Lahendi punktis 19 viide “7. märtsi 2007. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-12-06, p 16” asendatud 14. oktoobri 2024. a määruse alusel viitega “7. märtsi 2007. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-125-06, p 16”
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-101-16 10. aprill 2017 Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Paavo Randma ja Peeter Roosma Kriminaalasi Ramil Khalilovi süüdistuses KarS § 2373 lg 1 ja § 2371 lg 1 − § 22 lg 3 järgi ning Roman Manko süüdistuses KarS § 2373 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2016. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-8149 Ramil Khalilovi kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande ning Roman Manko kaitsjad vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja Oliver Nääs, kassatsioonid Riigiprokurör Laura Vaik 8. veebruar 2017, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2016. a otsus muutmata ja kaitsjate kassatsioonid rahuldamata.
2.Jätta valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu 3468 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti Ramil Khalilovi kanda.
3.Jätta valitud kaitsjatele kassatsioonimenetluses makstud tasu 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) eurot Roman Manko kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ramil Khalilovile ja Roman Mankole esitati karistusseadustiku (KarS) § 2373 lg 1 järgi süüdistus selles, et nad kogusid ja tegid A. S-ile kättesaadavaks erinevaid vahendeid (R. Khalilov lennubroneeringu ja raha ning R. Manko üksnes raha), teades, et A. S. võib kasutada neid vahendeid täielikult või osaliselt KarS §-s 2371 sätestatud kuriteo toimepanemiseks. Süüdistuse kohaselt kavatses A. S. minna 2013. aasta juulis läbi Türgi Vabariigi Süüria Araabia Vabariiki ja liituda seal terroristliku ühendusega, mille tegevus on suunatud rahvusvahelise julgeoleku vastase, isikuvastaste, Süüria Araabia Vabariigi vastu suunatud kuritegude ning erinevate üldohtlike kuritegude
3-1-1-101-16 toimepanemisele ja nende kuritegude toimepanemisega ähvardamisele eesmärgiga häirida Süüria Araabia Vabariigi poliitilist, majanduslikku ja ühiskondlikku korraldust ning tõsiselt häirida elanikkonda. A. S. liituski 2013. aasta juulis Süüria Araabia Vabariigis kohtueelses menetluses tuvastamata isikutest koosneva terroristliku ühendusega ja pani sel viisil toime KarS § 2371 lg-s 1 sätestatud kuriteo.
1.1.Olles A. S-i plaanidest teadlik, broneeris R. Khalilov 2013. aasta juulis ja ostis 15. juulil 2013 A. S-ile lennupileti Türgi 19. juuli 2013. a siselennule Antalyast Hataysse Süüria piiri lähedal, printis kõnealuse pileti broneeringut tõendava dokumendi ning juhendas A. S-i, kuidas kasutada dokumenti lennujaamas reisiõiguse tõendamiseks. R. Khalilovi tegevus võimaldas A. S-il jõuda Süüriasse ja ühineda seal terroristliku ühendusega. Olles teadlik, et A. S. ühines terroristliku ühendusega, jätkas R. Khalilov A. S-i tegevuse toetamist: küsis 25. septembril 2013 K. Š-lt ja R. Mankolt A. S-i toetuseks raha ning võttis 2013. aasta sügisel enne 17. oktoobrit A. S-ile edasiandmiseks R. Mankolt vastu 400 eurot. Ajavahemikul alates 17. kuni 22. oktoobrini 2013 toimetas R. Khalilov selle raha Süüriasse ja tegi seal A. S-ile kättesaadavaks 500 eurot. Sellest summast maksis R. Khalilov oma isiklikest vahenditest vähemalt 50 eurot. Samuti võttis R. Khalilov 2013. aasta oktoobris-novembris A. S-ile edasiandmiseks R. Mankolt vastu 200 eurot ning edastas 2014. aasta veebruaris R. Mankole A. S-i palve, et R. Manko läheks Läti Vabariiki ja küsiks seal A. S-ile raha džihaadi ehk püha sõja toetuseks. R. Khalilov edastas R. Mankole ka A. S-i jaoks ülekannete tegemiseks pangarekvisiidid ja juhendas 25. mail 2014 R. S-i kohtueelses menetluses tuvastamata pangas A. S-ile rahaülekande tegemisel.
1.2.Olles teadlik A. S-i kavatsusest liituda terroristliku ühendusega, andis R. Manko 2013. aasta sügisel enne 17. oktoobrit A. S-i jaoks R. Khalilovi kätte 400 eurot ja sama aasta oktoobris-novembris veel 200 eurot. Samuti üritas R. Manko 2013. aasta sügistalvel kanda A. S-ile Western Unioni rahasiirdamisteenuse abil raha, kuid see ei õnnestunud, sest R. Khalilovilt saadud pangarekvisiidid olid puudulikud. Viimaks käis R. Manko 16. veebruaril 2014 Läti Vabariigis ning küsis seal enda ja A. S-i ühiselt tuttavalt A. S-i tegevuse toetamiseks raha.
2.Täiendavalt esitati R. Khalilovile KarS § 2371 lg 1 − § 22 lg 3 järgi süüdistus terroristlikusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises. Süüdistuse kohaselt väljendas R. Khalilov meilikonto [email protected], sotsiaalmeedia keskkonna Facebook ja suhtluskanali Skype kaudu pidevat heakskiitu ja poolehoidu A. S-i elulaadile terroristliku ühenduse liikmena ning tugevdas sel viisil A. S-i teotahet terroristlikusse ühendusse kuulumisel. Samuti selgitas R. Khalilov 18. juulil 2013 A. S-ile, kuidas kasutada varem prinditud lennuõigust tõendavat dokumenti Süüriasse jõudmiseks, ja juhendas 6. märtsil 2014 A. S-i, kuidas saada kätte talle ülekantud raha.
3.Harju Maakohtu 12. jaanuari 2016. a otsusega tunnistati R. Khalilov süüdi ning teda karistati KarS § 2373 lg 1 järgi 6 aasta ja 6 kuulise vangistusega ning KarS § 2371 lg 1 − § 22 lg 3 järgi 6aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R. Khalilovile liitkaristuseks 7 aastat vangistust. R. Manko tunnistati süüdi KarS § 2373 lg 1 järgi ja teda karistati 5-aastase vangistusega. Mõlemale süüdistatavale mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 13. aprill 2015.
