Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Rainer Lindet süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi selles, et ta juhtis 2. jaanuaril 2023 kella 18.47 paiku Harjumaal Tallinnas Sõle tn 37 maja juures mootorsõidukit Toyota Land Cruiser reg-nr XXX , olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti ja terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt esines R. Lindel narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove, analüüsiks võetud uriinist tuvastati ained kokaiin, MDMA, diasepaam ja nordasepaam). Samuti juhtis ta 1. aprillil 2024 kella 23.20 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tallinn-Narva maantee 100. kilomeetril mootorsõidukit BMW 120D reg-nr XXX , olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti ja terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt esines R. Lindel narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove, analüüsiks võetud uriinist tuvastati aine amfetamiin).
2.Samuti süüdistatakse R. Lindet KarS § 184 lg 1 järgi selles, et ta omandas enne tema kahtlustatavana kinnipidamist 1. aprillil 2024 eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult (isikutelt) vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), s.o vähemalt 49 pruuni värvi ristkülikukujulist härja logo ja Red Bull kirjega tabletti kogumassiga 21,78 grammi, mis sisaldavad 35% MDMA-d, kokku 7,62 grammi MDMA-d. Kiletaskut, milles oli 49 tabletti, valdas ta emale (H.L. le) kuuluvas ja tema enda kasutuses olevas sõiduautos BMW 120D reg-nr XXX pagasiruumis oma arvutikotis arvuti juures kuni see 2. aprillil 2024 sõidukis teostatud läbiotsimise käigus ära võeti. 2. aprillil 2024 toimunud läbiotsimisel Rakvere linnas aadressil XXX asuvas R. Linde töökohas Rakvere Moto OÜ kasutuses olevas garaažiboksis nr 6 leiti kokaiini ja amfetamiini jälgi musta raamiga peeglil, hõbedasel sooduskaardil kirjega OLEREX, musta värvi digitaalsel kaalul kirjega SBM-100 ning musta värvi digikaalul.
3.Veel süüdistatakse R. Lindet selles, et tema, taotlemata relvaseaduse järgi ette nähtud relva soetamisluba ja omamata relvaluba, omandas eeluurimise käigus tuvastamata ajal, kohas, isiku(te)lt ja asjaoludel ühe tööstuslikult valmistatud laskekõlbuliku kaliiber 16 kesktulepadruni, ühe tööstuslikult valmistatud laskekõlbuliku kaliiber 12 kesktulepadruni ja kaks tööstuslikult valmistatud laskekõlbulikku kaliiber 7,62 x 39 mm kesktulepadrunit, millised kuuluvad tulirelva laskemoona hulka; 6,25 grammi kasutuskõlblikku suitsuta püssirohtu, mis kuulub padrunikomponentide hulka; ühe laskekõlbuliku ümber ehitatud padruni, mille valmistamisel on kasutatud hoiatus- ja signaalrelva padrunit kaliiber 9mm P.A.K. ja omavalmistatud 4,00 mm läbimõõduga kuuli, milline kuulub tulirelva laskemoona hulka; kasutuskõlbmatu käsitöönduslikult ümber ehitatud 9 mm P.A.K. kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstoli Blow TR 92 number Z2IBLHAYS04-2200033 raami relvarauaga, mis kuulub tulirelva osade hulka; kasutuskõlbliku käsitöönduslikult ümber ehitatud 9 mm P.A.K. kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstoli Blow C75 numbriga B61i4-21050082 raami relvarauaga, mis kuulub tulirelva osade hulka; 9 mm P.A.K. kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstoli Stalker M906-UK numbriga A3iSL52YS15-2400019 raami käsitöönduslikult lühendatud relvarauaga, mis kuulub tulirelva osade hulka. R. Linde hoidis eelpool kirjeldatud tulirelva olulisi osi ja laskemoona oma töökohas Rakvere Moto OÜ poolt renditavas ruumis aadressil Rakvere linn XXX garaažiboksis nr 6, kuni need 2. aprillil 2024 läbiotsimisel politsei poolt ära võeti. Maakohtu otsus
4.Viru Maakohtu 7. mai 2025. a otsusega mõisteti R. Linde õigeks KarS § 418 lg 1 järgi ning tunnistati süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 184 lg 1 järgi. Karistuseks mõistis kohus talle KarS § 424 lg 2 järgi 3 aastat vangistust ja KarS § 184 lg 1 järgi 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel luges 2(13)
kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis R. Lindele liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mille kandmise aja algust arvestati alates tema kinnipidamisest 1. aprillil 2024. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti R. Lindelt lisakaristusena 2 aastaks ära sõiduki juhtimisõigus.
5.Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud R. Linde poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine nii 2. jaanuaril 2023 kui ka 1. aprillil 2024, mistõttu on täidetud KarS § 424 lg 2 koosseis.
6.Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis 2. jaanuaril 2023 on tõendatud politseiametniku F.H. ütlustega, kes kirjeldas R. Lindel narkojoobele viitavate tunnuste olemasolu. Ka R. Linde ise on kinnitanud kinnipidamisele eelnevatel päevadel narkootiliste ainete tarvitamist, kuid enda hinnangul ta autot juhtides siiski narkojoobes ei olnud. Kirjalikest tõenditest nähtuvalt on R. Lindel tuvastatud narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (uriinist leitud ained kokaiin, MDMA, diasepaam, nordasepaam).
7.Asjaolu, et R. Linde oli ka 1. aprillil 2024 joobeseisundis, on tõendatud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuaktiga. R. Linde eitas ise täielikult sellel päeval mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist, öeldes, et oli küll eelneval õhtul ning samuti samal päeval amfetamiini tarvitanud, kuid kehva enesetunde tõttu lasi rooli hoopis Antoni. Ühel hetkel jäid nad Tallinn-Narva maanteel vastassuunda tee äärde seisma, sest auto rehvid tundusid katki ja edasi sõita ei olnud võimalik. Tekkis sõnavahetus, mille tulemusel tagurdas Anton hekki. Nad mõlemad väljusid olukorra hindamiseks sõidukist kõrvalistuja ukse kaudu ning Anton lahkus ootamatult mööda kraavi ja heki äärt Sõmeru poole. R. Linde läks abi kutsumiseks kõrvalistuja ukse kaudu tagasi autosse. Ta hakkas telefoni otsima, kuid siis oli politsei juba kohal. Kuna ta ei teadnud, et tegemist on päris politseinikega, pidas ta seda kõike esialgu naljaks.
