Kriminaalasi nr 1-16-5046
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2017. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-5046
Kohtunik
Raina Pärn
Taotluse esitaja
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametnik Kerli Vasar
Taotlus
Erakorraline ettekanne S.U kohta
Süüdimõistetu
S.U Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus S.U-le KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustuse määramiseks. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohtu 28.06.2016. a otsusega on S.U süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui S.U ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti S.U-lt ära sõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Kohtuotsus jõustus 30.07.2016. a. 24.01.2017. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande S.U kohta. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtuvalt S.U on
registreerimiskohustuse täitmisel kohusetundlik ja mitteilmumisest teavitab kriminaalhooldusametnikku alati telefoni teel. Registreerimiskohustust tuleb S.U täita üks kord kuus. Samuti nähtub erakorralisest ettekandest, et 08.08.2016. a ilmus S.U kriminaalhooldusametniku juurde registreerimiskohustust täitma alkoholi tarvitamise tundemärkidega. Kontrollimisel tuvastati, et alkoholisisaldus S.U poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,52 mg/l kohta. Kriminaalhooldusametnik tegi S.U-le suulise hoiatuse. 21.11.2016. a registreerimiskohustuse täitmisele ilmus kriminaalhooldusalune S.U samuti väliselt tajutavate alkoholijoobe tundemärkidega. Kontrollimisel tuvastati, et S.U oli alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli 0,993 mg/l kohta. Kriminaalhooldusametnik vormistas alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli ja vormistas kriminaalhooldusalusele kirjaliku hoiatuse. Lisaks nähtub kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest, et S.U ilmus ka 16.01.2017. a registreerimiskohustust täitma alkoholi tarvitamise tundemärkidega. Kontrollimisel tuvastati, et alkoholisisaldus S.U poolt väljahingatavas õhus oli 0,293 mg/l kohta. Kriminaalhooldusametnik vormistas alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli ja viis kriminaalhooldusalusega läbi vestluse. S.U selgituste kohaselt arvas ta nii 21.11.2016. a, kui ka 16.01.2017. a kriminaalhooldusametniku vastuvõtule minnes, et on kaine. Samuti nähtub S.U selgitustest, et S.U viibis 19.11.2016. a sünnipäeval, kus tarvitas suuremas koguses alkoholi ning 15.01.2017. a õhtul jõi S.U ära ühe õlle. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtuvalt on S.U käesolevalt kehtiv juhtimisõigus. Karistusregistri andmetel S.U käitumiskontrolli perioodil uusi rikkumisi toime pannud ei ole. Tulenevalt eeltoodust leiab kriminaalhooldusametnik, et S.U puhul on ilmnenud asjaolud, mis takistavad tema suhtes kriminaalhoolduse läbi viimist ja S.U-ga koostöö tegemist. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt S.U võib alkoholijoobes panna toime uusi seaduserikkumisi. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata S.U-le KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohus pidas 14.02.2017. a kohtuistungi, kuhu ilmus S.U. S.U selgitas, et kolmel korral on ta käinud kriminaalhooldaja juures nii, et tal on tuvastatud joove. Alkoholi ta enam tarvitada ei tohi, kuna ta tarvitab tugevaid ravimeid. Muid nõudeid ja kohustusi ta rikkunud ei ole. S.U on nõus, et kui vaja, määrab kohus lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi.
Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja selles esitatud taotlus täiendava kohustuse määramiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldada. KarS § 75 lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muuhulgas panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. Kohus leiab, et esitatud materjalide pinnalt on tuvastatud, et S.U on käitumiskontrolli perioodil (algas 13.07.2016. a ja kestab kuni 28.06.2017. a) 3-l korral ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimiskohustust täitma, olles seejuures alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtuvalt tuvastas kriminaalhooldusametnik Kerli Vasar 21.11.2016. a kell 15.02 aadressil Sxxxxxxxxxxxxxxxxx (Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esindus Põltsamaal) kontrollimisel S.U alkoholijoobe, alkomeetri näit oli 0,993 mg/l. Lisaks tuvastati S.U alkoholijoove 16.01.2017. a kell 15.05 Silla 2, Põltsamaal kriminaalhooldusametniku vastuvõtul, alkomeetri näit oli 0,293 mg/l. Kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekande kohaselt tuvastati S.U alkoholijoove ka 08.08.2016. a kriminaalhooldusametniku
vastuvõtul (alkomeetrinäit 0,52 mg/l), kuid S.U alkoholijoobe mõõtmise kohta protokolli ei koostatud ja kriminaalhooldusametnik piirdus suulise hoiatusega. Kriminaalhooldusalune S.U on kohustatud registreerimiskohustust täitma korra kuus. Kohtuistungil kinnitas S.U , et ta on korduvalt kriminaalhooldaja juurde ilmunud alkoholijoobes. S.U oma käitumist ei õigustanud. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et S.U on korduvalt, s.o vähemalt 21.11.2016. a ja 16.01.2017. a ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimiskohustust täitma alkoholijoobe seisundis. Samas tuleb kohtu arvates käesoleval juhul arvestada, et S.U ei ole rikkunud talle Tartu Maakohtu 28.06.2016. a otsusega määratud kohustusi. Oluline on siinkohal, et S.U-le ei määratud kohtulahendiga kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et registreerimiskohustuse täitmisele alkoholijoobe seisundis ilmumine võib takistada kriminaalhoolduse nõuetekohast läbiviimist ja kriminaalhooldusalusega koostöö tegemist. Vaatamata sellele tuleb arvestada, et käesoleval juhul puuduvad viited, et S.U oleks alkoholi tarvitamise probleem. S.U on selgitanud, et mõnda aega tagasi alustas ta tugevate ravimite tarvitamist, mille tõttu ei ole tal lubatud alkoholi tarvitada. Seega eelkirjeldatud asjaolude valguses ei täidaks lisakohustuse määramine eesmärki. Lisaks on kohtu arvates oluline arvestada, et S.U on registreerimiskohustust täitnud kohusetundlikult ja teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumisest telefoni teel ning käitumiskontrolli perioodil S.U uusi rikkumisi toime pannud ei ole. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et S.U puhul on võimalik tema edasine õiguskuulekas käitumine saavutada läbiviidava kriminaalhoolduse, s.o KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõuete täitmise kaudu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus S.U-le määrata täiendava lisakohustusena KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi, tuleb jätta rahuldamata.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.