Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
6. november 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1279
Haldusasi
TP kaebus riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse tühistamiseks, määruse faktiliste tagajärgede kõrvaldamiseks ja riigi peaprokuröri keelamiseks tunnistada 16. jaanuari 2015. a teabehanketoimingute kokkuvõte nr 0382 koos võimalike lisadega kriminaalmenetluses kasutatavaks tõendiks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. septembri 2017. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – TP, esindaja v.adv Kaimo Räppo Vastustaja – Prokuratuur, esindaja Dilaila NahkurTammiksaar
Menetluse alus ringkonnakohtus
TP määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta TP määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. septembri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1279 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1(5)
3-17-1279
3-17-1279 tegevust saab vaidlustada uurimiskaebemenetluse korras KrMS §-de 228232 järgi, kuid riigi peaprokuröri otsustuse JAS alusel kogutud teabe tõendina esitamise kohta vaidlustamiseks puudub igasugune menetluskord (selle suhtes uurimiskaebemenetluse rakendamine oleks ebaloogiline ja pole võimalik järeldada, et riigi peaprokuröri määrus ei oleks üldse vaidlustatav). Kuna teistsugune menetluskord puudub, siis kuulub vaidluse lahendamine HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt halduskohtu pädevusse. Riigi peaprokuröri määrus ei ole kriminaalmenetluse toiming, vaid haldusotsustus, millega muudetakse teatud info kasutamise eesmärki ja antakse luba selle kasutamiseks ka kriminaalmenetluses. Halduskohus ei ole arvestanud, et JAS alusel teabe kogumine toimub väljaspool kriminaalmenetlust ning selle kasutamise lubatavuse suhtes peab andmesubjektile jääma õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse, mida ei välista ka potentsiaalne võimalus esitada vastuväited sellise teabe tõendina kasutamisele ka kriminaalasja raames. E. Kergandberg on tunnustatud õigusteadlane, kelle eriarvamus asjas nr 3-1-1-101-16 on ainus allikas, milles on riigi peaprokuröri määruse vaidlustamise võimalusi üldse käsitletud. Eriarvamusest nähtub selgelt, et riigi peaprokuröri määrus on sisuliselt haldusotsustus, mis kuulub vaidlustamisele halduskohtus. Kui riigi peaprokuröri määrus ei ole haldusakt, mida oleks võimalik tühistada, siis palub kaebaja tuvastada selle õigusvastasuse, kuna see aitab kaitsta tema õigusi kriminaalmenetluses, välistades vaidlusaluse teabe kriminaalasjas tõendina kasutamise (preventiivne eesmärk). Taolise vaidluse pigem halduskohtu pädevusse kuulumisele on viidatud nii KAPO peadirektori endise asetäitja Eerik Heldna magistritöös „Julgeolekuasutuste kogutud informatsiooni kasutamine kriminaalmenetluses ja jagamine uurimisasutustega“ ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2017 määruses nr 1-17-7078.
3-17-1279 228232), ei tähenda see, et HKMS § 4 lg-s 1 viidatud teistsugune menetluskord puuduks, sest tõendite lubatavust hinnatakse igal juhul ka kriminaalasja sisulise arutamise käigus. Sarnaselt ei ole HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt üldjuhul võimalik halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada ka haldusmenetluse raames tehtud üksikuid menetlustoiminguid (nt tõendite kogumist), vaid neile saab esitada kõik vastuväited menetluse tulemusel antava haldusakti või tehtava toimingu vaidlustamise raames. Samas tuleb märkida, et Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2017 määruses nr 1-17-7078 (p 12) on selgelt viidatud, et prokuratuuri määrus teabehanketoimingute kokkuvõtte kriminaalasja juurde võtmise kohta on siiski uurimiskaebemenetluse korras vaidlustatav. Ka Harju Maakohtu 27.10.2017 määrusest nr 1-17-9118 nähtub, et Riigiprokuratuur jättis 20.09.2017 määrusega rahuldamata TP 22.08.2017 kaebuse riigi peaprokuröri 20.01.2015 määrusega kriminaalasjas tõendina esitatud KAPO 16.01.2015 teabehanketoimingute kokkuvõtte nr 0382 kriminaalasja materjalide hulgast kõrvaldamiseks ning ka eeluurimiskohtunik ei ole jätnud TP poolt uurimiskaebemenetluse raames Riigiprokuratuuri 20.09.2017 määruse peale esitatud kaebust läbi vaatamata, vaid see jäeti KrMS § 228 lg 6 alusel rahuldamata põhjusel, et kriminaalasi nr 15700000018 oli jõudnud kohtumenetluse staadiumisse (kriminaalasi nr 1-179149, mille materjalid saadeti kohtusse 29.09.2017 ja milles Harju Maakohtu 19.10.2017 määrusega on kohtu alla antud teiste isikute hulgas ka TP) ning süüdistataval ja tema kaitsjal tuleb seetõttu esitada oma taotlused kriminaalasja kohtuliku eelmenetluse käigus. Seega ei saa ka väita, et kaebajal puudus tegelik võimalus vaidlustada riigi peaprokuröri 20.01.2015 määrust nn uurimiskaebemenetluse korras.
3-17-1279 otsustus ei mõjuta JAS alusel toimunud teabehanke õiguspärasust, vaid riigi peaprokurör saab KrMS § 63 lg 11 alusel hinnata üksnes seda, kas KAPO poolt kogutud teave on KrMS §-des § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 sätestatud tingimusi arvestades kriminaalmenetluses tõendina kasutatav või mitte. Tegemist on vahetult kriminaalmenetlusega seotud otsustusega, mille seaduslikkuse kontrollimine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on olemas muu menetluskord. TPl on võimalik esitada kõik oma vastuväited riigi peaprokuröri 20.01.2015 määruses kajastatud tõendite lubatavusele kriminaalasja nr 1-17-9149 kohtuliku arutamise käigus.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.