8.Eeltoodud R. Linde ütlused hindas kohus ebausaldusväärseteks ja eluliselt mitteusutavateks, leides koguni, et on aru saada, et isik on vastutusest vabanemiseks püüdnud oma ütlusi vastavalt tõenditele kohandada. Maakohus välistas tõendeid kogumis hinnates võimaluse, et autot juhtis keegi Antoni nimeline noormees. Autos oli ainult üks isik ja see oli R. Linde. Ei ole alust seada kahtluse alla juhuslikult mööda sõitnud ja sündmust pealt näinud tunnistaja D.Š. i ütlusi. Tal puudub igasugune seos R. Lindega ja tema ütlused haakuvad täielikult muude tõenditega, sh tema poolt Häirekeskusesse tehtud kõnes öelduga. Tunnistaja jaoks oli tavatu, et talle sõitis tagurpidi ohtlikult vastu teine mootorsõiduk – see on asjaolu, mis ilmselgelt teravdab tähelepanu ja jääb ka detailides meelde. Nähes, et hetk hiljem tagurdas see sõiduk kraavi, arvas ta, et juht võib terviserikke tõttu abi vajada, mistõttu keerasid nii tema kui ka teine auto koheselt ringi ning jõudsid loetud sekunditega sündmuskohale. Juht oli siis autos juhi istekohal üksi ja tema võimalikku joobeseisundit kahtlustas ta alles sõiduki juurde jõudes.
9.Maakohtu hinnangul on tõendatud ka R. Linde süü narkootiliste ainete käitlemises. Nimelt leiti tema emale H.L. le kuuluva ja R. Linde valduses oleva sõiduauto BMW 120D reg-nr XXX läbiotsimisel selle pagasiruumist arvutikott HP, mis läbiotsimise juures viibinud H.L. sõnul kuulub R. Lindele. Selle sees oli kiletasku, milles 49 pruuni värvi ristkülikukujulise härja logo ja Red Bull kirjega tabletti, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 24E-AN00552-01 kohaselt sisaldasid ekspertiisiks esitatud 49 pruuni figuurset tabletti kogumassiga 21,78 grammi kokku 35% ehk 7,62 grammi MDMA-d. Selle ekspertiisiakti kohaselt tuvastati ka R. Linde töökohas toimetatud läbiotsimisel leitud ja ära võetud digitaalkaalult kokaiini jälgi, kahelt teiselt digitaalkaalult, musta raamiga peeglilt ning OLEREX sooduskaardilt kokaiini ja amfetamiini jälgi. DNA-ekspertiisiakti kohaselt leiti kahelt musta värvi digitaalkaalult R. Linde DNA-d, kuid 49 tabletti sisaldavalt kiletaskult saadud DNA-profiil ei olnud ekspertülesande täitmiseks kasutatav.
10.R. Linde ennast narkootiliste ainete käitlemises süüdi ei tunnistanud, öeldes peamiselt, et ta ei teadnud, et tema sõidukis on narkootikumid ja see arvuti. Narkootikumid talle ei kuulunud, samuti 3(13)
ei oska ta täpselt öelda, kellele kuulus sülearvuti kott, kuid oletas, et see võib olla J.M. oma, kuna viimane olevat talle vanglasse sellel teemal kirjutanud. Samuti ei mäletanud ta, et oleks kellelegi 30. märtsi õhtul sõnumites „Redbulli punne“ pakkunud. See telefon võis katki minna ja keegi teine võis kasutada tema telefoni. Isikuid, kellega ta telefonis suhtles, ta ei teagi.
11.Maakohus ei pidanud R. Linde ütlusi ka siin usaldusväärseks ja leidis, et need on kantud vastutusest vabanemise soovist. See, kellele täpselt kuulusid autos olevad esemed, sh arvutikott, ei oma olulist tähtsust. Ka ei välista R. Linde vastutust see, et tema DNA-d ei leitud tablettide ümber olevalt kilepakendilt, sest pakendilt ei saadud sellist profiili, mis oleks olnud ekspertiisiülesande täitmiseks kasutatav. Kuna tabletid olid äsja soetatud, ei olnud ta jõudnud sinna veel oma bioloogilist materjali jätta. Vaid kaks päeva enne kinnipidamist uuris R. Linde, kas oleks huvilisi, kes sooviks „Redbulli punne“ hinnaga 8 eurot tükk. Tema selgitus, et tegemist oli naljaga, ei ole kooskõlas objektiivsete tõenditega ega ka eluliselt usutav, sest just needsamad pakutud RedBulli punnid R. Linde autost ka kaks päeva hiljem leiti. R. Linde ise oli aktiivne narkootikumide tarvitaja ning tema telefoni sõnumivahetusest leiti erinevate isikutega peetud narkootikumide käitlemist kinnitavaid sõnumeid.
Maakohtu hinnangul pani R. Linde narkootilise aine käitlemise toime tahtlikult.
13.KarS § 418 lg 1 järgi mõistis maakohus R. Linde õigeks, kuna leidis, et tema käitumises puuduvad süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Vaidlust ei ole selles, et Rakveres XXX asuva garaažiboksi nr 6 läbiotsimisel leiti tulirelva olulised osad ja laskemoon, mida kinnitas ka teostatud tulirelvaekspertiis. Relvaluba R. Lindel aga puudub. DNA-ekspertiisiga tuvastati, et R. Linde katsus vähemalt ühes karbis olevat relva, mille arvas olevat stardipüstol, teadmata, kas see on laskekõlbulik või mitte. Muud relvaosad, mida ta seal laiali olevatena nägi, arvas ta olevat lihtsalt mingid jupid ja laskemoona olemasolust ei olnud ta üldse teadlik.
14.R. Linde sõnul ei kuulunud leitud relvad talle, kuid ta ei osanud ka öelda, kellele need kuuluda võisid. Kohus tuvastas nii R. Linde kui ka tunnistajate H.K. i ja U.K. i ütlustega, et XXX asuv garaaž oli sisuliselt vaba juurdepääsuga koht, kus käis palju igasuguseid inimesi: remonditi autosid, veedeti niisama aega ja tarvitati ka narkootikume. R. Linde sõnul kasutas enne 1. aprilli garaaži ka D.S. . Kohtute infosüsteemi kohaselt mõisteti D.S. KarS § 418 lg 1 järgi süüdi Viru Maakohtu 27. märtsi 2025. a otsusega nr 1-24-7612 seoses tema valdusest leitud ja ära võetud tulirelva oluliste osadega, mis olid analoogsed hiljem XXX garaažiboksist leituga. Seega ei saa kohtu hinnangul välistada, et XXX asuva garaaži läbiotsimisel leitud tulirelva olulised osad ja laskemoon võisid kuuluda just D.S. ile.
