Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I SÜÜDISTUSE SISU

L.P-le on esitatud süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi selles, et tema 18.01.2016. a varahommikul, s.o pimedal ajal, Jõgeva maakonnas Palamuse vallas, Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 33,2 km-l, juhtis sõiduautot Volvo S60, reg nr-ga xxxxxxx ületas suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel , sõitis tee vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Dacia Duster, reg nr-ga xxxxxxx rikkus sellega liiklus- ja käitusnõudeid –

millise liiklusõnnetuse tulemusena ettevaatamatusest tekitas Dacia Duster juhile, xxxxxxxxxxxxe järgmised tervisekahjustused – xeluohtliku tervisekahjustuse, konkreetsel juhul kannatanu surma.

II KOHTU SEISUKOHT

seisukord kui ka tema tervislik seisund 18.01.2016. a varahommikul hea. Liiklusõnnetust L.P ei mäleta. Mäletab pärast autos olemist, oli kinni jäänud. xxxxxxxxxxx abikaasa kannatanu xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt alustas 18.01.2016. a varahommikul xxxxxxxxxxxoma elukohast xxxxxxxxxxx sõitu komandeeringusse. Kannatanu arvates lahkus xxxxxxxxxx kodust umbes 10 minutit pärast 06.00. Hommikul kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei suhelnud. Sõiduautode kokkupõrge toimus xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx elukohast umbes kilomeetri kaugusel. Süüdistatav L.P juhtis mootorsõidukit Volvo S60, registreerimismärgiga xxxxx, mille omanikuks ta ise oli. xxxxxxxxxx juhtis mootorsõidukit Dacia Duster, registreerimismärgiga xxxxxx, mille omanikuks oli Swedbank Liising AS ja mille vastutavaks kasutajaksxxxxxxxxxp (tl 72). Kogutud tõenditest nähtuvalt viibisid kokkupõrke ajal mõlemad juhid sõiduautodes üksinda ja enne kokkupõrget liikusid teineteisele vastu (L.P liikus Tartu suunas ja xxxxxxxxxx Jõgeva suunas). 18.01.2016. a kell 06.00 teatati Häirekeskusele raske liiklusõnnetuse toimumisest. Teatajaks oli xxxxxxxxxxxx, kes juhtus õnnetuspaigast mööda sõitma (tl 75-79). Patrullilehe kohaselt saabus politsei sündmuskohale kell 06.19. Patrullilehel märgitu kohaselt oli Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 33,2 km-l avarii, kus Tartu suunas liikuv Volvo S60, xxxxxx, mida juhtis L.P s 1991 (sai viga, EMO-sse) põrkas kokku Jõgeva suunas liikunud Dacia Duster xxxxxx, mida juhtis xxxxxxxxxxxxxxxxx (hukkus) (tl 15-16). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt teostati vaatlust kunstliku valguse tingimustes, kuna on pime aeg. Sajab kerget lund ning vaadeldav ala (maantee) kaetud värske lumikattega. Sõidutee on tasane, lauge kurviga maantee Jõgeva suunalt vaadates vasakule. Lubatud suurim sõidukiirus vaadeldavas piirkonnas on 90 km/h. Üldvaatena sõidukite jäljed sündmuskohal puuduvad (kaetud värskelt sadanud lumikattega). Maantee Tartu suunalt vaadatuna paremal pool kraavis on sõiduauto Dacia Duster, reg nr 5xxxxx, esiosaga Tartu suunas. Esiosa täielikult deformeerunud. Juhikohal juht, kes on kinni, vabastatakse päästemeeskonna poolt. Juht on surnud. Tartu suunalt vaadatuna vasakul pool sõiduteel, osaliselt teepeenral on sõiduauto Volvo S60, reg nr xxxxxx, esiosaga Tartu suunas. Esiosa täielikult deformeerunud. Juhikohal on juht, kes on kinni ja keda abistavad kiirabi ja päästemeeskond. Mõlema sõiduki rehvid vastavad nõuetele. Maanteel, Jõgeva suunalt vaadates parema sõiduraja alal hulgaliselt plastiku tükke. Lisaks nähtub sündmuskoha vaatluse protokollist teostatud mõõtmised. Sündmuskoha vaatluse lisaks on skeemid, millele kantud sündmuskoht koos teostatud mõõtmistega ja andmed sõidukite ning juhtide kohta. S amuti on sündmuskoha vaatlusele lisatud fototabelid koos CD plaadiga, millel sündmuskohal tehtud fotod (tl 17-31). Sõiduautode kokkupõrke koht nähtub ka Maa-ameti geoportaali väljatrükist. Lisaks on esitatud Maanteeameti joonis sündmuskoha teelõigu kohta (tl 32,33-34). Sõidukid on 18.01.2016. a teisaldatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna territooriumile (tl 58,59). Mõlemad sõidukid on 18.01.2016. a täiendavalt vaadeldud ja fotografeeritud ning selle kohta on koostatud ka protokollid, millele on lisatud fototabelid. Tehtud fotod on salvestatud failidena CD-plaadile (tl 60-65,66-71,31). Mõlemad sõidukid on tagastatud (tl 73,74).

