Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
6. november 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1279
Haldusasi
TP kaebus riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse tühistamiseks, määruse faktiliste tagajärgede kõrvaldamiseks ja riigi peaprokuröri keelamiseks tunnistada 16. jaanuari 2015. a teabehanketoimingute kokkuvõte nr 0382 koos võimalike lisadega kriminaalmenetluses kasutatavaks tõendiks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. septembri 2017. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – TP, esindaja v.adv Kaimo Räppo Vastustaja – Prokuratuur, esindaja Dilaila NahkurTammiksaar
Menetluse alus ringkonnakohtus
TP määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta TP määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. septembri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1279 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi peaprokurör esitas 20.01.2015 julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise määrusega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 11, § 193 lg-te 1 ja 3, § 194 ja § 197 lg 2 alusel kriminaalmenetluses nr 15700000018 tõendina Kaitsepolitseiameti (KAPO) 16.01.2015 teabehanketoimingute kokkuvõtte nr 0382 ning edastas kriminaalasja vastavalt uurimisalluvusele menetlemiseks KAPO-le.
2.TP esitas 15.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 16.08.2017) riigi peaprokuröri 20.01.2015 määruse tühistamiseks, määruse faktiliste tagajärgede kõrvaldamiseks ja riigi peaprokuröri keelamiseks tunnistada 16.01.2015 teabehanketoimingute kokkuvõte nr 0382 koos selle võimalike lisadega kriminaalmenetluses kasutatavaks tõendiks. KrMS ei sätesta eraldi menetluskorda riigi peaprokuröri kõnealuse määruse vaidlustamiseks ning oleks ebaloogiline esitada riigi peaprokuröri määruse peale esmalt kaebus Riigiprokuratuurile ja seejärel KrMS § 230 alusel eeluurimiskohtunikule. KrMS ei näe samas ette otse maakohtusse pöördumise võimalust. Määrus ei ole kriminaalmenetluse toiming, vaid haldusotsustus, sest sellega muudetakse teatud info kasutamise eesmärki ning antakse luba info kasutamiseks ka kriminaalmenetluses, mistõttu kuulub see vaidlustamisele halduskohtus (vt lisaks E. Kergandbergi eriarvamus Riigikohtu 10.04.2017 otsusele nr 3-1-1-101-16, p 3). Riigi peaprokuröri määruseta ei oleks antud tõendi kriminaalmenetluses kasutamine võimalik. Kui halduskohus leiab, et riigi peaprokuröri määrus ei ole haldusakt, mida oleks võimalik tühistada, vaid halduse toiming, siis palub kaebaja tõlgendada esitatud tühistamisnõuet vaidlusaluse määruse õigusvastasuse tuvastamise nõudena (preventiivse eesmärgiga, sest määruse õigusvastasuse tuvastamine välistaks teabe kasutamise kaebaja suhtes toimuvas kriminaalmenetluses).
3.Tallinna Halduskohus tagastas 20.09.2017 määrusega TP kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu läbivaatamatult, selgitades, et vaidlus kuulub lahendamisele kriminaalasja menetlevas kohtus. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata JAS alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamise lubatavust. Halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse ega keelata riigi peaprokuröril tunnistada teabehanketoimingute kokkuvõtet kriminaalmenetluses kasutatavaks tõendiks (vt Riigikohtu 10.04.2017 otsus nr 3-1-1-101-16, p 21). JAS alusel kogutud teabe vormistamise ja tõendina kasutamise osas sätestatud erireeglid ning vastava teabe tõendina lubatavuse üle otsustab KrMS § 63 lg 11 kohaselt riigi peaprokurör. Kriminaalasjas kogutud tõendite lubatavusele annab sellele vaatamata lõpliku hinnangu kohus, kes on mh pädev kontrollima, kas teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamisel arvestati KrMS § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 sätestatud piiranguid, kas teabe kogumiseks oli halduskohtu luba ja kas teabe tõendina kasutamine on kooskõlas muude kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega (vt lahend nr 3-1-1101-16, p 25). Seega on riigi peaprokuröri 20.01.2015 määruse seaduslikkust pädev hindama kriminaalasja nr 15700000018 arutav kohus. Kaebaja viide E. Kergandbergi eriarvamusele asjas nr 3-1-1-101-16 ei oma tähtsust, sest tegemist on vaid ühe kohtuniku seisukohaga, milles ei ole pealegi selgelt väidetud, et määruse vaidlustamine peaks kuuluma halduskohtu pädevusse, vaid viidatud sellele kui ühele võimalikule lahendusele.