15.Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 418 lg 1 süüteokoosseis tahtlust. Maakohus asus seisukohale, et R. Lindel puudus teadmine, kellele need kaootilises garaažis olevad esemed kuuluvad ja kohtuliku uurimise käigus ei tuvastatud, et ta vähemalt kaudse tahtlusega oleks soovinud neid omada, vallata või hoida.
16.Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse süütegude arvu, raskust, laadi ja süüdistatava isikut ning leidis, et karistuse eesmärke saab R. Linde puhul saavutada vaid reaalse vangistusega, mida ei ole alust jätta osaliselt tingimisi kohaldamata. Tema süü suurust ei saa pidada väikseks ning karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad.
17.Kohtu hinnangul, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja R. Linde käitumist pärast nende toimepanemist, tuleb mõista talle reaalne vangistus narkosüüteo eest alla keskmise määra. Narkojoobes juhtimise ees, arvestades joobe suurust ning seda, et ta liikles Tallinnas ja Tallinn-Narva maanteel sisuliselt ebaadekvaatses seisundis, põhjustades sellega ka reaalse ohu kaasliiklejatele, on põhjendatud määrata vangistus üle sanktsiooni keskmise määra. Sellisel viisil mõistetavat karistust ja lisakaristust saab pidada piisavaks, et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. 4(13)
18.Kuivõrd R. Linde näol on tegemist korduva liikluses mitte õiguskuuleka liiklejaga, ei piisa tema mõjutamiseks ainult põhikaristuse kohaldamisest. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Enamgi veel, korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud isikult tuleb üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja lisakaristuse võib jätta kohaldamata ainult erandlikel asjaoludel. Tagamaks samalaadsete süütegude ärahoidmist ja kindlustamaks ühiskonna turvalisust tuleb R. Linde suhtes kohaldada lisakaristust selle keskmisele määrale lähedases määras, s.o 2 aastaks. Apellatsioonid Prokuröri apellatsioon
19.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes palus tühistada maakohtu otsuse R. Linde õigeksmõistmises KarS § 418 lg 1 järgi, teha selles episoodis süüdimõistev otsus ja mõista talle karistuseks üks aasta vangistust. Ülejäänud episoodide osas palub prokurör jätta otsus ja mõistetud liitkaristus muutmata. Ta palub tühistada otsus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas ja mõista R. Lindelt välja kõik menetluskulud, lisaks jätta valitud kaitsjale makstud tasu ning õigusabi andmisega seotud kulud täies ulatuses R. Linde enda kanda.
20.Prokuratuuri jaoks ei ole R. Linde kaitseversioon KarS § 418 lg 1 episoodi osas usutav. R. Linde enda ütlustega on tõendatud, et ta oli teadlik garaažis olnud karpidest ja nende sisust ning vähemalt ühe neist karpidest ka avas. Samas ei rääkinud ta varem ühes karbis olevate relvaosade katsumisest midagi, aga kui ta tutvus tõenditega ja sai teada, kust leiti tema DNA-d, siis kohandas enda kaitseversiooni sellele vastavaks. Isegi kui relva käideldes ei teadnud R. Linde kindlalt, millega on tegemist, oleks ta pidanud seda kontrollima. Jättes kontrollimise võimaluse kasutamata ja tema valduses olevad tulirelva olulised osad ja laskemoona politseisse viimata, esineb R. Lindel vähemalt kaudne tahtlus tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise osas.
21.Maakohus on KarS § 418 lg 1 episoodis tuginenud määravas osas R. Linde ütlustele, kuigi teistes episoodides on kohus leidnud, et tema ütlused on ebausaldusväärsed ja eluliselt mitteusutavad. Samas aga on maakohtu arvates olnud üheselt arusaadav, et vastutusest vabanemiseks on R. Linde püüdnud kohandada oma ütlusi kogutud tõendite järgi ja püüab inkrimineerida teisi isikuid.
22.Maakohus on täiesti meelevaldselt jõudnud järeldusele, et Rakvere linnas XXX garaažiboksist nr 6 leitud tulirelva olulised osad ja laskemoon võisid kuuluda D.S. ile, kuna ta on kohtute infosüsteemi kohaselt mõistetud lühimenetluses süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ning tema valdusest leiti ja võeti ära analoogsed tulirelva olulised osad. Tõendeid, millele kohtu eelkirjeldatud järeldused tuginevad, ei ole käesolevas asjas uuritud ja neile ei ole saanud pooled esitada vastuväiteid, mistõttu on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja apellatsioon
23.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka R. Linde kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja R. Linde õigeksmõistmist KarS § 424 lg 2 ja § 184 lg 1 järgi või alternatiivselt talle mõistetud karistuse kergendamist. Lisaks taotleb kaitsja R. Lindele mõistetud lisakaristuse tühistamist või selle pikkuse vähendamist.
24.Kaitsja hinnangul on maakohus väljunud esitatud süüdistuse piiridest, eksinud tõendite hindamisel nii süüteokoosseisu kui õigusvastasuse tasandil ning jaotanud ekslikult menetluskulud.
25.KarS § 424 lg 2 ja § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritavates tegudes puuduvad objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused. R. Linde ei juhtinud 1. aprillil 2024 kella 23.30 paiku Tallinn5(13)
Narva maanteel mootorsõidukit, vaid lihtsalt viibis selles. Mootorsõidukit juhtis kolmas isik. Politsei saabudes istus R. Linde sõidukis, kuid juhtimist ei toimunud, mis on nähtav nii politsei videokaameratest kui ka politseiametnike ütlustest.
26.Tunnistaja D.Š. i ütlused on ebausaldusväärsed ja muude tõenditega vastuolus. Esiteks eksis tunnistaja selles, mitu ust mootorsõidukil oli, teiseks aga väitis, et selle akendest oli võimalik tuvastada R. Lindet talle vastu sõitmas. See ei ole eluliselt usutav, kuna väljas oli pime ja sõiduki klaasid olid tumendatud.
