Kohtulahend

näol mõistetud karistuse asendamist, juhinduvalt KarS §-st 69 lg 1, üldkasuliku tööga. Asjaolusid, millised välistaksid eelnimetatud karistuse kohaldamise, ei esine. Kaebuses märgitakse, et M.E palus arvestada, et 2015 juunikuus oli tal tõsiseid probleeme ja raskusi isiklikus elus, mille leevendamiseks tarvitas alkoholi. Alates jaanipäevast ta enam alkoholi ei ole tarvitanud. 21.06.2015 sõitma asudes tundis ta end kainena, kuna oli korralikult maganud. Alkoholi oli tarvitanud eelmisel õhtul kella 22.00-23.00 paiku. Autot juhtis seepärast, et kergemeelselt ei öelnud sõbrale sõitmisest ära. 6.06.2015 oli ta alkoholi tarvitanud rohkem, tegudele puudub õigustus ja ta kahetseb oma käitumist siiralt. Maakohtul tulnuks arvestada, et süüdistatav tunnistas puhtsüdamlikult oma süüd ja kahetses. Oli aru saada, et kahetsus oli siiras, et see tuli südamest. M.E on olnud tõsised eluraskused, lapse ema on surnud, 6 aastat on ta oma ema abiga poega kasvatanud. M.E närvisüsteem ei ole päris korras. Eelnäidatud asjaolud ei ole küll vabandatavad, kuid annavad aluse inimlikuks mõistmiseks. On kahetsusväärne, et süüdistatav on püüdnud oma üleelamisi leevendada alkoholiga. Eelnevat arvestades olnuks maakohtul põhjendatud anda M.E-le veel üks võimalus. Ta on 26 aastat vana, on oma tegude tähendust mõistnud ja aru saanud, mis tema tegudega kaasneda võib. Senini on ta kahjuks oma mured lahendanud nii, et hakanud tarbima alkoholi. Samas on aga olnud pikemaid perioode, kus ta on olnud täiesti kaine. Praeguseks on ta tutvunud uue elukaaslasega, kes on talle abiks lapse kasvatamisel. M.E on aru saanud, et tal on veel hästi läinud, keegi ei ole tema tegude läbi raskelt kannatanud. Ta mõistab, et purjus peaga sõitmisele võivad kaasneda palju raskemad tagajärjed. Süüdistatav palub anda talle veel viimane võimalus. Ta nõustuks karistusega, millise maakohus talle määras, kuid palub vangistuse näol mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. M.E tõendas, et tal on vabaduses olles võimalik tööle asuda Markola Ehitus OÜ-sse, mille tõendamiseks esitas kohtule töölepingu, Süüdistatav kinnitas, et on ka senini mitteametlikult töötanud ja perele ülalpidamist muretsenud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks jääks ta kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kui ta korralikult ei töötaks ega kriminaalhooldaja kontrollnõuetele ei alluks, tuleks tal temale mõistetud karistus reaalselt kanda. Tegelikuks kannatanuks tema tegude tagajärjel on rohkem tema perekond kui ta ise, eriti esimest kooliaastat alustanud alaealine laps. Apellant soovib kaebetähtaja ennistamist, kuna see on mööda lastud mõjuvatel põhjustel, seoses kaitsja haigestumisega. Apellant nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu seisukoht

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg-st 3 juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast (vt RKKKo 3-1-1-120-09) võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.

Eelnevaid asjaolusid silmas pidades saab järeldada vaid seda, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja nõustudes maakohtuga, leiab kohtukolleegium, et M.E õiguskuulekust ei ole võimalik tagada muu karistusliigiga, kui isiku vabadust enim piirava karistusliigiga vangistuse näol. Üldkasuliku töö rakendamine tuleb kõne alla esmajoones olukorras, kus seda nähakse nn vangistuse vältimise viimase abinõuna ehk teisisõnu siis, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede suudab teda paremini suunata õiguskuulekusele. M.E ei ole isikuks, keda saaks allutada kriminaalhooldusele ning kelle käitumist võiks perspektiivis pidada õiguskuulekaks. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et üldkasuliku töö kohaldamine ehk mõistetud karistuse individualiseerimine taotletud viisil ei ole võimalik. Süüdistatav on enda senise käitumisega kinnitanud, et karistused ei oma tema käitumise kujundamisel sisuliselt tähendust ning ka uuesti kinnipidamisasutusse sattumise võimalus ei takista teda kuritegude toimepanemisel; see välistab aga koheselt KarS § 69 sätete rakendamise. Arvestades M.E eelnevate karistuste rohkust ja toimepandud kuritegude iseloomu (korduvalt karistatud KarS § 424 järgi) ning asjaolu, et uued samaliigilised kuriteod KarS § 424 järgi pani ta toime katseajal, on kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt temale mõistetud vangistus ainuvõimalik ja seda pole võimalik asendada üldkasuliku tööga. Karistuse määrale aga apellatsioonis vastu ei vaielda. Apellatsioonis märgitakse, et M.E palub temale vangistuse näol mõistetud karistuse asendamist, juhinduvalt KarS §-st 69 lg 1, üldkasuliku tööga ning asjaolusid, millised välistaksid eelnimetatud karistuse kohaldamise, ei esine. Kohtukolleegium osutab aga asjaolule, et KarS § 69 lg 1 võimaldab üldkasuliku tööga asendada kuni 2 aastast mõistetud vangistust või KarS §-s 73 või §-s 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates, kuid maakohus on põhjendatult viidanud asjaolule, et KarS § 76 lg 8 välistab võimaluse vangistust üldkasuliku tööga asendada. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendused ei ole arvestatavad ega saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. Apellatsioonis esitatud taotlus on seega ilmselt perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata.

Urmas Reinola

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.