Tartu Maakohus (Valga kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2017, Valga Kriminaalasja number
1-17-238 (kohtueelse menetluse nr 17282000003)
Kohtukoosseis
kohtunik Erkki Hirsnik
Kohtuistungi sekretär
Reelika Käis
Kriminaalasi
Jaan Kuvvase süüdistus kokkuleppemenetluses
Prokurör
Valdo Gerassimov
Süüdistatav
Jaan Kuvvas – isikukood: 36006235716; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxxxxxx; emakeel eesti keel; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxx); varem kohtulikult karistamata
KarS
§
järgi
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: Tunnistada Jaan Kuvvas süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja karistada teda 10 (kümne) kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.–22. august 2016, s.o 3 päeva, ja 2.–4. jaanuar 2017, s.o 3 päeva, (kokku 6 päeva) karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Jaan Kuvvas ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11. jaanuarist 2017. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Jaan Kuvvasele kuuluv sõiduauto Suzuki Baleno, Soome Vabariigi registreerimisnumbriga xxx-xxx, VIN kood xxxxxxxxxxxxxxxxx. Mõista Jaan Kuvvaselt välja menetluskuludena sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja riigi õigusabi tasu katteks 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse. Menetluskulud (kokku 801 eurot) tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfos näidatud kontole ja viitenumbrile.
Kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (AS SEB Pank), kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank AS), kontole nr EE401700017002872300 (Nordea Pank AS Eesti filiaal) või kontole nr EE873300333499990003 (Danske Pank AS Eesti filiaal). Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning selgitus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 11. jaanuarist 2017. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
2 (4)
Kokkuleppe sisu Süüdistatava Jaan Kuvvase, tema kaitsja Otto Preemi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Jaan Kuvvasele mõistetavaks karistuseks KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.–22. august 2016, s.o 3 päeva, ja 2.–4. jaanuar 2017, s.o 3 päeva, (kokku 6 päeva) karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Jaan Kuvvas ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeritakse asitõendiks olev Jaan Kuvvasele kuuluv sõiduauto Suzuki Baleno, Soome Vabariigi registreerimise numbriga xxx-xxx, VIN kood xxxxxxxxxxxxxxxxx. Jaan Kuvvas ei oma Eesti Vabariigis väljastatud mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Jaan Kuvvas KarS § 424 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Kohus konfiskeerib vastavalt kokkuleppele Jaan Kuvvasele kuuluva sõiduki Suzuki Baleno. Sõiduk kujutab endast kuriteo toimepanemise vahendit KarS § 83 lg 1 mõttes: Jaan Kuvvas pani kuriteod toime seda autot juhtides. Auto kuulub Jaan Kuvvase ütluste kohaselt talle: ta ostis selle 2016. a mais Soomes 650 euro eest (tl 25). Lisaks on aga autol teinegi omanik. Selleks on Jaan Kuvvase abikaasa K. K. , kes sai auto omanikuks perekonnaseaduse § 25 alusel. Niisiis on Suzuki Jaan ja K. K. ühisomandis. Kohus leiab, et KarS § 83 lg 1 alusel saab konfiskeerida ühisomandisse kuuluva eseme juhul, kui süüteo toimepanijaks mitte olev(ad) omanik(ud) on asja konfiskeerimisega nõus. Ülejäänud ühisomanike nõusoleku olemasolul ei ole põhjust jätta asja süüteo toime pannud ühisomanikult konfiskeerimata: sellises olukorras ei riiva riik konfiskeerimisega kuidagi konfiskeerimiseks nõusoleku andnud ühisomanike huve. Praegusel juhul ongi K. K. otsesõnu öelnud, et on auto konfiskeerimisega päri: vt tl 17. Niisiis on võimalik auto selle (ühis)omanikuks olevalt Jaan Kuvvaselt konfiskeerida. Konfiskeerimist ei väära ka asjaolu, et auto on kantud Soome liiklusregistrisse. Kohus selgitab kõigepealt, et Eesti liiklusregistri puhul ei oma liiklusregistris olevad kanded omandiõiguse jaoks mingit tähendust. Registrikanded baseeruvad liiklusseadusel: vt nt liiklusseaduse § 76, § 88 ja 11. peatükk. Tulenevalt liiklusseaduse § 173 lg 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 75 "Liiklusregistri pidamise põhimäärus" §-st 9 ei tekita, muuda ega lõpeta liiklusregistri kanded omandiõigust sõidukile; tegemist on pelgalt informatiivse andmekoguga (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. detsembri 2013. a määrus nr 3-2-1-133-13, p 23, koos edasiste viidetega). Omand läheb aga üle tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja asjaõigusseaduse alusel (vt täpsemalt Tartu Maakohtu
mõningatel juhtudel tekkida Eesti ja Soome õiguse kollisioon, mida tuleks lahendada rahvusvahelise eraõiguse teel. Praegu see siiski nii ei ole, kuivõrd Soome liiklusregistris on auto omanikuks märgitud Jaan Kuvvas: vt tl 28 ja 42. Niisiis ei väära sõiduki paiknemine Soome liiklusregistris Jaan Kuvvase omanikustaatust. Viimaks ei eksi auto konfiskeerimine ka proportsionaalsuspõhimõtte vastu. Esiteks on J. Kuvvas pannud toime suisa kaks kuritegu (mis tuleb subsumeerida ühe sätte alla) ehk tema süü on juba tulenevalt sellest keskmisest suurem. Teiseks maksis Jaan Kuvvas auto eest 650 eurot ehk mitte eriti suure summa. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses, s.o summas 705 eurot ja esindajatasu 96 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 tuleb menetluskulud tasuda ositi 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.