27.R. Linde osa ja puutumus KarS § 184 lg 1 järgi toime pandud kuriteos jääb arusaamatuks. Tegemist on üldsõnalise ja konkretiseerimata süüdistusega, esitatud väited pole seotud konkreetsete faktiliste asjaoludega. Tõendamata on R. Linde poolt narkootilise aine omamine ja valdamine. R. Linde süüd on narkootiliste ainete käitlemises asutud tõendama sõiduki läbiotsimisprotokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga ja ekspertiisiaktidega, kuid ühtegi tunnistajat üle kuulatud ei ole. Pagasiruumist leitud sülearvuti ja selle kott ei kuulunud R. Lindele, vaid hoopis J.M. le, kes on politseilt ka nende esemete tagastamist taotlenud.
28.Kaitsja hinnangul ei vasta R. Lindele mõistetud karistus tema süüle ja on liiga range. R. Linde on varasemalt kriminaalkorras karistamata, mistõttu jääb selgusetuks, miks väärivad temale etteheidetud kuriteod sedavõrd rasket karistust.
29.Põhjendamatu ja ebaproportsionaalne on ka R. Lindele kohaldatud lisakaristus. Kohus ei ole piisaval määral juhtimisõiguse äravõtmist põhistanud ega arvestanud, et karistus peab olema vastavuses nii toime pandud kuriteo kui ka süüdistatava isikuga. Menetlus ringkonnakohtus
30.R. Linde kaitsja esitas seisukoha, milles kordab sisuliselt juba enda apellatsioonkaebuses märgitut, kuid lisab ka järgmist.
31.Puuduvad otsesed ja usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid, et R. Linde pani 1. aprillil 2024 toime joobes juhtimise ning narkootilise aine käitlemise. Maakohtu süüdimõistev otsus on tuginenud ühekülgsele tõendite käsitlemisele ja materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele. Arvestamata on jäetud süütust kinnitavad või kahtlust tekitavad tõendid. Kahtlused tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada R. Linde kasuks. Ka ei ole prokuratuur apellatsioonimenetluses esitanud nende kahtluste kõrvaldamiseks ühtegi uut tõendit ega argumenti.
32.R. Linde süüdimõistmine narkootiliste ainete käitlemises põhineb tõendamata oletustel. Kaitsja on esitanud tõendid, mis tekitavad põhjendatud kahtluse R. Linde seotuses narkootiliste ainete käitlemisega: DNA puudumine pakenditel, O.M. isiklike asjade leidumine koos narkootikumidega, leitud HP sülearvuti ja koti kuulumine J.M. le ning tema seotus asjaga eraldi menetluses, tunnistajate ütlused garaaži kasutamise kohta. Prokuratuur ei toonud kohtusse ühtegi tunnistajat, kes oleks väitnud, et R. Linde tegeles narkootiliste ainetega.
33.Prokuratuuri apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kui puudub tahtlus, s.t isik ei tea, et ese on tulirelv või selle oluline osa, siis puudub subjektiivne külg ja süüteokooseis pole täidetud. R. Linde teos puudub tahtlus. Ekspertiisiga on küll tõendatud, et R. Linde DNA-d leiti ühes karbis olevatelt relva osadelt (sh päästik, kukk ja salve eemaldamise nupp), kuid see viitab, et ta oli neid esemeid vähemalt ühe korra katsunud. R. Linde on tunnistanud, et ta vaatas uudishimust ühe karbi sisse, kuid arvas, et tegemist on stardipüstoliga, s.o signaalrelvaga. Tal puudus arusaam ja teadmine, et tegemist on tulirelvaga. Lisaks viitavad ka tunnistajate ütlused pigem võimalusele, et relvaosad kuulusid ja jäid garaaži kolmandate isikute tõttu.
34.Kaitsja ei nõustu prokuratuuri esitatud väitega, et on ebausutav, et R. Linde ei teadnud, millega on tegu. Esiteks ei pruugi paljud tulirelva olulised osad olla äratuntavad kui relvaosad. 6(13)
Teiseks on R. Linde poolt politsei teavitamata jätmine kooskõlas tema väitega teadmatusest ja viimaks ei too prokuratuuri apellatsioon esile ühtegi uut tõendit, mis kinnitaks R. Linde tahtlust või teadlikkust. Subjektiivne hinnang R. Linde jutu usutavuse kohta ei asenda objektiivseid tõendeid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. Maakohus tuvastas süüküsimuse lahendamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud nõuetekohaselt ja ringkonnakohus ei pea tarvilikuks seda osa vaidlustatud otsusest KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel täies mahus üle korrata. Kohtukolleegium täiendab aga maakohtu põhjendusi, vastates kõigepealt apellantide väidetele, mis puudutavad R. Lindele ette heidetud tegude toimepanemist (I) ja seejärel talle mõistetud karistust (II). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskuludega seotud taotluse
(III).
(I) KarS § 424 lg 2
36.R. Lindele heidetakse ette kahte KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavat tegu ehk mootorsõiduki narkojoobes juhtimist. Apellant on vaidlustanud süüditunnistamist üksnes teos, mis leidis aset 1. aprillil 2024 kella 23.20 paiku Tallinn-Narva maantee 100. kilomeetril ja seda peamiselt põhjusel, et sõidukit juhtis väidetavalt keegi kolmas ja R. Linde lihtsalt viibis selles.
37.Seda, et R. Linde ise sõidukit juhtis, kinnitavad eelkõige tunnistaja D.Š. i ütlused. Tunnistaja selgitas, et ta sõitis 1. aprillil 2024 sõbraga Tallinnast Narva. Tema taga sõitsid eraldi autoga K.P. ja D.Š. i vend. Äkki nägid nad, et neile vastu liikuv auto sõidab tagurdades nende suunas, olles seejuures ka nende suunavööndis. Kokkupõrke vältimiseks pidid D.Š. ja tema venna auto sõitma nende suunas liikunud sõidukist kahelt poolt mööda. D.Š. tegi süüdistatava sõidukist möödasõidu vasakult poolt. D.Š. i taga olev sõiduk pidi aga tegema möödasõidu paremalt poolt mööda teepeenart. Kui D.Š. esimesena süüdistatava sõidukist mööda sõitis, valgustasid tema taga sõitnud sõiduki esituled süüdistatava autosalongi. Seega õnnestus D.Š. il vaatama pimedale ajale möödasõidu ajal näha, et tagurdavat sõidukit juhtis just süüdistatav ja ta viibis sõidukis üksinda (I kd, tl 100 p).