4.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid R. Khalilovi kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande ja R. Manko kaitsja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, kes taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotlesid kaitsjad süüdistatavatele mõistetud karistuste kergendamist, märkides kokkuvõtlikult järgmist.
4.1.R. Khalilovile ja R. Mankole esitatud süüdistused on puudulikud. Süüdistustes pole nimetatud konkreetset ühendust, millega A. S. liitus, ega kirjeldatud selle ühenduse struktuuri, liikmeid, tegevust ja eesmärke. Prokurör on loetlenud küll KarS §-s 2371 sätestatud terroristliku ühenduse tunnuseid, kuid süüdistustes oleks tulnud ära tuua faktilised asjaolud, mis nendele tunnustele vastavad. Samuti pole süüdistustes selgitatud, millised asjaolud andsid R. Khalilovile ja R. Mankole aluse arvata, et A. S. võib kasutada talle kättesaadavaks tehtud vahendeid terrorikuriteo toimepanemiseks.
4.2.KarS § 2373 lg 1 on terroristlikku ühendust puudutavas osas blanketne norm. Terroristliku ühenduse mõiste avamisel tuleb pöörduda KarS § 2371 poole ja see säte viitab omakorda KarS §-le 2(11)
3-1-1-101-16
237.KarS § 237 loetleb terrorikuritegudena mitmeid kuriteoliike ja on seega samuti blanketne norm, mille tunnuste sisustamisel tuleb omakorda pöörduda konkreetsete karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteokoosseisude poole. R. Khalilovile ja R. Mankole esitatud süüdistustes pole viidatud ühelegi konkreetsele kuriteokoosseisule, mille toimepanemisele oli väidetava terroristliku ühenduse tegevus suunatud. Eeltoodud puuduste tõttu pole võimalik süüdistuse piiridest väljumata kontrollida, kas A. S. pani toime terrorikuriteo ning kas R. Khalilov ja R. Manko toetasid või rahastasid teadlikult selle teo toimepanemist või aitasid selle teo toimepanemisele kaasa.
4.3.Tunnistades R. Khalilovi ja R. Manko süüdi ilma A. S-i konkreetset tegevust analüüsimata, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust. R. Khalilovi süüditunnistamine KarS § 2371 lg 1 − § 22 lg 3 järgi on vale ka seetõttu, et maakohtu hinnangul aitas R. Khalilov terroristlikusse ühendusse kuulumisele kaasa eeskätt sellega, et ta jätkas A. S-iga suhtlemist ega teinud A. S-ile tema tegevuse kohta etteheiteid ka pärast 2013. aasta oktoobris Süürias käimist. Teisisõnu tunnistati R. Khalilov süüdi kaasabi osutamises tegevusetusega ja sellises olukorras oleks tulnud ära näidata ka tema garandiseisund. Kuna R. Khalilovil polnud kohustust A. Si tegevusse aktiivselt sekkuda, tunnistati ta KarS § 2371 lg 1 − § 22 lg 3 järgi alusetult süüdi.
4.4.KarS § 2373 lg 1 ja § 2371 lg 1 − § 22 lg 3 ei moodusta omavahel kogumit. KarS § 2373 lg 1 sätestab karistatava teona muu hulgas terroristlikusse ühendusse kuulumise muul viisil teadvalt toetamise ja see koosseisualternatiiv hõlmab ka terroristlikusse ühendusse kuulumise tahte tugevdamist. Järelikult neeldub KarS § 2371 lg 1 − § 22 lg 3 järgi karistatava teo ebaõigus KarS § 2373 lg-s 1 ja R. Khalilovi tegu kvalifitseeriti alusetult KarS § 2371 lg 1 − § 22 lg 3 järgi.
4.5.Maakohus tugines R. Khalilovi ja R. Manko süüditunnistamisel teabehanketoimingute kokkuvõtetele ja rikkus selliselt toimides oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Riigikohus on varem selgitanud, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks võib kasutada üksnes KrMS § 63 lg-s 1 loetletud tõendiliike (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-06, p 11), ja KrMS § 63 lg 1 kohaselt tuleb jälitustegevuse käigus kogutud teave vormistada jälitustoimingu protokollis. Samuti peab väljaspool kriminaalmenetlust kogutav tõend olemuslikult paigutuma mõne KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendi vormi alla (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-116-10, p 8). Teabehanketoiming kujutab endast julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe salajast kogumist ja kattub sisuliselt kriminaalmenetluses tehtavate jälitustoimingutega. Kuna mõlemal juhul kogutakse teavet jälitustegevusega, tuleb saadud teave kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks vormistada jälitustoimingu protokollis. Seisukohta, et teabehanketoimingu kokkuvõte ei ole jälitustegevusega kogutud teabe tõendina esitamiseks sobilik vorm, toetab seegi, et erinevalt jälitustoimingu protokollist, mis tuleb koostada rangelt menetlusseaduse nõudeid järgides, ei ole teabehanketoimingu kokkuvõttele seatud tingimusi, mis annaks talle tõendi väärtuse. Kokkuvõte on eelkõige menetleja abivahend protokolli koostamiseks.
4.6.Teabehanketoimingutega kogutud teavet ei ole seaduses sätestatud korras kriminaalasjale lisatud. KrMS § 63 lg 11 lubab riigi peaprokuröril võtta kriminaalasja juurde julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe, kuid praegusel juhul võttis riigi peaprokurör 14. aprilli 2015. a määruse kohaselt kriminaalasja juurde vaid kogutud teabe alusel koostatud kokkuvõtted. Samuti nähtub KrMS § 63 lgst 11, et riigi peaprokurör arvestab julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamise üle otsustamisel sama seadustiku § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 nimetatud piiranguid. Seega on teabehanketoimingutega kogutud teavet võimalik kriminaalmenetluses tõendina kasutada juhul, kui teave on kõigepealt KrMS § 63 lg 11 nõudeid järgides kriminaalmenetlusse esitatud ja seejärel kriminaalmenetluse seadustiku asjakohaste sätetega kooskõlas tõendiks vormistatud.
