Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. oktoober 2015. a Rapla
Kohtuistungi aeg
02. oktoober 2015. a.
Kriminaalasja number
1-15-6670
Kohtunik
Indrek Saar
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Prokurör
Liia Piirisalu
Kriminaalasi ja menetluse liik
V.P süüdistusasi KarS § 424 järgi lühimenetluses
Süüdistatav
V.P, isikukood XXX, EV kodanik, emakeel eesti, põhiharidusega, Markola Ehitus OÜ tööline, kriminaalkorras kolm korda karistatud, viimati Harju Maakohtu poolt 01. aprillil 2014. a KarS § 424 järgi vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu poolt
Kaitsja
vandeadvokaat Eve Jundas
Kohaldatud menetlusnormid
KrMS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 311-313, 315 lg 1, 4 ja 5
Süüdi tunnistada V.P kuriteos KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega üks (1) aasta, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o kaheksa (8) kuuni. Seoses
kahtlustatavana kinnipidamisega 21.-22. juunini 2015. a lugeda vangistusest kaks (2) päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jääb seitse (7) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva. KarS § 65 lg 1 kohaselt suurendada karistust Harju Maakohtu poolt 01. aprillil 2014. a mõistetud vangistuse kandmata osa s.o kümne (10) kuu ja kaheksa (8) päeva võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud ja kuus (6) päeva. Elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni vangistuse kandmisele asumise päevani. Vangistus pööratakse täitmisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtu poolt teatatud ajal on V.P kohustatud ilmuma vangistuse kandmise kohta. Mitteilmumise korral kohaldatakse sundtoomist. Vangistuse tähtaega arvestatakse selle kandmisele saabumise päevast. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungist osavõtu eest ükssada nelikümmend neli (144) eurot. Vabastada V.P poole ulatuses riigile sundraha ja kaitsja tasu hüvitamisest. Välja mõista V.P-lt riigi tuludesse 292.50 eurot sundraha , 216 eurot määratud kaitsja tasu ja 14 eurot riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi kulu hüvituseks. Sundraha ja kaitsja töötasu kokku 522.50 eurot on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi kümne (10) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o ühes kuus 52.25 eurot. Osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Tasumisel märkida viitenumber 99915700069366 ja selgituseks kohtuasja nr 1-15-6670. Maksete mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada maakohtule seitsme (7) päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada ringkonnakohtule viieteist (15) päeva jooksul arvates kohtuotsuse tervikteksti teatavakstegemisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisest mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks pärast teate saabumist. Kui üks kohtumenetluse pool on teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on teistel kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata ise apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu V.P süüdistatakse selles, et ta
- 06. juunil 2015. a kella 10.19 paiku juhtis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 65. kilomeetril sõiduautot Honda Civic registrimärgiga xxx xxx alkoholijoobe seisundis tema veres leidus ühe grammi kohta vähemalt 3.58 milligrammi alkoholi. - 21. juunil 2015. a kella 11.04 paiku juhtis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa-Koluvere tee 3. kilomeetril sõiduautot Ford Escort registrimärgiga xxx xxx alkoholijoobe seisundis - tema poolt välja hingatud õhu ühes liitris leidus 0.8 milligrammi alkoholi. V.P teod on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona. Kaitsja seisukoht ja süüdistatava ütlused Kaitsja ei esita süüdistusele vastuväiteid ja V.P tunnistab end täielikult süüdi. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli V.P k.a. juunikuus igasuguseid probleeme ja jaanipäevast alates ta enam alkoholi ei tarvita. 