38.Pärast möödasõitu nägi D.Š. tahavaatepeeglist, et süüdistatava juhitud sõiduk sõitis kraavi. D.Š. pööras auto ringi ja sõitis tagasi süüdistatava sõiduki juurde. See võttis maksimaalselt 15 sekundit. Ta jättis oma auto teepervele ja väljus sõidukist. Süüdistatava sõiduk oli hekis kinni. Süüdistatav andis gaasi ja üritas hekist välja sõita. Autos olev noormees (süüdistatav) oli täiesti ebaadekvaatne. Juhipoolne esiuks oli hekis kinni ja D.Š. püüdis avada kaasreisija esiust. See oli lukus. Vastuseks küsimusele, kas D.Š. ka tagumisi uksi katsus, vastas ta, et kuna üks uks oli lukus, arvas ta, et kõik uksed on lukus. Seejärel helistas tunnistaja politseisse (I kd, tl 100 p – 101).
39.Kaitsja hinnangul on D.Š. i ütlused ebausaldusväärsed ja muude tõenditega vastuolus. Apellatsiooni kohaselt väitis tunnistaja, et R. Linde sõidukil on neli ust, kuigi tegelikult on neid kaks. Teiseks ei olnud tal võimalik sõiduki tumendatud klaaside tõttu R. Lindet sõidukijuhina tuvastada.
40.Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on eri menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütluseid. Ütluste usaldusväärsuse hindamise oluline kriteerium 7(13)
on ka nende eluline usutavus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2024. a otsus asjas nr 1-23-2872, p 27). Samuti tuleb uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga.
41.Ringkonnakohtu hinnangul on D.Š. i ütlused usaldusväärsed, need haakuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja on eluliselt usutavad. D.Š. i ütluste usaldusväärsuse kasuks räägib oluliselt tõik, et tal puudub igasugune seos R. Linde või tema tuttavatega, tegemist oli niiöelda juhusliku möödujaga, kes käis koos oma venna ja sõpradega Tallinnas autot ostmas. Samuti lähevad tema kohtuistungil antud ütlused kokku tema Häirekeskusesse tehtud kõnega ja sündmuskohale saabunud patrullpolitseinike ütlustega. Tuleb märkida, et kaitsja on tunnistaja ebausaldusväärsusele tuginema asudes esitanud väiteid, mis ei ole asjakohased. Nimelt nähtub BMW 120D reg-nr XXX läbiotsimisprotokolli fototabelist, et sõiduki esiklaasid ei ole tumendatud ja seda on D.Š. ka ristküsitlusel öelnud. Lisades siia asjaolu, et tunnistaja järel sõitnud sõiduki esituled valgustasid piisaval määral R. Linde autosalongi, oli tal täiesti võimalik edukalt ka sõidukijuhi nägu näha. Arvates, et sellisel moel käituval juhil võib olla mingisugune terviserike, keeras tunnistaja oma sõiduki koheselt ringi. Seega oli ta esimene sündmuskohale saabunud isik ja viibis seal kogu selle aja, mil politseiametnikud üritasid tugevas narkojoobes R. Lindega kontakti saada.
42.Kaitsja on sidunud D.Š. i ütluste ebausaldusväärsuse ka R. Linde sõidukil olnud uste arvu osas eksimisega. Selline eksimus aga ristküsitlusel tegelikult aset ei leidnud. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et kuna juhipoolne uks oli kuusehekis, siis katsus ta kõrvalistuja ust, mis oli lukus. Kui temalt küsiti, kas ta tagumisi uksi ei katsunud, vastas ta: „Kuna mulle tundus, et esiuks on lukus, siis on ka ülejäänud uksed lukus.“ (I kd tl 101). Seega ei ole tunnistaja kordagi esitanud väidet, nagu sõidukil oleks olnud neli ust. Tegemist on kaitsja enda meelevaldse järeldusega, püüdmaks näidata, et tunnistaja on olnud kuidagi oma ütlustes ebausaldusväärne. Nagu öeldud, siis ringkonnakohus sellist seisukohta ei jaga.
43.Lisaks tunnistaja D.Š. i ütlustele, millest on üheselt tuvastatav, et R. Linde enne kuusehekki sõitmist mootorsõidukit juhtis, on ka väljakutsele reageerinud politseiametnikud andnud ütlusi, et süüdistatav püüdis sõidukiga sündmuskohalt ära sõita. Tunnistaja G.I. e sõnul pani meesterahvas käigu sisse ja üritas ära sõita, aga tagumised rattad olid pinnases kinni – need käisid ringi ja auto natuke liikus (I kd, tl 81). Politseinik V.O. kinnitas samuti: „Kuna süüdistatav üritas koha pealt ära saada, siis kindlasti mingi osa sõiduk pidi liikuma“ (I kd, tl 78). Veel enam – kuna kiirabisõiduk oli pargitud BMW ette, jooksis V.O. i sõnul kiirabi sõidukijuht hirmuga sõidukisse, et see eest ära ajada juhuks, kui isik saabki oma auto sealt lahti. Eelkirjeldatu on üheselt tuvastatav ka politseiametnike vormikaameratest: täpselt kell 23.36.04 vajutab R. Linde oma sõidukil siduri alla, paneb käigu sisse ja üritab ära sõita, s.t mootori pöörded on üleval, kuid tema sõiduk on pinnases kinni. See osutab kaude ka sellele, et süüdistatav oli eelnevalt sõidukit juhtinud.
44.Kaitseversioon kellegi kolmanda juhtimisest ei ühti kogutud tõenditega. Niisugune sündmuste käik ei ole eluliselt usutav ega mõistlikult võimalik. D.Š. i sõnul viibis R. Linde sõidukis üksinda nii sel hetkel, kui ta temast möödasõitu tegi, kui ka siis, kui ta tema sõidukini jõudis. Kedagi sündmuskohalt minema jooksmas ta ei näinud. Ka politseiametnikud on kinnitanud, et sündmuskohalt nad rohkem teisi isikuid ära jooksmas või jalutamas ei näinud. Olgu veel täiendavalt märgitud, et tunnistaja D.Š. jõudis sündmuskohale loetud sekunditega, politseiametnikud aga, arvestades vormikaamera salvestiste kellaaega, umbes 5–7 minuti jooksul. Nendelt salvestistelt on tuvastatav ka tihe kuusehekk, milles R. Linde sõiduk sisuliselt külgepidi asus. Arvestades, et see takistas ametnikel täielikult R. Linde juhiukse juurde jõudmist, on äärmiselt ebatõenäoline, et keegi kolmas saanuks näiteks läbi selle heki sündmuskohalt lahkuda.
