru Vangla ei toeta T.H ́i ennetähtaegset vabanemist Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemisjärgselt T.H on võimalik elama xxx aadressil xxx T.H vabanemise järgselt töökoht puudub; ta on töövõimetu 100%. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et vabanemise järgselt T.H on võimalus taotleda töövõimetoetust. T.H alustas kuritegevusega alaealisena; 15-aastasena määrati esimene kriminaalkaristus; kokku kriminaalkorras on karistatud 13 korda; karistustena on kohaldatud erinevaid karistusviise, kuid need ei ole mõjunud ning kuritegevus on jätkunud; vähemalt osad kuriteod on toime pannud materiaalse kasu saamiseks ja alkoholi tarvitanuna. Korduvkuritegevus viitab kuritegelikele hoiakutele ja motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust käitumisest; lisaks kuritegudele on toime pannud väärtegusid (alates 05.08.2005 – 13.02.2017 väärteokorras on karistatud 25 korda), mis viitab negatiivsele suhtumisele ühiskonnas valitsevasse korda, ühiskonnas toimivate reeglite ja normide mitteväärtustamisele ning teiste heaolu nimel oma käitumise piiramise vajaduse mitte teadvustamisele; suhtumist kriminaalhooldusesse samuti tuleb pidada negatiivseks, kuna T.H kriminaalhooldusametnikule oli kättesaamatu, mistõttu viimane karistus 07.03.2017 pöörati täitmisele; kuigi vangistuse ajal kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, puudub kriminaalhooldusametnikul veendumus, et nii lühikese vangistuses viibitud aja jooksul on hoiakud pöördumatult muutunud. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt ei toeta T.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Märkis, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõiste tu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Prokuratuuri hinnangul ei esine T.H puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides tingimisi enne tähtaega vabastada. Käesolevaks ajaks kantud

vangistus ei ole piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. T.H selgitas, et soovib ennetähtaega vabaneda. Soovib oma senist eluviisi muuta. Vabaduses pakub talle elukohta ja töötamise võimalusi xxx.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et T.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. T. H on korduvalt kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Vanglakaristust kannab kuuendat korda. Käesoleval ajal kannab täitmisele pööratud vangistuse. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Viimase kohtuotsusega oli T.H allutatud käitumiskontrollile, vaatamata sellele paranemise teele ta ei asunud ning katseajal eiras kontrollnõudeid, mistõttu tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma õigusrikkumistest. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et T.H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt T.H suhtes kohaldatud käitumiskontroll ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ning kinnipeetava käitumist katseajal, ei ole T.H ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu T.H vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. / Deniss Minzatov Kohtunik

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.