Korrakaitse

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 1 p 1 kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajatele, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi

lõike 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja taotleb tühistada riigi peaprokuröri Lavly Perlingu 20.01.2015 määrus kriminaalasjas nr xxxxxxxxx, kõrvaldada määruse faktilised tagajärjed ning keelata riigi peaprokuröril tunnistada 16. 01.2015 teabehanketoimingute kokkuvõte nr 0382 koos võimalike lisadega kriminaalmenetluses kasutatavaks tõendiks. Kohus on seisukohal, et halduskohtul ei ole pädevust sisuliselt hinnata Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina kriminaalmenetluses esitamise lubatavust. Halduskohtul ei ole õigust sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse ning keelata riigi peaprokuröril tunnistada eelviidatud teabehanketoimingute kokkuvõte kriminaalmenetluses kasutatavaks tõendiks. Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamist on analüüsinud Riigikohus 10.04.2017 kohtuotsuses asjas nr 3-1-1-101-106. Riigikohtu 10.04.2017 kohtuotsuses asjas nr 3-1-1-101-106 p-s 21 kohus sedastab: „/.../Eelnevast nähtuvalt pole julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe salajane kogumine käsitatav jälitustoiminguna kriminaalmenetluse seadustiku mõttes ja julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe vormistamisele ei laiene jälitustoimingutega kogutud teabe vormistamise nõuded. Seetõttu pole julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teavet vaja ka jälitustoimingu protokollis vormistada.“ Punktis 22 märgib kohus: „Seisukohta, et julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teavet pole vaja kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks jälitustoimingu protokollis vormistada, toetab seegi, et julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina kasutamise lubatavus sõltub lisaks KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud tõendi vormi järgimisele ka KrMS § 63 lg-s 11 ette nähtud nõuete täitmisest. Viidatud sätte kohaselt otsustab selliselt kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamise riigi peaprokurör, arvestades KrMS § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 nimetatud piiranguid.“ Punktis 23 on kohus seisukohal: „Peatudes julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina kasutamise ülejäänud tingimustel, märgib kolleegium, et KrMS § 63 lg 11 kohaselt sõltub kõnealuse teabe tõendina kasutamise lubatavus esmalt riigi peaprokuröri otsusest. Juhul, kui riigi peaprokurör ei pea julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamist vajalikuks ega võimalikuks, pole selle teabe tõendina kasutamine lubatud/.../“. Eeltoodust tulenevalt on Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe vormistamise ja tõendina kasutamise osas sätestatud erinevad reeglid kui teiste tõendite puhul. Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teavet ei ole vaja vormistada jälitustoimingu protokollis. Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina kasutamise lubatavuse üle otsustab riigi peaprokurör. Seega kui riigi peaprokurör peab Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamist vajalikuks ning võimalikuks, siis on selle teabe tõendina kasutamine lubatud ning kui riigi peaprokurör ei pea Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamist vajalikuks ega võimalikuks, siis ei ole selle teabe tõendina kasutamine lubatud. Riigikohtu eelviidatud otsuse p-s 25 osundab kohus järgnevale: „Kriminaalasjas kogutud tõendite lubatavusele annab lõpliku hinnangu kohus. Sellest tulenevalt otsustab riigi peaprokurör KrMS § 63 lg 11 kohaselt kohtueelses menetluses küll julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamise üle, kuid tõendi lubatavust puudutavat vaidlust lahendades on kriminaalasja arutav kohus pädev kontrollima riigi peaprokuröri kõnealuse otsustuse seaduslikkust

ning hindama, kas julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamisel arvestati KrMS § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 nimetatud piiranguid. Samuti on kriminaalasja arutaval kohtul õigus kontrollida, kas tõendina esitatud teabe kogumiseks oli halduskohtu luba ja kas teabe tõendina kasutamine on kooskõlas muude kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega.“ Eeltoodust tulenevalt on riigi peaprokuröri Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise määruse seaduslikkust pädev hindama kriminaalasja arutav kohus, halduskohtul selleks pädevus puudub. Samuti hindab kriminaalasja arutav kohus, kas Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamisel arvestati KrMS § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 nimetatud piiranguid, kas teabe kogumiseks oli halduskohtu luba või kas teabe tõendina kasutamine on kooskõlas muude kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Käesoleval juhul on T.P. vaidlustanud halduskohtus riigi peaprokuröri Lavly Perlingu 20.01.2015 Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise määruse, mis on tehtud kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx. Kohus, tuginedes Riigikohtu ülaltoodud kohtulahendile, on seisukohal, et kõnealuse määruse vaidlustamiseks tuleb pöörduda maakohtu, mitte halduskohtu, poole. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et vaidlustatud riigi peaprokuröri Lavly Perlingu 20.01.2015 Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise määruset on võimalik vaidlustada kriminaalasja arutavas kohtus. Kriminaalasja arutav kohus hindab viidatud määruse seaduslikkust ning kontrollib, kas tõendi esitamisel arvestati KrMS § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 nimetatud piiranguid, kas teabe kogumiseks oli halduskohtu luba ja kas teabe tõendina kasutamine on kooskõlas muude kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kaebaja viitab kaebuses riigikohtunik Eerik Kergandbergi eriarvamusele Riigikohtu lahendis asjas nr 3-1-1-101-16, kus on analüüsitud teabe tõendina esitamise määruse vaidlustamise küsimust. Kohus märgib, et eriarvamuse puhul ei ole tegemist Riigikohtu otsusega, vaid üksnes ühe riigikohtuniku eriavamusega. Lisaks ei ole eriarvamuses selgelt välja toodud, et kõnealuse määruse vaidlustamine on just halduskohtu pädevuses, viidatud on vaid sellele kui ühele võimalikule lahendusele. Kohus leiab, et halduskohus ei ole pädev sisuliselt hindama riigi peaprokuröri Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise määruse seaduslikkust (kriminaalasjas teabe tõendina kasutamise lubatavust), kuna seda on pädev tegema kriminaalasja arutav kohus. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, siis tasutud riigilõiv tagastatakse. Kohus tagastab kaebaja poolt tasutud riigilõivu 15 eurot. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.