Liiklussüüteod

Kinnipeetava karistusaeg algas 14.03.2016 ja lõpeb 02.12.2017. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 20.01.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava G.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega G.I tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas. G.I avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja hakata edaspidi korralikult käituma. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on olnud distsipliini rikkumised. Väidetavalt rikub ta korda, sest elu vanglas teeb närviliseks. Vabaduses soovib G.I asuda tööle ja tegeleda ka alkoholiprobleemiga. Vabaduses aitaks ja toetaks teda ema.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on G.I temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused G.I tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.I on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vangistuses viibib G.I teist korda. Käesolevat karistust kannab G.I sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta ning joobeseisundis. G.I karistusandmetest nähtuvalt on teda ka varasemalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud. Tartu Maakohtu 18.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9301 ning 27.08.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5503 karistati G.I mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav tunnistanud, et ta on vabaduses alati ohtralt alkoholi tarvitanud. Ta küll sooviks probleemist vabaneda, kuid tal puudub ettekujutus, kuidas vajalikku abi saada. Kuriteoriskide maandamisega ei ole olnud võimalik tegeleda ka karistuse kandmise ajal. G.I-le on 29.03.2016 koostatud individuaalne täitmiskava ja planeeritud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, tööhõives osalemine ning vestlused psühholoogiga, kuid kuna isik viibib enesevigastamise intsidentidega seonduvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise all, siis on kõik hõivetegevused peatatud. Lisaks eelnevale on G.I toime pannud mitmeid eriliigilisi distsipliinirikkumisi. Hetkel on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 3 on kartserikaristused. Distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et isik ei suuda alluda kehtestatud korrale. Kohtu arvates ei ole isik, kes ka range režiimiga kinnipidamisasutuses reegleid ei järgi, võimeline vabaduses toime tulema kriminaalhooldusnõuete täitmisega ning sellist isikut ei ole võimalik vabastada. Lisaks eeltoodule ei võimalda G.I vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. Isik on avaldanud oma elukohana vanaisa Märt G.I-le kuuluva eluaseme. Nimetatud elukohta ei

2 (3)

ole olnud võimalik kriminaalhooldajal kontrollida, kuna seal elavate isikutega ei olnud võimalik kontakti saada. Tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks eelduseks on kontrollitud ning alalise elukoha olemasolu. Praegu selline elukoht puudub. Kinnipeetava väljavaated majanduslikuks toimetulekuks ei ole samuti head. G.I haridustee on jäänud poolikuks, tal on 6 klassi haridus. Kinnipeetava sõnul takistas hariduse omandamist alkoholitarvitamine ning huvi puudumine. Isikule on määratud töövõimetuspension, mis tagab igakuise sissetuleku, kuid ei ole siiski piisav toimetulekuks. Tööoskuseid kinnipeetaval ei ole, nende omandamist on seganud alkoholi tarvitamine. Väidetavalt on G.I võimalik asuda tööle Eksekosse (sigala Viljandimaal), kuid seda infot ei ole olnud võimalik kontrollida. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et G.I vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. G.I vabastamist ei võimalda kinnipeetava varasem elukäik ja alkoholi tarvitamise harjumused, mille muutmiseks puudub isikul motivatsioon. Isiku väide, et ta soovib alkoholiprobleemiga vabaduses tegeleda ei ole kohtu arvates usutav. Varasemalt ei ole ta alkoholiprobleemi lahendamiseks abi otsinud ega ka käesolevalt reaalseid samme selleks teinud. Samuti ei võimalda vabastamist negatiivne käitumine karistuse kandmise ajal, mis ei ole võimaldanud osa võtta taasühiskonnastavast tegevusest ega ka vabanemisjärgsed elutingimused, mis ei soodusta seaduskuulekat toimetulekut. Kohtu arvates ei ole karistus G.I puhul oma eesmärki täitnud. G.I tuleb järelejäänud karistuse ajal tegeleda kuriteoriskide maandamisega ning sotsiaalsete oskuste parandamisega, et tagada seeläbi parem toimetulek vabaduses pärast karistuse ärakandmist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.