Kohtulahend

tingimisi enne tähtaega

J.F tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 02.10.2015.a kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra s.o 8 kuuni. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 21.-22. juunini 2015. a loeti vangistusest 2 päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jäi 7 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 1 kohaselt suurendati karistust Harju Maakohtu poolt 01. aprillil 2014. a mõistetud vangistuse kandmata osa s.o 10 kuu ja 8 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud ja 6 päeva. Määrati, et vangistus pööratakse täitmisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus jõustus 11.11.2015. a.

Karistuse kandmise algus oli 12.01.2016.a ja lõpp on 18.07.2017.a. J.F-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses oli alates 18.03.2016.a. hõivatud tööga. On toimunud psühholoogiline nõustamine. Distsiplinaarkaristusi on üks. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.F-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama oma emale kuuluvasse korterisse XXXX. J.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas kolmandat korda. XXXX. Töökoht on olemas XXXX OÜ-s. Alkoholi hakkas tarvitama 14 eluaastast, kuid on otsustanud, et enam ei joo. Distsiplinaarkaristusi on üks. On nõus lisakohustustega ja raviga. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab J.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega. Prokurör leiab, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja on samal seisukohal, kui prokuratuur ja vangla ja leiab, et on olemas kõik alused vabastamiseks. Uute kuritegude toimepanemise risk on 50%. Tal on olemas toetav perekonnapoolne sotsiaalvõrgustik. Ravi ja alkoholi tarvitamise keeld on tõsised ja ta on sellega nõustunud. Kaitsja toetab J.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et J.F-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. J.F kannab karistust teise astme kuritegude eest, vangistuses on ta osalenud tööhõives. Vangla ja prokurör toetavad J.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud J.F-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab J.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja

reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on J.F olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Vanglamaterjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine. Kohus lähtub ennetähtaegsel vabastamisel kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile ning paneb talle vabanemisel kohustuseks läbida alkoholi sõltuvusvastane ravi. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.