Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. november 2016, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-9306 (16230200095)
Kohtunik
Julia Vernikova
Kohtuistungi sekretär
Raivo Seppo
Kriminaalasi
R.G süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Paul Pikma
Süüdistatav
R.G , isikukood: XXX; elu- või asukoht ja aadress: XXXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus XXX OÜ, oskustööline; karistatus: varasemalt kriminaalkorras karistamata; tõkend: puudub
Kaitsja
Leelo Viil (riigi õigusabi korras, süüdistatav kaitsjat istungile ei soovinud)
Juhindudes KrMS-i §-st 248 lg 1 p 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
I Süüdistus R.G süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 16.01.2016 kella 3.10 ajal Harjumaal Tallinnas Loopealse tn 8 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – EKEI uuringu kohaselt etanoolisisaldus veres vähemalt 2,52 mg/g), rikkudes seega LS § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätteid. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani R.G toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kokkuleppe sisu Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb R.G süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui R.G ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Mõista R.G-lt välja järgmised menetluskulud: - kaitsjale määratud tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 72 eurot; - sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 645 eurot; - joobe tuvastamise kulu 38 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et R.G tuleb menetluskulud, s.o kokku 755 eurot, tasuda kaheteistkümne kuu jooksul, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt 63 eurot ning 12. kuul 62 eurot. III Kohtu seisukoht Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav.
Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav loobus kaitsja osalemisest kohtuistungil. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et R.G on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.G süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Julia Vernikova kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.