2-22-115890 B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi N. M. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1163,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing, registrikood 11542046), esindaja Anu Volmer Kostja N. M. (isikukood xxxx)
Menetluse liik
Kirjalikus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing) hagi N. M. vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing) kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada
selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Xxxx. ja kostja sõlmisid 28.02.2017 laenulimiidilepingu, mille alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti kuni 2000 eurot. Lepingu kehtivuse ajal sõlmisid pooled lepingu lisa, millega suurendati limiiti 5000 euroni. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti perioodil 10.06.2017 kuni 23.08.2021 kokku summas 1539 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 2839,38 eurot (11.10.2024 vastuse kohaselt). Algse hagiavalduse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid 2402,26 euro ulatuses, sellest 915,66 eurot on arvestatud põhiosa, 1362,60 eurot intressi ja 124 eurot teenuskulude katteks.
2.Kostja rikkus laenulimiidilepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles esialgne võlausaldaja lepingu 13.01.2021 avaldusega üles ja loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 29.12.2020. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 623,34 eurot, intressi 81,48 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 428,40 eurot.
3.Kohus võttis hagi 10.06.2022 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Kohus toimetas hagi kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel kätte 11.06.2022.
4.13.06.2022 kostja tunnistas et on laenu kätte saanud ning tasus lepingujärgseid makseid aga hilinemisega. Kostja leidis, et hageja krediidikulukuse määr oli vastuolus VÕS § 406 2 lg 1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ning mõlemad laenulepingud on tühised. Kostja ei olnud nõus ka hageja poolt nõutud tulevikus sissenõutavaks mittemuutunud viivise määras 41,40 % aastas alates 09.06.2022, kuna see on ebamõistlikult suur ja kostjat kahjustatav ning seetõttu tühine. Samuti vaidleb kostja vastu õigusabi summale, s.o. 420 eurot (3,5 tunni eest). Kostja leidis, et põhjendatud esindajakulud on 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
5.28.06.2022 esitas hageja seisukoha kostja vastusele, mille kohaselt hageja leidis, et tal oli VÕS § 164 lg 1 alusel nõue loovutada ilma võlgniku nõusolekuta. Kostjal oli võimalik jälgida Xxxx iseteeninduse personaalse koodi alusel kogu oma lepinguga seonduvat infot. Nõude loovutamine inkassofirmale on kostjale teatatud 29.10.2020 kostja e-posti aadressile xxxx. Lisaks edastati kostjale 04.12.2020 samale e-posti aadressile teade võlgnevuse kohta ja selle tasumata jätmise korral menetluse üleandmise kohta, millele kostja vastas. Hageja oli
hagiavalduses välja toonud, et kostja poolt on laenulepingu perioodil tehtud tagasimakseid kokku 2402,26 eurot. Hageja leidis, et ta on täitnud ja järginud tarbijakrediidileping kohta sätestatud arvelduskrediidilepingule sätestatud erisustega. Teabelehel oli laenuandja poolt tüüpnäide krediidikulukuse määra kohta ning eeldusel, et krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies ulatuses ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest ning kostja poolt ei võeta kasutusele lisasummasid (ei saanud aluseks võtta). Seega ei olnud VÕS § 4062 lg 1 rikkumine. Laenulepingus oli kokku lepitud viivist arvestatakse intressimääraga võrdses määras ,s.o. 49,09% aastas. Hagejale jääb ka selgusetuseks kostja väide õigusabikulude osas, kuna neid ei ole hageja poolt esitatud. Hageja on tasunud ainult riigilõivu hagilt.
6.03.04.2023 tegi kohus selgituskohustuse määruse ja andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks.
7.03.04.2023 ja 07.07.2023 esitas kostja täpselt identse seisukoha nagu oli esitanud 12.06.2022.
8.24.04.2023 hageja selgitas 03.04.2023 kohtumääruse punkti 16, et kus tulenes summas 124 eurot teenuskulude katteks. Laenuandjal on õigus võtta laenu andmise eest teenustasu. Teenustasu sõltub laenusummast ja koosneb kasutuselevõtutasust ja päevaintressist, mida võetakse hinnakirjas näidatud määras (lepingu üldtingimuste p 5.2). Vastavalt üldtingimustele lisatud hinnakirjale kohustub klient alates teisest krediidi kasutusele võtmisest kliendi arveldusarvele tasuma laenu kasutuselevõtutasu 5% kliendi poolt kasutusele võetud krediidi summast. Kostjale on esitatud tasulisi meeldetuletuskirju kokku 16, mille eest tasu kokku on 80 eurot (16 x 5,00 eurot, vt hagiavalduse lisa 7 olevad 15.07.2017, 15.08.2017, 15.10.2017, 10.10.2017, 15.06.2018, 15.09.2018, 13.02.2019, 15.03.2019, 15.04.2019, 15.08.2019, 15.10.2019, 15.03.2020, 15.04.2020, 15.07.2020, 15.09.2020, 15.11.2020 arved). Seega 80,00 eurot on arvestatud meeldetuletuskirjade katteks ning 44,00 eurot laenusummade kasutuselevõtutasu katteks.