4.7.Maakohtu seisukoht, et R. Khalilov oli 2013. a juulis teadlik A. S-i soovist Süüriasse minna, tugineb oletustele. R. Khalilovi ütluste kohaselt tahtis A. S. minna Türki araabia keelt õppima ja R. Khalilov kogus raha A. S-i abikaasa L. S-i palvel. Samuti edastas R. Khalilov kogutud raha L. Sile. Maakohtus uuritud tõendid ei kinnita, et A. S. liitus terroristliku ühendusega, et R. Khalilov oli 3(11)
3-1-1-101-16 A. S-i tegevusest teadlik ja et R. Khalilovi edastatud raha kasutati A. S-i terroristliku tegevuse toetamiseks. Lisaks pole tõendatud, et R. Manko andis R. Khalilovile A. S-i jaoks 600 eurot, et R. Manko käis Lätis raha küsimas ja et ta teadis A. S-i kavatsusest liituda terroristliku ühendusega.
4.8.R. Khalilovile ja R. Mankole mõistetud karistused on liiga ranged ega vasta toimepandud kuritegude raskusele. R. Khalilov ja R. Manko abistasid A. S-i minimaalselt ning nende tegudel puudus reaalne tagajärg. Samuti on süüdistatavad abielus ja neil on lapsed. R. Khalilovil ja R. Mankol on ka kindel elu- ja töökoht ning neid pole varem kriminaalkorras karistatud.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2016. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 12. jaanuari 2016. a otsus osaliselt R. Khalilovi süüditunnistamises KarS § 2371 lg 1 − § 22 lg 3 järgi, R. Khalilovile KarS § 2373 lg 1 järgi karistuse mõistmises ja KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises. Samuti tühistati maakohtu otsus osas, millega R. Manko tunnistati KarS § 2373 lg 1 järgi süüdi 2013. aasta sügistalvel A. S-ile Western Unioni vahendusel raha ülekandmise katses, ning osas, millega R. Mankod karistati 5-aastase vangistusega. Uue otsusega mõisteti R. Khalilov KarS § 2371 lg 1 − § 22 lg 3 järgi õigeks ja teda karistati KarS § 2373 lg 1 järgi 3-aastase vangistusega. R. Manko mõisteti õigeks A. S-ile Western Unioni vahendusel raha ülekandmise katses ja teda karistati KarS § 2373 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kaitsjate apellatsioonid rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.
5.1.R. Khalilovile ja R. Mankole esitatud süüdistused on nõuetekohased. KarS § 2373 lg 1 eristab terrorikuriteo, terroristliku ühenduse ja terroristi (isiku, kelle tegevus on suunatud terrorikuriteo toimepanemisele) toetamist. Konkreetset terroristlikku tegevust, mida toetati, tuleb näidata üksnes esimese koosseisualternatiivi korral. Ülejäänud kahel juhul piisab sellest, et toetatud ühenduse või isiku tegevus oli suunatud terrorikuritegude toimepanemisele, ning süüdistuses ei pea näitama, et rahasumma, millega ühendust või isikut toetati, oli mõeldud konkreetse terrorikuriteo toimepanemiseks. Samuti ei pea süüdistuses vältimatult nimetama konkreetset terroristlikku ühendust, kuhu isik kuulus, vaid kaitseõiguse tagamiseks piisab sellest, kui kirjeldada faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad kontrollida, kas ühendus, kuhu isik kuulus, on käsitatav terroristliku ühendusena. Praeguses asjas on need nõuded täidetud. R. Khalilovile ja R. Mankole esitatud süüdistustes on kirjeldatud ühenduse tunnuseid, kuhu A. S. kuulus, ja loetletud kuriteod, mille toimepanemisele oli selle ühenduse tegevus suunatud.
5.2.Teabehanketoimingute kokkuvõtted nr 02498 ja nr 02499 on tõenditena lubatavad. Teabehanketoimingute kokkuvõtetes kajastatud andmeid ei kogutud kriminaalmenetluses ja toiminguid, millega andmed saadi, ei tehtud kriminaalmenetluse regulatsiooni alusel. Seega ei laiene neile ka KrMS § 12610 lg 1, mille kohaselt koostatakse jälitustoiminguga kogutud teabe alusel jälitustoimingu protokoll.
5.3.Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetlusse tõendina esitamist reguleerib KrMS § 63 lg 11, mille kohaselt otsustab kõnealuse teabe tõendina esitamise riigi peaprokurör, arvestades sama seadustiku § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 nimetatud piiranguid. Eelnevast tulenevalt ei või kriminaalmenetluses tõendina kasutada teavet, mille saamisel rikuti kriminaalmenetluse põhimõtteid. Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe vormistamiseks ei ole aga nõudeid sätestatud ja seega pole kõnealuse teabe kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks vaja jälitustoimingu protokolli koostada.
5.4.Viimati nimetatud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et praegusel juhul olid teabehanketoimingud analoogilised kriminaalmenetluses ette nähtud jälitustoimingutega (s.o salajase pealtkuulamise ja vaatamisega). Kriminaalmenetluse seadustik ei nõua, et muus menetluses (nt järelevalvemenetluses) tehtud toimingutega saadud teave, mis on vormistatud vastavalt selles menetluses kehtivatele nõuetele, tuleb kriminaalmenetluses kasutamiseks vormistada ümber analoogilise toimingu protokollis. Teises menetluses kogutud tõendid esitatakse kriminaalmenetluses oma esialgsel kujul ja pole alust arvata, et julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe puhul tuleb toimida teistmoodi. Samuti ei halvenda julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kajastamine teabehanketoimingute kokkuvõtetes süüdistatava olukorda. Teabehanketoimingute kokkuvõtetest 4(11)
3-1-1-101-16 nähtub, kes, millal ja milliste lubade alusel toimingud tegi, milles toimingud seisnesid ning milline oli nende tulemus. Samuti on teabehanketoimingu kokkuvõtetes loetletud e-posti kontolt [email protected] saadud e-kirju ja need prinditud e-kirjad on teabehanketoimingu kokkuvõttele lisatud.