Samuti on usaldusväärselt tuvastatud, et süüdistatav L.P on ületanud suurimat lubatud sõidukiirust. Vaidlust ei ole selles, et sõiduautode kokkupõrge toimus asulavälisel teel. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Seega oli kokkupõrke toimumise kohas suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. LS § 50 lg 1 kohustab juhti järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. Lisaks sätestab LS § 50 lg 3 p 1,2, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama (p 1) ja vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma

jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb (p 2). Ekspert on hinnanud süüdistatav L.P juhitud sõiduauto Volvo S60 arvutuslikuks sõidukiiruseks kokkupõrke hetkel ca 103 km/h. Kohtu hinnangul eksperdiarvamus usaldusväärne, kuna ekspert on kiiruse arvutamisel arvesse võtnud sõiduautode tehnilisi andmeid, avariilike vigastuste ulatusi, teetingimusi, sõidukite paiknemist kokkupõrke hetkel ja kokkupõrkejärgselt. Ekspert on koostanud arvutisimulatsiooni, mille tulemusena on välja arvutatud sõiduautode liikumiskiirused. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole võimalik arvutuslikult määrata liikumiskiirusi enne kokkupõrget ja seda põhjusel, et enne kokkupõrke toimumist puuduvad sõiduautode liikumist iseloomustavad jäljed (tl 80-85). Süüdistatav L.P ütluste kohaselt kasutas ta sõiduauto juhtimisel kiirushoidikut ja sõiduauto kiiruseks oli 93-94 km/h. L.P ütlused ei ole seega kooskõlas ekspertarvamusega. Kohtu arvates on põhjendatud lähtuda ekspertarvamuses märgitust, mille kujunemine on jälgitav, selge ja milles arvestatakse kõiki sündmuse asjaolusid kogumis. Siinkohal peab kohus ka oluliseks, et L.P ütluste kohaselt ei mäleta ta sündmuse asjaolusid (sh seda, mis juhtus, et ta vastassuunavööndisse kaldus). Mittemäletamise tõttu ei ole süüdistatav L.P välistanud mingeid võimalusi vastassuunavööndisse kaldumise kohta. Kohtu arvates tuleb süüdistatav L.P mittemäletamist vahetult enne kokkupõrget toimunud asjaolude kohta arvestada ka kiiruse ületamise puhul. Seega, isegi kui süüdistatav L.P valis algselt sõiduki kiiruseks umbes 93-94 km/h, on ta enne kokkupõrke toimumist kiirust suurendanud. Asjaolu, et süüdistatav L.P kasutas mootorsõiduki juhtimisel kiirushoidikut, ei takista juhtimise ajal kiiruse suurendamist, kuna kiirushoidiku kasutamine võimaldab seda. Seega on süüdistatav L.P rikkunud LS § 50 lg 1 ja § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuet mitte sõita asulavälisel teel suurema kiirusega kui 90 km/h. Kuna ekspertiisi tulemusena on kindlaks tehtud, et süüdistatav L.P juhitud sõiduauto kaldus vastassuunavööndisse, on kohtu hinnangul süüdistatav L.P ilmselgelt rikkunud ka LS § 50 lg 3 p 1,2 sätestatud nõudeid sobiva sõidukiiruse valikul. Tulenevalt eeltoodud liiklusnõuete rikkumisest, on süüdistatav L.P rikkunud ka liiklusseaduses sätestatud üldisi liiklejatele kehtivaid nõudeid. Nii on sätestatud LS § 14 lg-s 2, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Süüdistatav L.P on jätnud arvestamata kehtivate liiklusalaste õigusaktide nõuetega ning ta ei ole olnud liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning arvestanud teiste liiklejatega. Süüdistatav L.P oli mootorsõiduki juhtimise ajal kaine (tl 48-51).

sõiduauto enda suunavööndist ja tekitas ohu xxxxxxxxxxxxjuhitud sõiduautole. Siiski ei ole ekspertarvamuse kohaselt kokkupõrke toimumine välistatud ka juhul, kui xxxxxxxxxx oleks jõudnud oma sõiduauto enne kokkupõrke kohta peatada (tl 80-85). Sellest tulenevalt on kohtu arvates usaldusväärselt tuvastatud, et xxxxxxxxxxx surmaga lõppenud kokkupõrge oli põhjustatud süüdistatav L.P tegevusest mootorsõiduki juhtimisreeglite eiramisel. Seda, kas juhid jõudsid enne kokkupõrget kuidagi reageerida (nt kiirust vähendada vms), ei ole võimalik tuvastada.

