2.2.A.Y kohustub teostama kõik kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1 (kompromissilepingu punktis 2.1) nimetatud maksed Holm Bank AS-i arvelduskontole nr EE087700771000802113 LHV Pangas või nr EE391010220035757017 SEB Pangas. Maksete tegemisel on kohustuslik märkida viitenumbriks 723052800289, mis on ühtlasi kliendikonto personaalne viitenumber.
2.3.Holm Bank AS-il on õigus kompromissilepingust taganeda ning A.Y kohustub alluma kohesele sundtäitmisele Holm Bank AS-i kõigi kokkuleppest tulenevate nõuete koheseks rahuldamiseks kui A.Y võlgnevus ületab kompromissilepingus sätestatud ühe kuu graafikujärgse tagasimakse summa.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-2809.
4.Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.Rahuldada Holm Bank AS-i taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada Holm Bank AS-ile menetluses tasutud riigilõivust 420 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Holm Bank AS (hageja) esitas 20.02.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.Y (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 460,24 eurot, millest põhivõlg on 9717,30 eurot, intress on 645,42 eurot, viivis on 82,52 eurot ja meeldetuletuskirjade saatmise kulu on 15 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.02.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.12.2023 laenulepingu nr 52312010099, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 10 000 eurot. Lepingu sõlmimise tasu oli 100 eurot. Laenuleping sõlmiti laenu tagastamise lõpptähtajaga 15.12.2033. Intressimäär oli 11,99% aastas. Krediidi kulukuse esialgne määr oli 20,29% aastas eeldusel, et intressimäär on 11,99% aastas, laenutähtpäev 15.12.2033, lepingu sõlmimise tasu 100 eurot, laen võetakse 2 (5)
kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma perioodil 01.12.2023–15.11.2033 osamaksena summas 183,72 eurot ja 15.12.2033 osamaksena summas 183,16 eurot. Kostjal oli osaliselt või täielikult tasumata 15.10.2024, 15.11.2024 ja 15.12.2024 maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja saatis 10.01.2025 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 25.01.2025 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna kostja võlga ei tasunud, lõppes leping 25.01.2025 ülesütlemisega. Kostja tagastamata põhivõla jääk 20.02.2025 seisuga on 9717,30 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostjal on laenulepingu maksegraafikujärgsed põhiosa osamaksed tasutud kuni 15.09.2024. 15.10.2024 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt summas 3,38 eurot. Alates 15.11.2024 on põhiosa osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi määraga 11,99% aastas perioodi 16.09.2024–24.01.2025 eest summas 645,42 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras perioodi 16.10.2024–20.02.2025 eest summas 82,52 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista meeldetuletuskirjade saatmise kulu kokku 15 eurot. Makseviivituse tõttu saatis hageja kostjale nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Hageja saatis 17.10.2024, 17.11.2024, 17.12.2024 kostjale tasuta meeldetuletusi. Hageja saatis 24.10.2024, 25.11.2024, 23.12.2024 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Hageja leiab, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja märkis laenutaotluses igakuiseks sissetulekuks 2200 eurot ja igakuisteks kohustusteks 350 eurot. Hageja tegi päringud maksehäireregistritesse ja kostjal maksehäired puudusid. Hageja kontrollis sissetulekuid ja töösuhet Maksu- ja Tolliameti päringuga. Konto väljavõtte analüüsimiseks kasutati AccountScoringut, mille põhjal olid keskmised igakuised laekumised 2268 eurot ja kohustused 465 eurot. Maksevõime hindamisel arvestati sissetulekuks 2200 eurot ning kohustusteks elatusmiinimum 303,40 eurot ja konto väljavõttelt tuvastatud igakuised kohustused 465 eurot (kokku 768,40 eurot).
2.Pooled esitasid kohtule 18. juunil 2026 allkirjastatud kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi:
1.Kompromissi objekt:
1.1.Hageja on 20.02.2025 esitanud hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse summas 10 460,24 eurot ja menetluskulu (riigilõiv) summas 840 eurot.