9.27.09.2024 edastas kohus pooltele kohtunõude, milles palus poolte vahel võimalusel kompromiss sõlmida ja hagejal vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist selgitada ning selle rikkumise korral esitada ümberarvestus.
10.28.09.2024 ja 14.12.2024 kostja esitatud vastustes jääb ta oma eelnevate seisukohtade juurde.
11.11.10.2024 hageja selgitas, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Hageja teatas, et kostjale on edastatud kompromissettepanek, kuid kostja on oma vastuses 28.09.2024 leidnud, et asja lahendamine ei ole kompromissiga võimalik. Hageja märgib, et krediidileping on sõlmitud 2017 ning krediidiandja on krediidivõimelisuse hindamist teinud 2017 kehtinud krediidiandja siseeeskirja ja regulatsiooni kohaselt. Vastutustundliku laenamise põhimõtet hinnati kostja esitatud andmete alusel ehk igakuist netosissetulekut 1600 eurot, isikusamasust tuvastati Rahvastikuregistrist. Kostja pidi kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis mõjutab tagasimaksete tegemist. Kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei täitnud kostjale laenu andmisele vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega, siis saab rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine
seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Kostja sai krediiti 1539 eurot ning kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku summas 2839,38 eurot, mis tuleb ümberarvestuse korral arvestada krediidi tagastamiseks, kujuneb hageja põhinõudeks 0 eurot ning kostja kohustuse saab lugeda täidetuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus jätab hagi rahuldamata.
13.Kohus menetleb lihtmenetluses hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (TsMS § 405 lg 1). Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
14.Xxxx. ja kostja sõlmisid 28.02.2017 laenulimiidilepingu, mille alusel võimaldati kostjal kasutada 2000 eurot krediiti, lepingu lisaga suurendati seda summat 5000 euroni. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
15.Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
16.Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 1539 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele miinimumsummas. Miinimumsumma moodustab 8% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetav summa (laen + teenustasu) või 15 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.
17.Lepingu sõlmimisel 28.02.2017 oli krediidikulukuse määr 56,84% aastas. Eesti Panga veebilehel tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli lepingu sõlmimisel 18,95%. Krediidikulukuse määr 56,84% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on 56,85% (3x18,95%). Alates 09.01.2020 kehtima hakanud lepingu üldtingimuste muudatustest tulenevalt, kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 49,09% aastas ja krediidikulukuse määr 61,79% aastas. See ei ületanud lepingu lisa sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset lubatud krediidi kulukuse määra.
18.Kostja on hageja enda kinnitusel teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 2402,26 eurot (hagiavalduses) ja 11.10.2024 kohtunõude vastuse kohaselt 2839,38 eurot.
Hageja nõuab põhivõla (623,34 eurot), intressi (81,48 eurot), sissenõudmiskulude (30 eurot) ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (428,40 eurot) tasumist.
19.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
20.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1 ja VÕS § 4034 lg 13).
21.Kohus selgitas 30.09.2024 hagejale, et hagejal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
22.Hageja 11.10.2024 vastusest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
23.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid.
24.Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
25.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust.
26.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust.
Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
27.Hageja märkis ka, et 2017 hinnati krediidivõimelisust 2017 kehtinud krediidiandja siseeeskirja ja regulatsioonide kohaselt. Kohus selgitab, et Riigikohus on leidnud, et krediidiasutustele on krediidi andmisel VTL põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 01.01.2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist. Tarbijakrediidi kohta on VTL põhimõte sõnaselgelt ette nähtud alates 01.07.2011 kehtivas VÕS §-s 403 2. Kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja krediidivõimekuse osas ja krediidiga seotud riskidest võib krediidiandjal olla nii krediiditaotleja kui ka tema kohustusi tagava isiku teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel. Riigikohtu lahendis mainitud sätte varem kehtinud redaktsioon on KAS 01.07.2006 redaktsioon, mille kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel krediidiasutuse sisemise krediteerimise printsiipe ja häid pangandustavasid. KAS § 83 lg 3 kehtis ka laenulepingu sõlmimise ajal 28.02.2017. Järelikult kehtis VTL põhimõtte järgimise kohustus ka laenu andmisel.
28.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
29.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
30.Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 1539 eurot ja teinud tagasimakseid summas 2839,38 eurot. Seega on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga ületavas summas. Lepingu kehtivuse ajal oli VÕS § 94 järgne intressimäär null, seega ei ole hagejal kostja vastu ka intressinõuet. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne. Kuna põhinõuded jäävad rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet.
31.Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud Xxxx-ga sõlmitud laenulimiidilepingust ja selle lisast tulenevad kohustused. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja
poolt tasutu arvestada põhivõla katteks ning kostjal ei ole otsuse tegemise seisuga hageja ees laenulimiidilepingust tulenevat võlgnevust. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
32.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
33.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.