8(13)
45.Järelikult talitas maakohus õigesti, kui kvalifitseeris R. Linde teo KarS § 424 lg 2 järgi korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisena. KarS § 184 lg 1
46.Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et R. Lindele esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi on üldsõnaline ja konkretiseerimata. Süüdistuse kohaselt käitles R. Linde enne tema kinnipidamist 1. aprillil 2024 vähemalt 49 pruuni värvi ristkülikukujulist härja logo ja Red Bull kirjega tabletti kogumassiga 21,78 grammi, mis sisaldasid 35% ehk kokku 7,62 grammi MDMA-d. Käitlemistegudena on talle ette heidetud MDMA-d sisaldavate tablettide omandamine täpselt tuvastamata ajal ja kohas ning tuvastamata isiku(te) käest, samuti nende valdamine ja hoidmine oma emale kuuluvas ning tema kasutuses olevas sõidukis. Sellisena on süüdistuse ülesehitus loogiline ja arusaadav ning kajastab kõiki faktilisi asjaolusid, mis on vajalikud selleks, et süüdistataval oleks võimalik kaitseõigust teostada. Edasi kajastab süüdistus ka seda, et R. Linde töökoha, s.o Rakvere Moto OÜ kasutuses oleva garaažiboksi läbiotsimisel leiti kokaiini ja amfetamiini jääke digitaalkaaludelt, peeglilt ja sooduskaardilt. Tuleb möönda, et garaažiboksi läbiotsimiselt leitud ainejääkidega esemed ei ole süüteokoosseisu seisukohalt olulised ja seetõttu on selle fakti kajastamine süüdistuses tarbetu. Samas on tegemist asjaoluga, mis täiendavalt kinnitab kaude R. Linde poolt narkootiliste ainete käitlemist.
47.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et R. Linde poolt narkootilise aine omamine ja valdamine on tõendamata. Vastupidi, kolleegiumi hinnangul on R. Linde poolt narkootiliste ainete käitlemine maakohtu poolt nõuetekohaselt tuvastatud. Asjaolu, et R. Linde sõidukist leiti 49 pruuni värvi tabletti, mille ühel pool on härja logo ja teisel pool kirje „Red Bull“, on tõendatud nii sõiduki läbiotsimisprotokolli kui ka asitõendi vaatlusprotokolliga. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiks esitatud 49 tableti kogumass 21,78 grammi, millest 35% ehk 7,62 grammi sisaldas MDMA-d. Samuti leiti R. Linde kasutuses oleva garaažiboksi läbiotsimisel narkootilise aine käitlemisele viitavaid esemeid nagu digitaalkaalud ja peegel, millel tuvastati nii kokaiini kui amfetamiini jälgi. R. Linde sõnul on kõnealune BMW tema ema H.L. nimel, sest kohtutäiturite ja võlgade tõttu on kõik temale kuuluvad asjad tema ema nimel. Kuigi ta ise eitas kategooriliselt tablettide temale kuulumist, ei jäta nende leidmine tema sõidukist ühes tema mobiiltelefoni sõnumite väljavõtetega just palju tõlgendusruumi. Neid tõendeid kogumis arvestades on võimalik üheselt tuvastada, et R. Linde igapäevases kasutuses olevast sõidukist leiti MDMA-d sisaldavaid tablette, mida ta ise alles hiljaaegu kolmandale isikule müügiks pakkus. See, kuhu täpselt või kellele kuuluvate esemete sisse olid need tabletid paigutatud, ei lükka kuidagi ümber R. Linde osalust nende käitlemises.
48.Ainetu on ka kaitsja väide, et ühtegi tunnistajat ei ole KarS § 184 lg 1 raames üle kuulatud. Kriminaalmenetluses kehtiva tõendite vaba hindamise põhimõtte kohaselt ei ole KarS §-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamine piiratud kindlat liiki tõendite olemasoluga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-95-16, p 23). Narkootiliste ainete käitlemine on peitkuritegu, mille tõendamine tunnistajate ütlustega ei pruugi, olenevalt kriminaalasjast, olla üldse asjakohane. Tunnistajate ülekuulamine tulnuks kõne alla näiteks juhul kui R. Lindele heidetaks ette narkootiliste ainete edasimüümist ja kohtueelses menetluses oleks tuvastatud tema kliente. R. Lindet süüdistatakse aga narkootilist ainet sisaldavate tablettide omandamises, valdamises ja hoidmises, mis on tõendatud justnimelt läbiotsimisprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli ja narkootilise aine ekspertiisiga.
49.Kuigi R. Linde mobiiltelefonist leiti ka mõningaid võimalikule müümisele viitavaid sõnumeid, ei ole selles osas talle süüdistust esitatud. Seega saab selle sõnumivahetusega ümber lükata R. Linde väiteid selle kohta, et ta nende narkootiliste ainete olemasolust ja kuuluvusest midagi ei teadnud. 9(13)
50.Küll aga möönab kolleegium, et maakohtu otsuses on subjektiivse külje käsitlus pealiskaudne. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et R. Linde on KarS § 184 lg-s 1 sätestatud kuriteo toime pannud tahtlikult, kuid sellega tahtluse tuvastamine maakohtu poolt ka piirdub. Analüüsimata on jäetud tahtluse liik. Kolleegiumi hinnangul on R. Linde narkootiliste ainete käitlemise pannud toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Esiteks oli tegemist isikuga, kes, ka enda sõnul, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses, kuna need panid väidetavalt tal mõistuse paremini tööle. Teiseks leiti tema sõidukist 49 MDMA-d sisaldavat „Red Bulli“ kirjega tabletti, mida ta vahetult enne kinnipidamist, s.o 30. märtsil 2024 pakkus Snapchat rakenduses kasutajale nimega Mocks hinnaga 8 eurot tükk, lisades, et „sadades on 6 €“ (II kd, tl 173). Järelikult teadis R. Linde, et tegu on narkootilise ainega. Kavatsetust näitab ka see, et kuigi R. Lindelt leiti 49 tabletti, pakkus ta neid müügiks ka „sadades“, paludes potentsiaalsel kliendil „uurida palju huvi on, siis ma sõidaks juba täna“ (II kd, tl 173).
51.Kaitsja leiab, et kriminaalasjas on jäänud kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada R. Linde kasuks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-38-11, p 18). Selliseid kahtlusi kolleegiumi hinnangul ei ole.
Eeltoodust tulenevalt tunnistas maakohus R. Linde põhjendatult KarS § 184 lg 1 järgi süüdi.