5.5.Maakohtu otsuses pole jälgitavalt põhjendatud järeldust, et A. S. kuulus terroristlikusse ühendusse. Seda viga saab kõrvaldada apellatsioonimenetluses asjakohaste põhjenduste lisamisega. Nimelt avaldas A. S. R. Khaliloviga peetud kirjavahetuses, et ta osaleb Süürias relvastatud võitluses, ja postitas pilte, kus ta ise või tema lapsed poseerisid relvadega. Samuti kirjeldas A. S. R. Khalilovile lahinguid ja neis osalemist ning teatas, et ta kuulus ISIL-isse ja Dzabat Nusrasse. A. S-i kirjeldustest nähtub seegi, et need ühendused olid kindla struktuuriga, püsivad, koosnesid enam kui kolmest liikmest ja osalesid lahingutegevuses. Mis puudutab ISIL-i ja Dzabat Nusra eesmärke, siis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) resolutsioonide kohaselt on mõlema organisatsiooni puhul tegemist terroristlike ühendustega, mille tegevus on suunatud vabaduse võtmisega (sh pantvangistamisega), (tsiviil-)isikute surma põhjustamisega ja vara hävitamisega seotud kuritegude toimepanemisele. Seega vastavad ISIL ja Dzabat Nusra terroristliku ühenduse tunnustele.
5.6.ÜRO resolutsioonides toodud info kujutab endast kriminaalmenetlusvälisest allikast pärinevat usaldusväärset teavet KrMS § 60 lg 3 mõttes ja seetõttu polnud prokuröril vaja ISIL-i ja Dzabat Nusra eesmärke eraldi tõendada. Liitudes alguses ISIL-iga, minnes hiljem üle Dzabat Nusrasse ja osaledes relvastatud võitluses, pani A. S. toime KarS § 2371 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ning tema toetamine vastab KarS § 2373 lg 1 koosseisule.
5.7.R. Khalilovi süüditunnistamine KarS § 2373 lg 1 järgi on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt broneeris R. Khalilov 2013. aasta juulis ja ostis 15. juulil 2013 A. S-ile lennupileti Türgi 19. juuli 2013. a siselennule Antalyast Hataysse Süüria piiri lähedal. Samuti printis R. Khalilov kõnealuse pileti broneeringut tõendava dokumendi ja juhendas A. S-i, kuidas kasutada dokumenti lennujaamas reisiõiguse tõendamiseks. R. Khalilov jätkas A. S-i toetamist ka hiljem, kogudes tema jaoks raha ja edastades R. Mankole A. S-i palve, et R. Manko läheks Lätti ja küsiks seal A. S-ile raha džihaadi toetuseks. Kuna A. S. rääkis R. Khaliloviga peetud kirjavahetuses džihaadi võitlejate ja nende perede aitamisest ning sel viisil džihaadis osalemisest, oli R. Khalilov teadlik, et tema edastatud rahalisi vahendeid võidakse kasutada terrorikuritegude toetamiseks. Samuti ei üllatunud R. Khalilov A. S-i ülalkirjeldatud jutu peale ja suhtles A. S-iga konspiratiivselt. Eelnevast nähtuvalt teadis R. Khalilov A. S-i plaanidest juba enne A. S-i Süüriasse sõitmist.
5.8.Ka R. Manko süüditunnistamine on seaduslik. Tõendite kohaselt andis R. Manko 2013. aasta sügisel enne 17. oktoobrit R. Khalilovile A. S-i toetuseks umbes 400 eurot ja hiljem veel 200 eurot. Samuti käis R. Manko A. S-i soovil Lätis džihaadi toetuseks raha küsimas ja oli seejuures A. S-i Süüriasse minekust ja eesmärkidest teadlik. Nimelt vestles R. Manko A. S-iga enne viimase Süüriasse minekut Süüria olukorrast ja džihaadist ning nad käisid koos Lätis džihaadi toetamise teemal läbirääkimisi pidamas. Samuti nähtub R. Manko ja A. S-i kirjavahetusest, et nende arvates kuulatakse neid pealt. Lisaks ei üllatunud R. Manko selle peale, kui meedias kirjutati A. S-i Süürias viibimisest, ja A. S. muretses, kas R. Mankol on seoses tema Süüriasse minekuga probleeme olnud.
5.9.A. S-ile Western Unioni vahendusel raha ülekandmise katses tuleb R. Manko õigeks mõista. Maakohus märkis otsuse põhiosas, et selle teo toimepanemine ei ole tõendatud, kuid ei kajastanud kõnealust seisukohta otsuse resolutsioonis.
5.10.Samuti tuleb R. Khalilov KarS § 2371 lg 1 − § 22 lg 3 järgi õigeks mõista. Maakohus ei tuvastanud, et R. Khalilov väljendas heakskiitu ja poolehoidu A. S-i elulaadile terroristliku ühenduse liikmena, ning A. S-i juhendamine väljaprinditud lennuõigust tõendava dokumendi kasutamisel ja rahaliste vahendite kätte saamisel on hõlmatud KarS § 2373 lg 1 koosseisuga.
5.11.Kaitsjatel on õigus ka süüdistatavatele mõistetud karistuste osas. Arvestades R. Khalilovi ja R. Manko süü suurust, süüdistatavaid iseloomustavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid, tuleb R. Khalilovit karistada 3-aastase vangistusega ja R. Mankod tuleb karistada 2-aastase vangistusega. 5(11)
3-1-1-101-16
6.Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2016. a otsuse peale esitasid kassatsioonid riigiprokurör Laura Vaik, R. Khalilovi kaitsja vandeadvokaat K. Rande ning R. Manko kaitsjad vandeadvokaadid OJ. Luik ja Oliver Nääs.
7.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. septembri 2016. a määrustega võeti kaitsjate kassatsioonid menetlusse ja prokuröri kassatsioon jäeti menetlusse võtmata.
8.Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas kaitsjate kassatsioonid kolmeliikmelises koosseisus läbi
9.novembril 2016. Kuna kohtukoosseisu liikmetel tekkisid seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused, anti kriminaalasi KrMS § 354 lg 1 alusel läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9.R. Khalilovi ja R. Manko kaitsjad taotlevad maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatavate õigeksmõistmist. Varasemas menetluses esitatud argumentidele lisatakse kassatsioonides kokkuvõtlikult järgmist.