KarS § 18 lg 3 mõttes. Kuigi süüdistatav L.P on liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult, puuduvad tõendid, et L.P oleks pidanud võimalikuks ja möönnud teise liikleja surma. Samas oleks süüdistatav L.P seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema.

on tagada kõikide liiklejate turvalisus ja üldine liiklusohutus. Mootorsõiduki juht suurema ohu allika valdajana peab rakendama liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust ja järgima kehtestatud reegleid, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust ja vältida igasuguse kahju tekitamist kaasliiklejatele. Juhtides sõidukit suurimat lubatud sõidukiirust ületades, suureneb oluliselt liiklusõnnetusse sattumise oht. Seda kinnitab ka käesolevas kriminaalasjas juhtunu. Süüdistatav L.P tegevuse tagajärjel 18.01.2016. a varahommikul oli ohustatud väga paljude inimeste elud, tervised ja nende vara. Siiski toimus kokkupõrge kahe sõiduauto vahel. Liiklusnõuete rikkumise tulemusena realiseerus ka kõige raskem tagajärg – suri teine liikleja. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtu arvates kohane määrata süüdistatav L.P-le karistuseks vangistus selle sanktsiooni keskmises määras, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatav L.P isikut, leiab, et süüdistatav L.P puhul on kogu karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Siinkohal tugineb kohus süüdistatav L.P karistust mõjutavatele asjaoludele (mida kohus eelnevalt käsitles). Kohtu hinnangul on võimalik varem karistamata süüdistatav L.P suhtes karistuseesmärke saavutada tingimusliku karistusega. Seega leiab kohus, et süüdistatav L.P-le mõistetav 2 aastat 6 kuud vangistust tuleb täies ulatuses jätta KarS § 73 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates vältimatult vajalik eemaldada liiklusest süüdistatav L.P ja seda 1 aastaks 6 kuuks. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx abikaasa), kes on esitanud tsiviilhagi summas 1182,50 eurot. Tekitatud kahju koosneb xxxxxxxxxxx matusekuludest (tl 56, 13-14). Kannatanu xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt on talle kogu kahju hüvitatud ja seega ta soovis tsiviilhagi tagasi võtta. Seda, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxon kahjud hüvitatud kinnitab ka If P&C Insurance AS kahjukäsitleja e-kiri L.P-le (tl 109-110). Kuna kannatanuxxxxxxxxxxx on tsiviilhagi tagasi võtnud, tuleb KrMS § 2962 lg 1 p 2 ja § 310 lg 1 alusel tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. KrMS § 2962 lg 3 alusel ei välista tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud summas 134,16 eurot (72+62,16) (tl 95-97,98-99,101103,104-105). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 618,48 eurot. Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 752,64 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks surnu ekspertiisikulu 271 eurot (tl 46), isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot (tl 57), liiklustehnilise ekspertiisikulu 457 eurot (tl 86), uuringutasud kokku 49 eurot (35+14)(tl 48-49). Kokku on ekspertiisikulud 838 eurot. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2017.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 470 eurot. Seega on sundraha suuruseks 705 eurot. Menetluskulud kokku on 2295,64 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsja taotles menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega, arvestades L.P sissetulekuid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa ühe aasta jooksul on põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus, et menetluskulude kogusummat ja süüdistatav L.P ligikaudseid sissetulekuid (2015. a deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 9133 eurot – tl 89), on ilmne, et süüdistatav L.P majanduslik seisund ei võimalda menetluskulude tasumist ühe korraga. Selleks, et anda süüdistatav L.P-le võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult, tuleb määrata need tasumisele osade kaupa ühe aasta

jooksul. Menetluskulude tasumine tuleb määrata alates kohtuotsuse jõustumisest igakuise kohustusena, ühe osamakse suurus 191,31 eurot, viimane osamakse 191,23 eurot.

Raina Pärn

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.