KarS § 418 lg 1
53.Süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi on maakohus toiminud tõendite hindamisel vastavalt praktikas väljakujunenud põhimõtetele. Peamiselt süüstavad R. Lindet selles episoodis järgmised faktid: ta üüris U.K. ilt suulise lepingu alusel garaažiboksi, millest leiti süüdistuses kirjeldatud tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoon. Relvaluba R. Lindel ei ole (II kd, tl 159), kuid tema DNA-d leiti 9 mm P.A.K. kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstol Stalker M906-UK päästikult, kukelt ja padrunisalve eemaldamise nupult (II kd, tl 139). Tulirelvaekspertiisi kohaselt on sellel relval käsitöönduslikult lühendatud relvaraud, mis kuulub tulirelva osade hulka (II kd, tl 155). Ülejäänud garaažist leitud relvadel, nende osadel ja laskemoonal R. Linde DNA-d ei leitud. Nendes asjaoludes ei ole ka vaidlust.
54.R. Linde sõnul ei kuulunud need tulirelvad ega laskemoon talle. Ta oskas üksnes spekuleerida, et need võisid kuuluda kellelegi teisele, sest XXX garaažis käis pidevalt palju erinevaid isikud. R. Linde on seda garaaži nimetanud lausa avalikuks kohaks. Teiste seas kasutas garaažiboksi enne 1. aprilli ka D.S. (I kd, tl 124).
55.Prokuratuuri peamine etteheide KarS § 418 lg 1 järgi õigeksmõistmises seisneb selles, et maakohus tugines otsustust tehes valdavalt R. Linde enda ütlustele, ehkki teistes kuriteoepisoodides on tema ütluseid peetud ebausaldusväärseteks ja eluliselt mitteusutavateks. Ringkonnakohus selles midagi taunimisväärt ei näe. Kohtupraktika kohaselt on võimalik olukord, kus isiku ütlused loetakse usaldusväärseks ka osaliselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 14). Seega ei tähenda süüdistatava ütluste ebausaldusväärseks tunnistamine ühes kuriteoepisoodis tingimata seda, et tema ütlused oleksid ebausaldusväärsed ka kõige muu osas.
56.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Linde ütluseid saab selles episoodis pidada valdavas osas usaldusväärseteks. Maakohus on R. Linde ütluste usaldusväärsust hinnates pööranud tähelepanu muuhulgas sellele, kuidas haakuvad need teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh tunnistajate ütlustega. R. Linde äripartner H.K. on selgitanud, et XXX garaažiboks ei olnud mitte päris vaba juurdepääsuga koht, aga kes teadis, see sai tulla. Hoovipoolne uks oli koguaeg lahti ja 10(13)
igaüks võis ligi pääseda. Samuti kinnitas ta D.S. i asjaajamist selles garaažis 2024. aasta jaanuaris (I kd, tl 82, 83 p, 84 p). Ka R. Linde ema H.L. sõnul oli selles garaažis alati seltskond sees (I kd, tl 88).
57.H.K. selgitas, et ta pole näinud garaažis midagi ebaseaduslikku. Läbiotsimise juures viibinud U.K. kinnitas aga, et talle pandi läbiotsimise käigus kõik leitud relvad põranda peale ja talle tundusid need pigem mingid sportpüssi jupid (I kd, tl 98). Seda väitis ka R. Linde. Ta selgitas kohtule veenvalt, et katsus ühes karbis olevat relva, mille arvas olevat signaalpüstol, teadmata, kas see on laskekõlbulik või mitte. Muud relvaosad olid tema jaoks lihtsalt mingid jupid ning laskemoona olemasolust ei olnud ta üldse teadlik. Tulirelvaekspertiisist nähtuvalt on tõepoolest kõikide XXX garaažist leitud relvade näol tegemist hoiatus- ja signaalpüstolitega (II kd, tl 155). Relvaseaduse § 18 lg 1 p 21 kohaselt kuuluvad piiramata tsiviilkäibega relvade hulka hoiatus- ja signaalrelvad, mis vastavad seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele ning millest ei ole võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga. See tähendab, et kui hoiatus- ja signaalrelv vastab seaduses sätestatud nõuetele, ei ole selle omamiseks vajalik relvaloa olemasolu. Konkreetselt tulirelvadeks muudab kõnealused püstolid asjaolu, et need kõik olid suuremal või vähemalt määral käsitöönduslikult ümber ehitatud. Käesolevalt puuduvad aga tõendid, mis kinnitaks, et neid relvi ehitas ümber just R. Linde. Tema kaitseversioon relva uudishimust vaatamise ja katsumise ning selle olemuselt stardipüstolina mõistmise kohta on eluliselt usutav. Visuaalselt võibki tunduda, et tegemist on tavapärase stardipüstoliga ning relva tegelikku ümberehituse fakti saab kinnitada üksnes ümberehitaja ise või vastava ala asjatundja. Nagu juba märgitud, teadis määratlemata arv isikuid XXX garaažiboksi kui kohta, mis oli sisuliselt avatud kõigile, kellel on vaja oma sõidukit remontida või niisama seltskondlikult aega veeta. Seega esineb selles episoodis kõrvaldamata kahtlus, mis tuleb tõlgendada KrMS § 7 lg 3 lähtuvalt süüdistatava kasuks.
58.Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kogutud tõendite alusel on tuvastatav, et R. Linde katsus ja hoidis käes ühte süüdistuses nimetatud relvadest. Seega on ta täitnud KarS § 418 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu. See ei tingi veel aga tema süüditunnistamist. Maakohus on nõustumisväärselt järeldanud, et R. Lindet ei saa süüdi tunnistada tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, sest subjektiivne koosseis on täitmata. R. Linde arvas, et katsus stardipüstolit. Seega pole kriminaalasjas tõendatud, et ta pidas võimalikuks ja möönis, et hoiab käes tsiviilkäibes keelatud relva. Prokuröri apellatsioonis esitatud arutluskäik sellest, et R. Linde oleks pidanud relva kontrollima ja kuna ta seda ei teinud, on tal kaudne tahtlus ükskõik millise relvaliigi käitlemise osas, ei ole õige. See põhjendus viitab pigem hooletusele – süüdistatav ei teadnud, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud relvaga, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. KarS § 418 lg 1 järgi on karistatav aga ainult tahtlik tegu. Sestap ei too prokuratuuri apellatsioon kaasa kohtuotsuse tühistamist R. Linde õigeksmõistmises KarS § 418 lg 1 järgi.