1.2.Kostja on peale kohtumenetluse algatamist hagejale võlgnevuse katteks tasunud 600 eurot.
1.3.Kuna kostja on avaldanud soovi võlgnevuse 9860,24 eurot ja 1⁄2 riigilõivu summas 420 eurot ära tasuda, otsustasid pooled sõlmida hea tahte väljenduseks järgneva kompromisslepingu.
2.Kostja kohustub:
2.1.Tasuma hagejale võlgnevuse summas 9860,24 eurot ja 1⁄2 riigilõivu summas 420 eurot, kokku summas 10 280,24 eurot järgneva graafiku alusel: Kuupäev Tasumisele kuuluv summa 1 18.06.2026 3000 2 10.07.2026 404,50 3 10.08.2026 404,50 4 10.09.2026 404,50 5 10.10.2026 404,50 6 10.11.2026 404,50 7 10.12.2026 404,50 3 (5)
2.2.Teostama kõik punktis 2.1. nimetatud maksed Holm Bank AS arvelduskontole nr EE087700771000802113 LHV Pangas või nr EE391010220035757017 SEB Pangas. Maksete tegemisel on kohustuslik märkida viitenumbriks 723052800289, mis on ühtlasi kliendikonto personaalne viitenumber.
2.3.Hagejal on õigus käesolevast kompromisslepingust taganeda ning kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi kokkuleppest tulenevate nõuete koheseks rahuldamiseks kui kostja võlgnevus ületab kompromisslepingus sätestatud ühe kuu graafikujärgse tagasimakse summa.
2.4.Pooled on teadlikud tagajärgedest, mis tulenevad TsMS §-st 432 ja paluvad menetluse tsiviilasjas nr 2-25-2809 lõpetada.
3.Muud kohustused:
3.1.Tulenevalt TsMS §-st 150 lg 2 p 1, palub hageja tagastada Holm Bank AS-ile 1⁄2 tasutud riigilõivust summas 420,00 eurot, alates kohtumääruse jõustumisest. Riigilõiv palun Rahandusministeeriumil tagastada Holm Bank AS arvelduskontole nr EE477700771000802090 LHV Pangas.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohus tühistab kohtuotsuse teatavakstegemise aja 8. juulil 2026.
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi.
4 (5)
Hageja esitas kohtule kostja pangakonto väljavõtte perioodi 01.06.2023 kuni 01.12.2023 kohta. Sellest väljavõttest nähtub, et kostja töötasu sissetulek keskmiselt 2268 eurot kuus (6 palgalaekumist). Kostja igakuised kohustused olid ligikaudu 560 eurot kuus (kodulaen EAL20180326AT 448–465 eurot kuus; Telia Eesti 49 eurot kuus; Swedbank P&C kindlustus keskmiselt ~51 eurot kuus; pangapaketi tasu 1,50 eurot kuus). Kostja igakuised majapidamiskulud olid keskmiselt umbes 740 eurot kuus (toidukaubad ~419 eurot, kommunaalkulud ~95 eurot, telekom ~57 eurot, majapidamis-/tööstuskaubad ~171 eurot). Kostjal lepingu sõlmimise ajal alaealisi lapsi ei olnud. Eeltoodud hageja kogutud andmete pinnalt võis järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja on tõendanud, et ta järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja oli laenu saamise ajal krediidivõimeline.
Kompromissilepingut on võimalik täita. Kohus märgib, et poolte menetluslikud avaldused ja kinnitused ei ole kompromissi osa, mistõttu kohus kompromissilepingu punkte 1.1–1.3., 2.4 ja 3.1 kompromissi osana ei kinnita. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud.
5.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.
6.Hagilt hinnaga 11 543,72 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 840 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 840 eurot. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamist, s.o 420 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 420 eurot tagastamiseks.
7.Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, millised menetluskulud kostja hagejale hüvitab. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.