Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
09.01.2020, Rakvere kohtumajas
Kriminaalasja number
1-18-7769
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Kaitsja
Marit Seesmaa /määratud korras/
Kohtuasja nimetus
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Liisi LillemetsKoppen erakorraline ettekanne taotlusega T Vle mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu
T V, isikukood xxxx; elukoht xxxx
Kohtumääruse õiguslik alus
KrMS § 387, § 427, § 432, § 387; KarS § 761 lg 3; § 76 lg 7
Kohtuistungi toimumise aeg
09.01.2020, avalikul kohtuistungil
Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. Pöörata täitmisele T Vle Viru Maakohtu 28.09.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-187769 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 27 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jätta muutmata. Karistuse kandmise algust arvestada alates T V kinnipidamisest, s.o alates 05.01.2020. Määratud kaitsja tasu ja kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja ettekande sisu Viru Maakohtu 28.09.2018 otsusega tunnistati T V süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 180 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta. KarS § 69 lg 4 alusel allutati T V üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 , 4, 5, 8 sätestatud kohustusi. Viru Maakohtu 27.12.2018 määrusega pöörati täitmisele T Vle Viru Maakohtu 28.09.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7769 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 5 kuud 23 päeva vangistust. Viru Maakohtu 20.06.2019 määrusega vabastati T V temale Viru Maakohtu 28.09.2018 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 27.12.2018 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 5 ja § 78 p 2 alusel määrati T Vle katseaeg 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning ta allutati katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. T Vt kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, aga samuti KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: − mitte tarvitama alkoholi; − mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; − asuma tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; − mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega; − osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Kohtumäärus jõustus 06.07.2019. 25.09.2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, taotlusega määrata T Vle täiendav kohustus registreerida end hiljemalt ühe kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist psühhiaatri vastuvõtule ja alluma psühhiaatrilisele ravile, kui psühhiaater selle määrab. Erakorralise ettekande kohaselt saabus 27.08.19 kriminaalhooldusametnikule PPA teade kriminaalhooldusnõuete rikkumise kohta T V poolt. PPA teavitas, et Politsei menetlusinfosüsteemis on registreeritud juhtum nr 3100190505414 selle kohta, et 26.08.2019 kella 17:38 paiku teatas teataja, et xxxx juures on suur noorte seltskond, kaks noort kaklevad, üks neist lonkab. Sündmusele reageerinud politseipatrull tuvastas lonkava isiku, kelleks oli T V, kellel tuvastati alkoholijoove 0,93 mg/l. T V alkoholi tarvitamise kohta alustati väärteomenetlus Alkoholiseaduse § 71 tunnustel ja talle koostati väärteoprotokoll. Viru Maakohtu 08.10.2019 kohtumäärusega rahuldas kohus kriminaalhooldusametniku taotluse ja määras T Vle täiendava kohustus registreerida end hiljemalt ühe kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist psühhiaatri vastuvõtule ja alluma psühhiaatrilisele ravile, kui psühhiaater selle määrab. Kohtumäärus jõustus 29.10.2019. 28.11.2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets-Koppen Viru Maakohtule erakorralise ettekande, taotlusega T Vle mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande kohaselt on T V rikkunud kontrollnõuet ilmuda määratud ajavahemike järel registreerimistele ning seoses sellega rikub tema ka kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.
T V on jätnud ajavahemikul 28.10.10-28.11.19 ilma mõjuva põhjuseta ilmumata registreerimistele vastavalt 28.10.19, 04.11.19, 05.11.19, 06.11.19, 11.11.19, 15.11.19 ja
Kohtuistungile 05.12.2019 T V ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli ta kätte saanud kätte antuna vennale. Kohus kohaldas T V suhtes sundtoomist 09.12.2019 kohtuistungile. Kohtuistungile 09.12.2019 sundtoomine ebaõnnestus kuna isikut ei tabatud. T V ilmus peale kohtuistungit ise kohtumajja, kus talle anti isiklikult kätte kohtukutse kohtuistungile 18.12.2019. 18.12.2019 kohtuistungile T V ei ilmunud, ega teatanud ka seda takistanud mõjuvatest põhjustest. 18.12.2019 kuulutas kohus T V tagaotsitavaks ja kohaldas tabamisel tema suhtes tõkendina vahistamist. T V peeti kinni 05.01.2020. Kohtuistungil 09.01.2020 jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde ja leidis, et T V suhtes ei ole erakorralises ettekandes toodud asjaoludel võimalik kriminaalhooldust tulemuslikult teostada. T V tunnistas kohtuistungil temale süüks arvatud rikkumisi, oskamata neile siiski mõistlikku põhjendust esitada. Karistuse kandmisele asumise osas vastuväiteid ei esitanud, mööndes, et see tuleb ära kanda. Kaitsja toetas tema seisukohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Olles tutvunud T Vt puudutavate materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalised, ei pea kohus esitatud asjaoludel enam põhjendatuks ega otstarbekas tema suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid järjekindlalt tahtlikult, teadlikult ning hoolimatult ja seetõttu ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks võimaldada temal jätkata karistuse kandmist vabaduses ja kohustustele alludes. Põhjendused oma kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta on subjektiivset laadi, ennast õigustavad ning ei ole asjakohased. Seega kuulub T Vle mõistetud karistus täitmisele pööramisele, kuna vavaduses viibides ei ole võimalik teda kriminaalhoolduslike vahenditega mõjutada. KarS § 761 lg 3 kohaselt, kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse KarS §-s 76 sätestatut. KarS § 76 lg 7 sätestab, kui vangistusest ennetähtaegselt vabanenud süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. KarS § 76 lg 7 puhul on tegemist on sättega, mis võimaldab kohtul kasutada oma kaalutlusõigust. T V on teadlik tema suhtes kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja sellest tingimisi vabastamisega kaasnevatest kohustustest. Kohtul puudub usaldus suhtes, kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud järjekindlat hoolimatust, soovimatust ja suutmatust oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.
Olles tutvunud T Vt puudutavate materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalised, ei pea kohus esitatud asjaoludel enam põhjendatuks ega otstarbekas tema suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid järjekindlalt tahtlikult, teadlikult ning hoolimatult ja seetõttu ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks võimaldada temal jätkata karistuse kandmist vabaduses ja kohustustele alludes. Põhjendused oma kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta on subjektiivset laadi. Seega kuulub T Vle mõistetud karistus selle kandmata osas täitmisele pööramisele, kuna vabaduses viibides ei ole võimalik teda kriminaalhoolduslike vahenditega mõjutada. Kuna T V on tema suhtes esitatud erakorraliste ettekannete arutamisel kogu kriminaalhoolduse kestel korduvalt käitunud menetlust vältivalt ning käesoleval juhul on tema suhtes ohjena kohaldatud vahistamist, siis kohtu hinnangul ei ole kohtuotsuse täitmise tagamiseks põhjendatud muuta tema suhtes kohaldatud tõkendit, et tagada kohtuotsuse täitmine /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.