21.juunil k.a. ei saanudki ta oma joobest aru, kuna oli korralikult maganud. Alkoholi tarvitamine oli eelmisel õhtul kella 22.00-23.00 paiku. Autot juhtis seepärast, et üks tuttav tahtis kuskile minna. Esimesel korral oli joodud alkoholi kogus päris suur. Alkoholi tarvitamine toimus tuttava juures Orgital. Hommikul tahtis ta minna bensiinijaama, mida oleks võinud teha ka jalgsi. Kohtu seisukoht V.P tegevuses on tõendatud KarS § 424 ette nähtud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused s.o. auto juhtimine süüdistuses märgitud aegadel ja kohtades alkoholijoobe seisundis. Tõendeid süüd ega õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise kohta V.P käitumises ei ole. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik MM ütlustest nähtub, et tunnistaja pidas 21.juunil k.a. kella 11.04 paiku Märjamaa alevis Koluvere teel kinni sõiduauto, mida juhtis V.P. Kontrollimisel selgus, et V.P olid alkoholi tarvitamise tunnused. (t.l. 6) Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt oli V.P poolt välja hingatud õhus ühe liitri kohta 0,80 milligrammi alkoholi. Indikaatorvahendi kasutamise ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokollide kohaselt (t.l. 10 ja 11) kohaselt peeti V.P 06.juunil 2015.a. kell 10.19 auto juhtimiselt kinni alkoholijoobe tunnustega. Kainenema toimetamise protokolli kohaselt ei suutnud V.P püsti seista ja käitus agressiivselt. Eksperdi arvamuse (t.l. 63) kohaselt leidus V.P veres ühe grammi kohta 3,58 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg. 2 p.1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on alkoholi vähemalt 1,50 milligrammi või väljahingatavas õhus 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid V.P tegevuses ei ole. Arvestades P.Merjeli organismis 21.juunil ka. leidunud alkoholi kogust tuleb asuda seisukohale, et tegu on toime pandud KarS 16 lg. 4 mõttes kaudse tahtlusega- olles eelnenud õhtul alkoholi tarvitanud, pidi V.P järgmisel hommikul autot juhtima asudes arvestama võimalusega, et tema organismis võib siiski veel leiduda seaduses lubatust suuremal määral alkoholi. Auto juhtimine 06.juunil k.a. tuleb V.P organismis leidunud alkoholi kogust ja kinnipidamise järgset käitumist arvestades lugeda toimepanduks KarS § 16 lg. 2 mõttes otsese tahtlusega ja tema süüd ei saa pidada väikeseks.
Varasemad süüdimõistmised KarS § 424 järgi ei ole uue kuriteo toimepanemist ära hoidnud. 14.jaanuaril 2013.a. mõistis kohus V.P-le KarS § 424 järgi vangistuse, mille kandmisest vabastas tingimisi katseajaga. 14.oktoobril 2013.a. mõistis kohus V.P taas süüdi KarS § 424 järgi ja karistas vangistusega, mille asendas üldkasuliku tööga. 01.aprillil 2014.a. karistas Harju Maakohus V.P KarS § 424 järgi vangistusega. (t.l. 17-19) Vastavalt sama kohtu 29.oktoobri 2014.a. määrusele vabastati V.P KarS 76 lg. 5 alusel vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja arutatavad kuriteod on toimunud katseajal. Neil põhjustel kohus leiab, et rahaline karistus V.P süüle ja õiguskorra kaitse huvidele ei vastaks ja karistuseks tuleb mõista vangistus. Karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist arvestades peab kohus võimalikuks kohaldada vangistust ühe kolmandiku ulatuses sanktsioonis ettenähtust. KarS § 76 lg. 8 välistab võimaluse vangistuse kandmiselt veelkordselt tingimisi vabastada või vangistust üldkasuliku tööga asendada. KarS § 65 lg. 2 kohaselt tuleb mõistetavale karistusele liita viimase vangistuse kandmata osa. Kuna põhikaristus on piisavalt range ja välistab süüdistatava poolt liiklusalaste süütegude toimepaneku, siis ei pea kohus vajalikuks ära võtta süüdistatavalt mootorsõiduki juhtimise õigust. KrMS § 180 lg. 1 kohaselt tuleb süüdimõistetul hüvitada menetluskulud, milledeks on antud juhul sundraha, määratud kaitsjale ette nähtud tasu ja tasu riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi eest Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus süüdimõistetu varalist olukorda arvestades jätta osa menetluskulusid riigi kanda ja määrata menetluskulude tasumise ka ositi. Kohus leiab, et menetluskulude suurust ja varasematest kohtuotsustest tulenevaid rahalisi kohustusi arvestades peab kohus vajalikuks jätta riigi kanda pool sundrahast ja võimaldada menetluskulude tasumine ositi.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.