lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-8069/49

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 30.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-8069/49
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
30.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1371
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-8069/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja29.11.20161-16-8069/42Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja07.03.20171-16-8069/61Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja25.08.20171-16-8069/68Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium28.09.20171-16-8069/101Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium07.02.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-8069

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 7. märtsi 2017 määrus H.D (ik XXX) vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu H.D, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 7. märtsi 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 29.11.2016 otsusega tunnistati H.D KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi süüdi ning karistati 9 kuu ja 23 päevase tingimisi vangistusega katseajaga 18 kuud. Katseajal oli H.D kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
2.18.01.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus pöörata H.D-le mõistetud karistus täitmisele, kuna H.D rikkus registreerimiskohustust, ei elanud kohtu poolt määratud elukohas ja ei taotlenud luba elukoha vahetuseks.

Maakohtu määrus

3.Viru Maakohtu 07.03.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati M. Niktinile Tartu Maakohtu 29.11.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, 9 kuud ja 23 päeva vangistust, täitmisele.
4.Maakohus leidis, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Maakohus pidas vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust.
5.Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. H.D ei ole kordagi ilmunud registreerimisele, vaatamata sellele, et sai kutse kätte. H.D on saanud valesti aru kriminaalhoolduse mõttest ja eesmärgist, arvates, et ta saab ise valida, millal ta ilmub kriminaalhooldaja juurde. Ettekandest ei nähtu, mis põhjusel pidas H.D võimalikuks ilmuda kriminaalhooldusosakonda alles veebruaris.
6.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kriminaalhooldus H.D suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid. H.D on rikkunud talle pandud registreerimiskohustust. Samuti vahetas isik oma elukohta kriminaalhooldusametnikult luba küsimata. Maakohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et ta ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Kriminaalhoolduse läbiviimine ei ole võimalik, kui isik ei ilmu kriminaalhooldaja juurde täitmiskava koostamiseks ja selle edaspidiseks täitmiseks. Määruskaebus
7.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse H.D , kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja uue kohtumääruse tegemist, millega mitte pöörata H.D-le mõistetud karistust täitmisele ja võimaldada tal jätkata karistuse kandmist tingimisi. H.D selgitab, et pani Tartu linnas vargused toime kaks aastat tagasi, kuid sõitis ära ning asus elama Kohtla-Järvel aadressile XXX . Teda kutsus välja prokurör ja H.D tunnistas kõik vargused üles, pärast mida lepiti kokku tingimisi vangistus, s.o 9 kuud ja 23 päeva. Prokurör selgitas, et tuleb kohus, kuhu tuleb kohale tulla. H.D oli kõigega nõus. Kohtukutseid H.D ei ole saanud ning ta elas terve selle aja Kohtla-Järvel kuritegusid toime panemata. Nüüdseks on möödunud kaks aastat ja H.D mõisteti millegi pärast süüdi Kohtla-Järvel. Üheksa kuud tingimuslikku vangistust pöörati ümber reaalseks vanglakaristuseks põhjusel, et H.D ei ole käinud registreerimas. H.D ei ole sellega nõus, kuna tema ei ole saanud kutseid. Kui need ka tulid, siis oli kaebuse esitaja kolmel korral haiglas pikaajalisel ravil, mis kõik on fikseeritud. Varguste osas on H.D kõik tagastanud ning valmis tasuma kohtukulusid. H.D selgitab, et ta on haige ja ta on järjekorras operatsioonile. H.D ei saa aru, kuidas on võimalik mõista tingimuslik vangistus Tartus, aga kahe aasta pärast see asendada reaalse vangistusega. H.D selgitab, et elas terve selle aja Kohtla-Järvel ja ei pannud toime kuritegusid. Samuti selgitab H.D , et kõik, mis on kirjas dokumentides, on vale. Ta ei ole saanud kätte kutseid, aga teda on lihtne üles leida. Ta elas ühiselamus, kus on olemas valvur, kes alati teatas, kus H.D on ning edastas talle kõik paberid. Ta on kätte saanud vaid ühe kutse, mille alusel sõitis kohtusse, kus asendati tingimisi vangistus reaalse vanglakaristusega. H.D ei ole sellega nõus ja palub maakohtu määruse tühistamist ning võimalust jätkata karistuse kandmist tingimisi vabaduses.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