9.1.Ringkonnakohtu seisukoht, et praeguses asjas esitatud süüdistus kajastab kõiki R. Khalilovi ja R. Manko karistusõigusliku vastutuse eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid, on alusetu. Ringkonnakohus pole oma sellist veendumust põhjendanud ja väljus konkreetset terroristlikku ühendust tuvastades süüdistuse piiridest.
9.2.Olukorras, kus isikut süüdistatakse KarS § 2373 lg 1 järgi terroristi toetamises, tuleb kaitseõiguse tagamiseks süüdistuses näidata, millise konkreetse terrorikuriteo toimepanemisele oli toetatud isiku tegevus suunatud. Ringkonnakohtu seisukoht, et kõnealusel juhul ei pea toetatud isiku konkreetset terroristlikku tegevust kirjeldama, on ekslik.
10.Kaitsjate kassatsioonidele esitas vastuse riigiprokurör L. Vaik, kes märgib kokkuvõtlikult järgmist.
10.1.Ringkonnakohus leidis õigesti, et KarS § 2373 lg 1 järgi esitatud süüdistuses ei pea vältimatult nimetama konkreetset terroristlikku ühendust ning kaitseõiguse tagamiseks piisab sellest, kui kirjeldada faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad kontrollida, kas ühendus, kuhu toetatud isik kuulus, on käsitatav terroristliku ühendusena. R. Khalilovile ja R. Mankole esitatud süüdistused vastavad eeltoodud nõuetele. Süüdistustes on kirjeldatud ühenduse tunnuseid, kuhu A. S. kuulus, ja loetletud kuritegusid, mille toimepanemisele oli selle ühenduse tegevus suunatud. Eelnevast tulenevalt võimaldab süüdistus kontrollida, kas R. Khalilov ja R. Manko panid toime KarS § 2373 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Konkreetse terroristliku ühenduse süüdistuses nimetamata jätmine ei õigusta süüdistatavate õigeksmõistmist ka seetõttu, et Süürias tegutseb mitu terroristlikku rühmitust ning praktikas pole sageli võimalik välja selgitada, millise konkreetse rühmituse juurde välisvõitlejad kuuluvad.
10.2.Teabehanketoimingute kokkuvõtted on tõendina lubatavad. Lisaks ringkonnakohtu otsuses välja toodud põhjustele pole jälitustoiminguga kogutud teabe tõendina vormistamise nõuded teabehanketoiminguga kogutud teabele kohaldatavad ka seetõttu, et KrMS § 63 lg 11 sätestab eraldi võimaluse kasutada julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teavet kriminaalmenetluses tõendina. Eelnevast tulenevalt pole vaja KrMS § 63 lg-s 11 nimetatud tõendit sobitada mõnesse sama paragrahvi
1.lõikes loetletud vormi.
10.3.Samuti ei sea julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe vormistamine teabehanketoimingute kokkuvõtetes kahtluse alla teabe kogumise seaduslikkust ega kogutud teabe õigsust. Vaieldamatult tuleb kogutud teave esitada tõendina viisil, mis võimaldab kontrollida, kust teave pärineb, kas see saadi seaduslikult ja kas see vastab tegelikkusele. Praegusel juhul on teabehanketoimingute kokkuvõtted eelkirjeldatud nõuetega kooskõlas. Sarnaselt jälitustoimingu protokollidega on teabehanketoimingute kokkuvõtetes toodud ära teabehanketoimingud teinud asutuse nimetus, teabehanketoimingute aeg ja koht, isikud, kelle suhtes teabehanketoimingutega teavet koguti, teabehanketoimingute aluseks olnud kohtu lubade andmise kuupäevad ning kogutud teave, mis on kriminaalasja lahendamiseks vajalik. Kokkuvõtetele on lisatud teabesalvestised. 6(11)
3-1-1-101-16 Eelnevast tulenevalt taandub vaidlus teabehanketoimingutega kogutud teabe vormistamise üle dokumendi nimetusele. Kuna julgeolekuasutuste seaduse alusel ei koguta teavet jälitustoimingutega, on selle teabe vormistamine jälitustoimingu protokolli nime kandvas dokumendis eksitav.
10.4.Riigi peaprokuröri 14. aprilli 2015. a määrusest nähtub üheselt, et kriminaalasja juurde võeti teabehanketoimingutega kogutud teave. Seejuures kontrollis riigi peaprokurör kooskõlas KrMS § 63 lg-ga 11 ka ultima ratio-põhimõtte järgimist.
10.5.Ringkonnakohtu mõttekäigu kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Kohtuotsuses on nõuetekohaselt selgitatud, millised tõendid ja miks andsid kohtule aluse arvata, et A. S. kuulus terroristlikusse ühendusse ja R. Manko oli A. S-ile raha saates tema kavatsustest teadlik.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Riigikohtu kriminaalkolleegium peatub esmalt KarS § 2373 lg 1 objektiivse koosseisu tunnustel ning kontrollib, kas R. Khalilovile ja R. Mankole esitatud süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud on nende tunnuste realiseerimiseks piisavad (I). Seejärel selgitab kolleegium julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina kasutamise tingimusi ja hindab teabehanketoimingute kokkuvõtete nr 02498 ja nr 02499 tõendina kasutamise lubatavust (II). Viimaks vastab kolleegium kaitsjate ülejäänud etteheidetele (III), võtab kokku kassatsioonimenetluse tulemused ja lahendab menetluskulude hüvitamise taotlused (IV). I
12.Karistusseadustiku § 237 lg 1 kirjeldab praegu ning kirjeldas ka R. Khalilovile ja R. Mankole etteheidetavate tegude toimepanemise ajal alternatiivselt mitmeid koosseisupäraseid tegusid, alustades KarS §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo rahastamisest või muul viisil toetamisest, jätkates terroristliku ühenduse või terroristi (isiku, kelle tegevus on suunatud KarS §-s 237 sätestatud kuriteo toimepanemisele) rahastamise või muul viisil toetamisega ja lõpetades vahendite kättesaadavaks tegemise või kogumisega, teades, et neid vahendeid võidakse kasutada täielikult või osaliselt KarS §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo toimepanemiseks. Kolleegiumi hinnangul on isiku vastutusele võtmise eeldused loetletud koosseisualternatiivide puhul erinevad.