4.TP esitas halduskohtu määruse peale 01.10.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 16.10.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.TP palub 01.10.2017 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega saata tema kaebus halduskohtule menetlemiseks. Riigikohtu 10.04.2017 otsus nr 3-1-1-101-16 ei välista halduskohtu pädevust otsustada riigi peaprokuröri menetlusliku otsustuse või toimingu üle, kuigi selles on tõepoolest viidatud, et lõppastmes saab riigi peaprokuröri poolt tõendina esitatud teabe lubatavusele (nagu ka kõigi teiste tõendite lubatavusele) hinnangu anda kriminaalasja lahendav kohus. Sellest ei järeldu aga, et välistatud on riigi peaprokuröri tegevuse allumine halduskohtu kontrollile. Uurija või prokuratuuri muud 2(5)
3-17-1279 tegevust saab vaidlustada uurimiskaebemenetluse korras KrMS §-de 228232 järgi, kuid riigi peaprokuröri otsustuse JAS alusel kogutud teabe tõendina esitamise kohta vaidlustamiseks puudub igasugune menetluskord (selle suhtes uurimiskaebemenetluse rakendamine oleks ebaloogiline ja pole võimalik järeldada, et riigi peaprokuröri määrus ei oleks üldse vaidlustatav). Kuna teistsugune menetluskord puudub, siis kuulub vaidluse lahendamine HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt halduskohtu pädevusse. Riigi peaprokuröri määrus ei ole kriminaalmenetluse toiming, vaid haldusotsustus, millega muudetakse teatud info kasutamise eesmärki ja antakse luba selle kasutamiseks ka kriminaalmenetluses. Halduskohus ei ole arvestanud, et JAS alusel teabe kogumine toimub väljaspool kriminaalmenetlust ning selle kasutamise lubatavuse suhtes peab andmesubjektile jääma õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse, mida ei välista ka potentsiaalne võimalus esitada vastuväited sellise teabe tõendina kasutamisele ka kriminaalasja raames. E. Kergandberg on tunnustatud õigusteadlane, kelle eriarvamus asjas nr 3-1-1-101-16 on ainus allikas, milles on riigi peaprokuröri määruse vaidlustamise võimalusi üldse käsitletud. Eriarvamusest nähtub selgelt, et riigi peaprokuröri määrus on sisuliselt haldusotsustus, mis kuulub vaidlustamisele halduskohtus. Kui riigi peaprokuröri määrus ei ole haldusakt, mida oleks võimalik tühistada, siis palub kaebaja tuvastada selle õigusvastasuse, kuna see aitab kaitsta tema õigusi kriminaalmenetluses, välistades vaidlusaluse teabe kriminaalasjas tõendina kasutamise (preventiivne eesmärk). Taolise vaidluse pigem halduskohtu pädevusse kuulumisele on viidatud nii KAPO peadirektori endise asetäitja Eerik Heldna magistritöös „Julgeolekuasutuste kogutud informatsiooni kasutamine kriminaalmenetluses ja jagamine uurimisasutustega“ ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2017 määruses nr 1-17-7078.
6.Prokuratuur vaidleb 13.10.2017 kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Halduskohus on põhjendatult tuginenud Riigikohtu 10.04.2017 otsusele nr 3-1-1-101-16 (p 25), milles on ühemõtteliselt leitud, et KrMS § 63 lg 11 alusel tehtud riigi peaprokuröri otsustuse seaduslikkust on pädev hindama kriminaalasja arutav kohus. Nõustuda ei saa kaebaja arutluskäiguga, mille järgi oleks JAS alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamise vaidlustamine võimalik justkui samaaegselt nii halduskohtumenetluses kui ka kriminaalmenetluses. Kuigi JAS alusel teabe kogumine on allutatud halduskohtu kontrollile, on pärast seda, kui selliselt kogutud teave siseneb kriminaalmenetluse reguleerimisalasse (s.o alates selle riigi peaprokuröri poolt KrMS § 63 lg 11 alusel kriminaalmenetluses esitamisest), vastava teabe kriminaalmenetluses tõendina kasutamise seaduslikkust (sh kooskõla KrMS § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 sätestatud piirangutega) pädev hindama kriminaalasja arutav kohus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.TP määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
8.Ringkonnakohtu hinnangul järeldub Riigikohtu 10.04.2017 otsusest nr 3-1-1-101-16 (p 25), et KrMS § 63 lg 11 alusel riigi peaprokuröri tehtud otsustuse – esitada JAS alusel kogutud teave tõendina kriminaalmenetluses – õiguspärasust on pädev kontrollima kriminaalasja arutav kohus ning selline kontroll toimub kriminaalmenetluse raames. Seega on tegemist HKMS § 4 lg 1 tähenduses teistsuguse menetluskorraga ning praeguse vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Isegi kui vastavat otsustust ei oleks võimalik vaidlustada kriminaalmenetluses eraldiseisvalt nn uurimiskaebemenetluse korras (KrMS §-d 3(5)