59.Küll aga nõustub ringkonnakohus prokuröri etteheitega, et maakohus poleks tohtinud tugineda kohtuotsusele, millega mõisteti süüdi D.S. KarS § 418 järgi. Seda põhjusel, et sellist kohtuotsust maakohtule kohtulikul uurimisel tõendina ei esitatud ja seda kohtus ei avaldatud ega uuritud. KrMS § 3051 lg 2 sätestab, et kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Samas leiab kolleegium, et tegemist ei ole menetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses, sest sellega ei kaasne ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Fakt, et D.S. il oli kokkupuude relvade käitlemisega, nähtub ka R. Linde ütlustest (II kd, tl 123 p). Seega oli see asjaolu kohtule teada ka ilma D.S. i süüdi mõistva kohtuotsuseta. R. Linde ütluste usaldusväärsus on aga kontrollitav koostoimes muude kogutud tõenditega. (II)
11(13)
60.Kaitsja on apellatsioonis taotlenud R. Linde täielikku õigeksmõistmist ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldatud lisakaristuse tühistamist, alternatiivselt aga karistuste kergendamist.
61.Riigikohus on leidnud, et karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist muuhulgas siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea. See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises, kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 2021. a otsus asjas 1-19-4150/132, p-d 27, 28).
62.Maakohus, leides, et R. Linde süüd ei saa pidada väikseks, mõistis R. Lindele KarS § 424 lg 2 järgi 3 aastat vangistust ja KarS § 184 lg 1 järgi 4 aastat vangistust.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga R. Linde süü suuruse osas.
64.KarS § 424 lg 2 osas on õigesti leitud, et isik juhtis korduvalt narkojoobe seisundis mootorsõidukit, liigeldes suure liiklusega teedel, s.o Tallinnas ja Tallinn-Narva maanteel. Seejuures on kohus arvestanud R. Linde käitumist. R. Linde äärmiselt ebaadekvaatne seisund 1. aprilli 2024. a episoodis nähtub vormikaamera salvestistelt. Isik oli niivõrd joobes, et politseiametnike saabumisel ei olnud ta võimeline nendega koostööd tegema ega neid isegi ära tundma, pidades seda kõike naljaks. Lisaks tekitas R. Linde Tallinn-Narva maanteel liiklusohtliku olukorra, kus tema taga olnud sõidukid olid sunnitud võimaliku õnnetuse vältimiseks temast lausa teepeenra kaudu mööduma. Samuti realiseerus temast tulenev oht hetkel, mil ta kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis kuusehekki.
65.KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo puhul mõjutab süü suurust käideldud narkootiline aine ja selle kogus. MDMA-d tuleb üldiselt pidada raskemaks narkootiliseks aineks kui näiteks kanepit, sest selle tarvitamise riskid on märkimisväärsed ja mõju kesknärvisüsteemile tugevam. Kriminaalasja materjalidest nähtub ka R. Linde sisuline valmisolek MDMA-d sisaldavaid tablette müüa.
66.Kaitsja hinnangul on R. Lindele mõistetud karistus liiga range ega vasta tema teosüüle. Karistuse kergendamise taotluse osas on ta tuginenud peamiselt asjaolule, et R. Lindet ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kolleegiumi hinnangul puudub alus R. Lindele mõistetud üksikkaristuste muutmiseks ja seda ei tingi ka asjaolu, et ta on varem kriminaalkorras karistamata. Karistamise alus on isiku süü, mitte tema varasem karista(ma)tus. Kuigi tuleb tõdeda, et maakohus on ekslikult märkinud, et KarS § 424 lg 2 on esimese astme kuritegu ning KarS § 184 lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 4 aastat ja 6 kuud, ei ole need asjaolud R. Lindele karistuse mõistmisel kaasa toonud olulist kaalutlusviga, mis tinginuks tema süüle ja isikule selgelt mittevastava karistuse. Vastupidi, kolleegiumi hinnangul on maakohus nõuetekohaselt võtnud arvesse kõiki KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistamise aluseid, kuritegude toimepanemise asjaolusid ning isikut iseloomustavaid andmeid. R. Lindele mõistetud üksikkaristused vastavad tema süü suurusele ja kehtivale kohtupraktikale.
67.Samuti ei kuulu muutmisele R. Lindele mõistetud liitkaristus. Maakohus luges kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis KarS § 64 lg 1 alusel R. Lindele liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kuivõrd 4 aasta pikkune vangistus on seaduspärane juba ainuüksi narkootikumide käitlemise tõttu (vt ülal), ei ole seda enam R. Linde süüd ületav 4 aasta pikkune liitvangistus.
68.KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette, et KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteo korral tuleb isikult igal juhul juhtimisõigus lisakaristusena ära võtta. Maakohus on R. Lindelt juhtimisõiguse ära võtnud 2 aastaks. Ringkonnakohus peab sellist lisakaristust põhjendatuks. Lisakaristuse mõistmisel tuleb 12(13)
arvestada, et see ei täida mitte üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. R. Linde on kaasliiklejatele ohuks olnud juba mõnda aega. Tal on kaks kehtivat väärteokaristust nii sõidukiiruse ületamise, liiklusõnnetuse põhjustamise kui ka sellest mitteteatamise eest (II kd, tl 226). Samuti ei suunanud teda õiguskuulekusele asjaolu, et kõigest loetud nädalad enne 1. aprilli 2024. a tegu oli R. Linde suhtes kriminaalmenetlus samaliigilise kuriteo toimepanemise eest oportuniteediga lõpetatud (II kd, tl 14-15).
(III)
69.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 7. mai 2025. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
70.R. Linde lepinguline kaitsja jurist I. Põder esitas menetluskulude hüvitamise taotluse summas 1934,40 eurot. Kaitsja osutas R. Lindele õigusabi tunnihinnaga 148,80 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kaitsjal 240 minutit (s.o 4 tundi) maakohtu otsuse õiguslikule analüüsile ja kliendiga nõupidamisele, 315 minutit (s.o 5 tundi ja 15 minutit) apellatsioonkaebuse koostamisele ning 225 minutit (s.o 3 tundi ja 45 minutit) prokuratuuri apellatsioonkaebusega tutvumisele ja kirjaliku seisukoha koostamisele.
71.Taotlusele ei ole aga lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente. Seetõttu ei saa ringkonnakohus võtta KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt seisukohta, kas süüdistataval on tekkinud seoses apellatsioonimenetlusega menetluskulu. Seetõttu jätab kolleegium kaitsja taotluse rahuldamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 2023. a otsus asjas nr 1-21-5633, p 92 edasiviidetega). (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.