13.Nimelt nägi KarS § 2373 lg 1 algne (s.o 15. märtsil 2007 jõustunud) redaktsioon karistatava teona ette üksnes KarS §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo rahastamise või muul viisil toetamise. Terroristliku ühenduse ja terroristi rahastamist ja toetamist ning vahendite kogumist ja nende kättesaadavaks tegemist puudutavad koosseisualternatiivid lisati KarS § 2373 esimesse lõikesse
6.aprillil 2009. Nähtuvalt karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE, XI koosseis) seletuskirjast planeeriti KarS § 2373 lg-t 1 täiendada esialgu vaid terroristliku ühenduse ja terroristi rahastamist ja toetamist puudutava koosseisualternatiiviga. Sellist muudatust põhjendades selgitati, et terroristi või terroristliku ühenduse rahastamisel vahendite kättesaadavaks tegemine või vahendite kogumine ei pea tingimata olema suunatud konkreetse terrorikuriteo ettevalmistamisele, vaid võib olla suunatud ka teadlikult terroristi või terroristliku ühenduse kuritegeliku tegevuse üldisemale toetamisele. Nõnda oleks eelnõu kohaselt KarS § 2373 järgi erinevalt kehtinud redaktsioonist karistatavad ka juhtumid, kus saab rääkida terrorismi kui nähtuse toetamisest, kuigi raha või muid vahendeid ei anta või ei võimaldata konkreetse terrorikuriteo toimepanemiseks. Karistatavaks muutuks ka igasuguste selliste vahendite võimaldamine terroristile nagu kõikvõimalik igapäevaeluks vajalik toetus, elamispinna või sõiduki võimaldamine, raha toidu ja rõivaste soetamiseks. Erinevalt terrorikuriteo rahastamistest ei eelda terroristi või terroristliku ühenduse rahastamine või muul moel toetamine rahastaja või toetaja konkretiseeritud tahtlust terrorikuriteo toimepanemise suhtes, küll aga teadmist sellest, et konkreetse isiku või ühenduse tegevus on suunatud terrorikuritegude toimepanemisele. Terrorismi rahastamise selgete juhtumitena tuleb käsitada teadlikult, otseselt ja kaudselt rahaliste vahendite eraldamist või kogumist isikutele ja organisatsioonidele, kes on kantud terrorismiohu nimekirjadesse (vt viidatud seletuskirja lk 5).
14.Eelnõu teisel lugemisel lisati KarS § 2373 esimesse lõikesse ka vahendite kogumist ja nende kättesaadavaks tegemist puudutav koosseisualternatiiv. Seda muudatust põhjendati Euroopa Nõukogu 7(11)
3-1-1-101-16 eksperdikomitee „Select Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism“ (MONEYVAL) soovitustega. Nimelt käsitleb terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni art 2 terrorismi rahastamisena ka seda, kui isik mis tahes moel, ebaseaduslikult ja tahtlikult, otseselt või kaudselt teeb kättesaadavaks vahendid või kogub vahendeid, mida kasutatakse või mille kohta ta teab, et neid võidakse kasutada, täielikult või osaliselt terrorikuriteo toimepanemiseks. Kuigi seni tõlgendati, et KarS §-s 2373 nimetatud rahastamise ja toetamise all võib käsitleda ka vahendite kogumist ja/või kättesaadavaks tegemist terrorikuriteo soodustamise eesmärgil, ei olnud sellise tegevuse karistatavus viidatud normis selgesõnaliselt kirjas. Seega otsustati ÜRO terrorismi rahastamise konventsiooni art 2 nõuete täitmiseks täiendada terrorikuriteo rahastamist sanktsioneerivat sätet nii, et karistatav oleks ka see, kui isik teeb kättesaadavaks või kogub vahendeid, mida kasutatakse või mille kohta ta teab, et neid võidakse kasutada täielikult või osaliselt terroristlikel eesmärkidel (vt eelnõu teise lugemise teksti juurde lisatud seletuskirja).
15.Kokkuvõtlikult nähtub ülaltoodust, et kui isik tunnistatakse süüdi KarS § 2373 lg 1 esimese koosseisualternatiivi järgi (s.o KarS §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo rahastamises või muul viisil toetamises), tuleb lisaks rahastamisele või toetamisele tuvastada, millise KarS §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo soodustamisele oli rahastamine või toetamine suunatud. See, kas KarS §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuritegu või selle katse pannakse toime või mitte, ei ole toetaja vastutusele võtmise seisukohalt oluline. Kui isik tunnistatakse süüdi aga KarS § 2373 lg 1 teise koosseisualternatiivi järgi (s.o terroristliku ühenduse või terroristi rahastamises või muul viisil toetamises), tuleb välja selgitada, millist terroristlikku ühendust või terroristi isik rahastas või muul viisil toetas. Võrreldes esimese koosseisualternatiiviga on seos terrorikuritegudega kaudsem ja pole tähtis, kas ja millise konkreetse kuriteo ettevalmistamisele oli toetus suunatud. Määrav on terroristi või terroristliku ühenduse ebaseadusliku tegevuse üldisem teadlik toetamine. Juhul, kui isik tunnistatakse süüdi kolmanda koosseisualternatiivi järgi (s.o vahendite kättesaadavaks tegemises või kogumises, teades, et neid vahendeid võidakse kasutada täielikult või osaliselt KarS §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo toimepanemiseks), tuleb lisaks vahendite kättesaadavaks tegemisele või kogumisele tuvastada üksnes isiku teadmine, et neid kogutud või kättesaadavaks tehtud vahendeid võidakse põhimõtteliselt kasutada KarS §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo toimepanemiseks.