3-17-1279 228232), ei tähenda see, et HKMS § 4 lg-s 1 viidatud teistsugune menetluskord puuduks, sest tõendite lubatavust hinnatakse igal juhul ka kriminaalasja sisulise arutamise käigus. Sarnaselt ei ole HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt üldjuhul võimalik halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada ka haldusmenetluse raames tehtud üksikuid menetlustoiminguid (nt tõendite kogumist), vaid neile saab esitada kõik vastuväited menetluse tulemusel antava haldusakti või tehtava toimingu vaidlustamise raames. Samas tuleb märkida, et Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2017 määruses nr 1-17-7078 (p 12) on selgelt viidatud, et prokuratuuri määrus teabehanketoimingute kokkuvõtte kriminaalasja juurde võtmise kohta on siiski uurimiskaebemenetluse korras vaidlustatav. Ka Harju Maakohtu 27.10.2017 määrusest nr 1-17-9118 nähtub, et Riigiprokuratuur jättis 20.09.2017 määrusega rahuldamata TP 22.08.2017 kaebuse riigi peaprokuröri 20.01.2015 määrusega kriminaalasjas tõendina esitatud KAPO 16.01.2015 teabehanketoimingute kokkuvõtte nr 0382 kriminaalasja materjalide hulgast kõrvaldamiseks ning ka eeluurimiskohtunik ei ole jätnud TP poolt uurimiskaebemenetluse raames Riigiprokuratuuri 20.09.2017 määruse peale esitatud kaebust läbi vaatamata, vaid see jäeti KrMS § 228 lg 6 alusel rahuldamata põhjusel, et kriminaalasi nr 15700000018 oli jõudnud kohtumenetluse staadiumisse (kriminaalasi nr 1-179149, mille materjalid saadeti kohtusse 29.09.2017 ja milles Harju Maakohtu 19.10.2017 määrusega on kohtu alla antud teiste isikute hulgas ka TP) ning süüdistataval ja tema kaitsjal tuleb seetõttu esitada oma taotlused kriminaalasja kohtuliku eelmenetluse käigus. Seega ei saa ka väita, et kaebajal puudus tegelik võimalus vaidlustada riigi peaprokuröri 20.01.2015 määrust nn uurimiskaebemenetluse korras.
9.Kuigi E. Kergandbergi eriarvamuses asjas nr 3-1-1-101-16 (II osa) on KrMS § 63 lg 11 alusel tehtavat riigi peaprokuröri otsustust tõepoolest peetud pigem haldusmenetluslikuks, mitte kriminaalmenetluslikuks, väljendab see siiski üksnes eriarvamuse esitaja (olgugi vaieldamatult tunnustatud õigusteadlase) isiklikku hinnangut asjaomase regulatsiooni küsitavale põhjendatusele, mitte ei kinnita, et vaidlused KrMS § 63 lg 11 alusel tehtavate otsustuste õiguspärasuse üle kuuluvadki kehtiva menetlusõiguse järgi lahendamisele halduskohtus. Kriminaalmenetlusõiguse allikaks saab KrMS § 2 p 4 järgi olla vaid Riigikohtu lahend, mitte sellele lisatud eriarvamus. Seda, et vaidlused nn teabehankega kogutud informatsiooni KrMS § 63 lg 11 alusel kriminaalmenetluses tõendina esitamise ja kasutamise lubatavuse üle peaksid toimuma halduskohtumenetluses, ei ole väidetud ka sama temaatikat puudutavates muudes õiguskirjanduses avaldatud seisukohtades (vt U. Lõhmus. Teabehange tõendina kriminaalmenetluses Juridica 2017, nr 2, lk 114121; E. Heldna. Julgeolekuasutuste kogutud informatsiooni kasutamine kriminaalmenetluses ja jagamine uurimisasutustega Juridica 2016, nr 10, lk 718726; E. Heldna. Julgeolekuasutuste kogutud informatsiooni kasutamine kriminaalmenetluses ja jagamine uurimisasutustega. Magistritöö. Tallinn, 2017).
10.Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2017 määrusest nr 1-17-7078 nähtuvalt alustati kriminaalasjas nr 15700000018 menetlust 15.01.2015. KAPO esitas vaidlusaluse teabehanketoimingute kokkuvõtte nr 0382 riigi peaprokurörile 16.01.2015 ning riigi peaprokuröri 20.01.2015 määrus selle teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamise kohta on tehtud kriminaalasja nr 15700000018 kohtueelse menetluse raames, millega ühtlasi edastati alustatud kriminaalasi vastavalt uurimisalluvusele menetlemiseks KAPO-le. Asjaolust, et JAS alusel toimuv teabehange on olemuselt haldusõiguslik tegevus, mis allub halduskohtu kontrollile, ei järeldu, et ka riigi peaprokuröri otsustus selle tegevuse käigus kogutud ja julgeolekuasutuse poolt prokuratuurile edastatud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamise kohta oleks haldusõiguslik ja alluks halduskohtu kontrollile. Riigi peaprokuröri 4(5)
3-17-1279 otsustus ei mõjuta JAS alusel toimunud teabehanke õiguspärasust, vaid riigi peaprokurör saab KrMS § 63 lg 11 alusel hinnata üksnes seda, kas KAPO poolt kogutud teave on KrMS §-des § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 sätestatud tingimusi arvestades kriminaalmenetluses tõendina kasutatav või mitte. Tegemist on vahetult kriminaalmenetlusega seotud otsustusega, mille seaduslikkuse kontrollimine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on olemas muu menetluskord. TPl on võimalik esitada kõik oma vastuväited riigi peaprokuröri 20.01.2015 määruses kajastatud tõendite lubatavusele kriminaalasja nr 1-17-9149 kohtuliku arutamise käigus.
11.Eelneva põhjal jääb TP määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.09.2017 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.