Kriminaalasi nr 1-17-2569
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. märts 2017, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-2569 (16249000394)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses A.K süüdistatuna KarS § 424 järgi
Prokurör
Liane Peets
Süüdistatav
A.K
elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel: eesti keel, töövõimetuspensionär 60%, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 1 kehtiv karistus, tõkendit ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada A.K KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda A.K kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 2223.12.2016.a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust, karistusaja hulka. A.K kandmata karistus on 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui A.K 1 (üks ) aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A.K Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.K-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 2 (kaks) kuuks, mille algust arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 tulenevalt on A.K kohustatud 5 (viis) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda A.K-lt menetluskuludena riigituludesse 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades A.K tasuma alates 2017.a aprillist igakuiselt menetluskulude katteks 30 eurot kuus hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks kuni kogu summa hüvitamiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99917700018357. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule.
A.K süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et 22.12.2016.a kella 14:30 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa-Pajusi-Luige tee 6. kilomeetril juhtis ta mootorsõidukit Nissan Almera reg nr xxxxxx, olles joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,16 mg/l, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamine 22-23.12.2016 (2 päeva), arvata karistusaja hulka. Kandmata karistus on 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.K 1-aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste
täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A.K Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel A.K-lt võtta ära sõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Menetluskulu: määratud kaitsja tasu prokuratuuris 108,00 eurot, 24 eurot ja 84 eurot, sundraha 705 eurot, kokku 921 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades A.K majanduslikku olukorda, jätta määratud kaitsja tasu riigi kanda ja mõista välja sundraha 360 eurot ja määrata menetluskulu tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades A.K tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 30 eurot. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokurör on kokku leppinud menetluskulude vähendamise ja selle, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et ka kokkulepe menetluskulude tasumise osas on põhjendatud. Arvestades asjaolu, et A.K igakuiseks regulaarseks sissetulekuks on töövõimetuspension 250 eurot ning tema töötamine on piiratud tulenevalt füüsilisest puudest, ei oleks kogu menetluskulu tasumine talle ilmselt jõukohane. Ka vähendatud menetluskulu ühe maksena tasumine on süüdlasele ülejõukäiv ja võib seada ta põhjendamatult raskesse olukorda igapäevasel toimetulekul. Eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine ja menetluskulude tasumine on võimalik määrata ositi ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.