16.Praeguses asjas süüdistati R. Khalilovit ja R. Mankod KarS § 2373 lg 1 kolmanda koosseisualternatiivi järgi selles, et nad kogusid ja tegid A. S-ile kättesaadavaks erinevaid vahendeid (R. Khalilov lennubroneeringu ja raha ning R. Manko üksnes raha), teades, et A. S. võib kasutada neid vahendeid KarS §-s 2371 sätestatud kuriteo toimepanemiseks (vt süüdistusakti lk 5 ja 6). Kuna kõnealuse koosseisualternatiivi puhul pole oluline, kas vahendeid kasutati terrorikuriteo toimepanemisel, ja vahendid ei pea olema seotud ka konkreetse terrorikuriteo, rühmituse või terroristiga, polnud süüdistuses vaja kirjeldada detailselt A. S-i tegevust. Oluline on, et süüdistusest nähtuks R. Khalilovi ja R. Manko konkreetsed teod vahendite kogumisel ja kättesaadavaks tegemisel ning R. Khalilovi ja R. Manko teadmine, et neid vahendeid võidakse kasutada KarS §-s 2371 sätestatud kuriteo toimepanemiseks.
17.Käesoleval juhul on eelnimetatud nõuded täidetud. Süüdistuses on näidatud R. Khalilovi ja R. Manko konkreetseid tegusid A. S-i toetamisel ning kirjeldatud A. S-i plaani minna 2013. aasta juulis läbi Türgi Süüriasse ja liituda seal ühendusega, mille tegevus on suunatud rahvusvahelise julgeoleku vastase, isikuvastaste, Süüria Araabia Vabariigi vastu suunatud kuritegude ning erinevate üldohtlike kuritegude toimepanemisele ja nende kuritegude toimepanemisega ähvardamisele eesmärgiga häirida Süüria Araabia Vabariigi poliitilist, majanduslikku ja ühiskondlikku korraldust ning tõsiselt häirida elanikkonda. Samuti viis A. S. süüdistuse kohaselt oma plaanid ellu, liitus 2013. aasta juulis Süürias kohtueelses menetluses tuvastamata isikutest koosneva ühendusega ja palus seejärel R. Khalilovil edastada R. Mankole palve, et viimane läheks Läti Vabariiki ning küsiks seal varalist toetust džihaadi toetuseks. R. Khalilov ja R. Manko olid süüdistuse kohaselt A. S-i plaanidest ja tegevusest teadlikud ning abistasid A. S-i. Konkreetset ühendust, selle liikmeid, struktuuri ja 8(11)
3-1-1-101-16 püsivust pole süüdistuses küll kirjeldatud, kuid seda polnudki ilmtingimata vaja. Nagu eespool märgitud, ei nõua KarS § 2373 lg 1 viimane koosseisualternatiiv konkreetse terrorikuriteo tuvastamist. Piisab sellest, kui rahastajal või toetajal on alust arvata, et kogutud või kättesaadavaks tehtud vahendeid võidakse kasutada KarS §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo toimepanemiseks. Alates hetkest, mil A. S. liitus 2013. aasta juulis terroristliku ühendusega, vastas tema tegevuse edasine teadlik toetamine ka KarS § 2373 lg 1 teise koosseisualternatiivi (s.o terroristliku ühenduse toetamise) tunnustele. Praeguses asjas esitatud süüdistuse kohaselt oli R. Khalilov teadlik, et A. S. ühines terroristliku ühendusega, ja jätkas tema toetamist ka pärast liitumist.
18.Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium kohtutega selles, et R. Khalilovile ja R. Mankole esitatud süüdistused on nõuetekohased ning kajastavad kõiki nende KarS § 2373 lg 1 järgi vastutusele võtmise eeldusi. II
19.Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem märkinud, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks võib kasutada üksnes KrMS § 63 lg-s 1 loetletud tõendiliike (nn rangeid tõendeid) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-142-05, p 10; 28. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-06, p 11 ja 7. märtsi 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1125-06, p 16). Jäädes selle seisukoha juurde, selgitab kolleegium seoses julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina kasutamisega järgmist.
20.KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Kolleegiumi hinnangul on julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe põhjal koostatud teabehanketoimingute kokkuvõtted käsitatavad muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 mõttes.
21.Tulenevalt KrMS § 12610 lg-st 1 koostatakse jälitustoimingu protokoll jälitustoiminguga kogutud teabe pinnalt ning KrMS § 1 lg 2 kohaselt sätestatakse jälitustoimingute tegemise alused ja kord kriminaalmenetluse seadustikus. Samuti nähtub KrMS § 1262 lg-st 10, et kriminaalmenetluse seadustikus sätestamata alusel võib jälitustoiminguid teha üksnes kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses, välismaalaste seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alusel. Julgeolekuasutuste seaduses (JAS) sätestatakse aga eraldiseisvad teabe kogumise alused ja kogutud teabe vormistamise kord. JAS § 30 kohaselt säilitatakse sama seaduse §-des 25 või 26 sätestatud viisil kogutud teave teabetoimikutes. Näiteks Kaitsepolitseiameti teabetoimiku pidamise ja säilitamise kord on sätestatud siseministri 6. juuni 2001. a määrusega nr 76. Eelnevast nähtuvalt pole julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe salajane kogumine käsitatav jälitustoiminguna kriminaalmenetluse seadustiku mõttes ja julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe vormistamisele ei laiene jälitustoimingutega kogutud teabe vormistamise nõuded. Seetõttu pole julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teavet vaja ka jälitustoimingu protokollis vormistada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta nõuet, mille kohaselt tuleb mõnes muus menetluses (nt järelevalvemenetluses) tehtud toimingutega saadud teave, mis on vormistatud selles menetluses kehtivate nõuete järgi, kriminaalmenetluses kasutamiseks vormistada ümber analoogilise toimingu protokollis. Teistes menetlustes kogutud teave esitatakse kriminaalmenetluses oma esialgsel kujul.
22.Seisukohta, et julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teavet pole vaja kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks jälitustoimingu protokollis vormistada, toetab seegi, et julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina kasutamise lubatavus sõltub lisaks KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud tõendi vormi järgimisele ka KrMS § 63 lg-s 11 ette nähtud nõuete täitmisest. Viidatud sätte kohaselt otsustab selliselt kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamise riigi peaprokurör, arvestades KrMS § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 nimetatud piiranguid. Juhul, kui julgeolekuasutuste kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina kasutamisele laieneksid 9(11)
3-1-1-101-16 ainuüksi teabe kogumise salajasuse tõttu kõik jälitustoiminguid puudutavad nõuded, poleks seadusandjal olnud vaja KrMS § 63 lg-s 11 täiendavalt KrMS § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 nimetatud piirangutele viidata.