8.KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et H.D karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule on antud võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei ole suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid.
10.18.01.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et H.D ei ilmu registreerimisele, ei ela kohtu poolt määratud elukohas ning ei ole taotlenud luba elukoha vahetamiseks. Samuti ei ole H.D reageerinud kutsetele kriminaalhooldusalasele kohtumisele tulemiseks. Nimelt on H.D-le 16.12.2016 ja 28.12.2016 edastatud kaks kirjalikku kutset, kuid süüdimõistetu jättis planeeritud registreerimistele 22.12.2016 ja 03.01.2017 ilmumata. Erakorralisest ettekandest nähtub, et 06.01.2017 võttis H.D telefoni teel ühendust kriminaalhooldusametnikuga ning andis teada, et ta on kätte saanud kirjalikud kutsed kohustusega ilmuda kriminaalhooldusosakonda, kuid selgitas, et tal ei ole võimalik jaanuarikuus kriminaalhooldusosakonda tulla ning lubas tulla veebruaris. Seega on asjakohatud määruskaebuses toodud selgitused, et H.D ei ole ühtegi kutset kriminaalhooldusosakonnast kätte saanud olukorras, kus ta on isiklikult kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtnud ning teavitanud ametnikku sellest, et ta on kutsed kätte saanud, kuid tal ei ole võimalik ametnikuga kohtumisele tulla. Samuti teostas 09.01.2017 kriminaalhooldusametnik H.D elukoha kontrolli, kuid isikut tabada ei õnnestunud.
11.H.D on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 29.11.2016 otsuse alusel ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud ja 23 päeva vangistust, mida ei pööratud täitmisele, kui H.D ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uusi kuritegusid ja täidab temale kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. H.D oli nimetatud kohtuistungil isiklikult kohal ning sai kohtuotsuse allkirja vastu kätte. Sellest tulenevalt on H.D teadlik, et temale on kohtuotsuse alusel määratud kohustus täita kriminaalhooldusnõudeid- ja kohustusi ning nõuete mitte-täitmise korral pööratakse tingimisi mõistetud karistus täitmisele. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud H.D korduvad selgitused selle kohta, et ta ei ole temale saadetud kutseid kätte saanud ning et ta on terve selle aja elanud Kohtla-Järvel. Isik, kes on kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ning kriminaalhooldusele määratud, on kohustatud tegema kõik võimaliku, et kohtuotsusega määratud kriminaalhooldust oleks tema suhtes võimalik täita, s.t ilmuda kutsetel märgitud kuupäevadel kriminaalhooldusosakonda ning olema kriminaalhooldusametnikule kättesaadav.
12.Käesoleval juhul saabki H.D poolt kõige tõsisemaks kriminaalhooldustingimuste rikkumiseks pidada registreerimiskohustuse korduva mitte-täitmise. H.D-ga ei ole toimunud kriminaalhooldusosakonnas mitte ühtegi kohtumist. H.D enda selgitused kriminaalhooldusnõuete mitte-täitmise kohta on ennastõigustavad ja enda süüd vähendavad. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et H.D on valesti aru saanud kriminaalhoolduse mõttest, arvates, et ta saab ise valida, millal ilmub kriminaalhooldusametniku juurde. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda, nagu H.D üritab väita, erakorralise ettekande tõelevastavuses. Taolise käitumisega on H.D näidanud oma negatiivset suhtumist õiguskorda. Kriminaalhoolduse eesmärgiks karistuse kandmise ajal on pakkuda isikule tuge ja toetust elus hakkama saamisel. H.D ei ole talle pakutud võimalusi ära kasutanud, hoides kontrollnõuete- ja kohustuste täitmisest kõrvale, millest saab järeldada, et ta ei saa endaga vabaduses hakkama. Arvestades H.D senist katseaja kulgu ja käitumist kriminaalhoolduse ajal, saab öelda, et süüdlane on korduvalt kuritarvitanud kohtu usaldust ja suhtunud ükskõikselt temale kohtu poolt antud võimalusse kanda temale mõistetud karistust tingimisi vabaduses. Seega ei ole karistusest tingimisi vabastamine H.D-le soovitud mõju avaldanud ning

kriminaalhoolduse edasine teostamine ei ole enam võimalik. Samuti ei tingi käesoleval juhul karistuse mitte-täitmisele pööramist ka H.D tervislik seisund. Tulenevalt VangS §-st 53 on tervishoiuteenuse osutamine tagatud ka kinnipidamiskohas. Eeltoodust tulenevalt tuleb H.D-le mõistetud karistus pöörata täitmisele.

13.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 07.03.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/

/allkiri/ Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.