23.Peatudes julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina kasutamise ülejäänud tingimustel, märgib kolleegium, et KrMS § 63 lg 11 kohaselt sõltub kõnealuse teabe tõendina kasutamise lubatavus esmalt riigi peaprokuröri otsusest. Juhul, kui riigi peaprokurör ei pea julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamist vajalikuks ega võimalikuks, pole selle teabe tõendina kasutamine lubatud.
24.Teiseks tuleb KrMS § 63 lg-st 11 nähtuvalt arvestada teabehanke korras saadud teabe tõendina kasutamise üle otsustamisel KrMS § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 nimetatud piiranguid. KrMS § 1267 lg 2 kohaselt ei kasutata tõendina sama seadustiku §-s 72 nimetatud isiku poolt edastatavat teavet või sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud. KrMS § 1261 lg 2 reguleerib aga jälitustoiminguga teabe kogumisele eelnevat etappi ja sätestab, et jälitustoiming on kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve (nn ultima ratio-põhimõte). Seoses viimati märgituga juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et KrMS § 63 lg-s 11 nimetatud otsustuse tegemise ajaks on teave julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alustel ja korras juba kogutud ning teabe tõendina kasutamise lubatavuse üle otsustamisel tuleb selle eripära arvestada. Teisisõnu on julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetlusse tõendina esitamine KrMS § 63 lg-st 11 ja § 1261 lg-st 2 lähtudes lubatud juhul, kui sama teabe kogumine kriminaalmenetluses ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-1-1-112-16, p 30). Kui eelloetletud tingimused pole täidetud, ei ole julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetlusse esitamine ultima ratio-põhimõttega kooskõlas ja selle teabe tõendina kasutamine pole lubatud.
25.Kriminaalasjas kogutud tõendite lubatavusele annab lõpliku hinnangu kohus. Sellest tulenevalt otsustab riigi peaprokurör KrMS § 63 lg 11 kohaselt kohtueelses menetluses küll julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamise üle, kuid tõendi lubatavust puudutavat vaidlust lahendades on kriminaalasja arutav kohus pädev kontrollima riigi peaprokuröri kõnealuse otsustuse seaduslikkust ning hindama, kas julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamisel arvestati KrMS § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 nimetatud piiranguid. Samuti on kriminaalasja arutaval kohtul õigus kontrollida, kas tõendina esitatud teabe kogumiseks oli halduskohtu luba ja kas teabe tõendina kasutamine on kooskõlas muude kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega.
26.Praeguses asjas leiavad kaitsjad, et teabehanketoimingutega kogutud teavet ei ole seaduses sätestatud korras kriminaalasjale lisatud. KrMS § 63 lg 11 lubab riigi peaprokuröril võtta kriminaalasja juurde julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutu, kuid riigi peaprokuröri 14. aprilli 2015. a määrusega võeti praeguse asja juurde vaid teabehanketoimingute kokkuvõtted, mis kogutud teavet ei kajasta. Kolleegium selle etteheitega ei nõustu. Praegusel juhul seisneb julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teave e-kirjavahetuses, pealt kuulatud telefonikõnedes ja SMS-ides. E-kirjad on lisatud nii prindituna kui ka DVD-R-plaadil teabehanketoimingu kokkuvõtte nr 02498 juurde ning pealt kuulatud telefonikõnede väljatrükid ja SMS-d on esitatud teabehanketoimingu kokkuvõttes nr 02499. Samuti on teabehanketoimingu kokkuvõttele nr 02499 lisatud telefonikõnede ja SMS-ide salvestised CD-R-plaadil (vt I kd, tl 2–251 ja II kd, tl 1–118). Riigi peaprokuröri 14. aprilli 2015. a määruses kirjeldati teabehanketoimingute kokkuvõtetest nr 02498 ja nr 02499 ning kokkuvõtete lisadest nähtuvat teavet, kontrolliti KrMS § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 nimetatud piirangute esinemist ning otsustati esitada nimetatud teabehanketoimingute kokkuvõtted tõendina kriminaalmenetlusse 10(11)
3-1-1-101-16 (vt II kd, tl 119–121). Eelnevast nähtuvalt pidas riigi peaprokurör julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamist vajalikuks ja võimalikuks ning esitas selle koos teabehanketoimingute kokkuvõtetega kriminaalasja juurde. III
27.Kolleegium ei nõustu ka kaitsjate ülejäänud etteheidetega. Eitades R. Khalilovi ja R. Manko süüd ning väites, et ringkonnakohus pole süüdimõistvat otsust piisavalt põhjendanud, taotletakse kassatsioonides sisuliselt vaid tõendite ümberhindamist. Kuna KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei tohi Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada, jätab kolleegium kaitsjate kõnealused väited edasise tähelepanuta.
28.Kolleegiumi hinnangul ei väljunud ringkonnakohus ka süüdistuse piiridest. Ringkonnakohtu otsuse motiividest nähtuvalt kõrvaldati KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel omapoolsete põhjenduste lisamisega maakohtu otsuses esinenud puudused. Kuna ringkonnakohus ei muutnud selliselt toimides R. Khalilovile ja R. Mankole tehtud põhietteheidet A. S-i kuritegeliku tegevuse rahastamises ja toetamises, on süüdistuse piiridest väljumist puudutav kaitseväide alusetu. IV
29.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2016. a otsuse muutmata ja kaitsjate kassatsioonid rahuldamata.
30.R. Khalilovi kaitsja vandeadvokaat K. Rande esitas Riigikohtule taotlused hüvitada süüdistatavale kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu kogusummas 26 510,40 eurot (sh kassatsioonimenetluses makstud tasu 3468,40 eurot). R. Manko kaitsjad vandeadvokaadid O-J. Luik ja O. Nääs esitasid Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale kriminaalmenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu kogusummas 24 236,39 eurot (sh kassatsioonimenetluses kaitsjatele makstud tasu 3120 eurot). Kuna Riigikohus jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kaitsjate kassatsioonid rahuldamata, tuleb kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasud jätta KrMS § 186 lg 2 alusel R. Khalilovi ja R. Manko kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.