Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-16-7949
Kohtunik
Anne Rebane
Kohtuistungi sekretär
Merike Kunnus
Tõlk
Maksim Tšurkin
Kriminaalasi
P.S’i süüdistuses KarS § 424, § 329 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Rainer Amur
Süüdistatav
P.S ; elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: puudub; haridus: keskeri- ; emakeel: vene keel; töökoht: XXXX; XXXX OÜ; kriminaalkorras karistatud: 03.02.2016 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 kuu, 29 päeva katseajaga 1 aasta, 6 kuud ning juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Tunnistada P.S süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning KarS § 329 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 27.03.2016 – 28.03.2016 s.o 2 päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o. Harju Maakohtu 03.02.2016.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 kuu ja 29 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 417 (nelisada seitseteist) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 8 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Määrata P.S Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 18. oktoober 2016.a. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista P.S ’ilt välja menetluskulud: sundraha 645 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu summas 264 eurot ja sõiduki teisaldamise tasu 45 eurot, s.o. menetluskulud kokku 954 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et P.S võib menetluskulud tasuda ositi 12 alljärgneva graafiku alusel:
kuu jooksul
Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb 12 kuu jooksul tasuda iga kuu 15. kuupäevaks 79,5 eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Viitenumber on 99916700074790. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus („Menetluskulud“) ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Süüdistuse sisu P.S’i süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 27.03.2016 kella 09.05 ajal Tallinnas Ristiku tänaval mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (etanooli väljahingatavas õhus 0.90 mg/l), rikkudes LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. P.S pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II episood: Samuti süüdistatakse P.S’i selles, et tema olles 03.02.2016 Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 424 alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks, mis jõustus 19.02.2016 ning mis pöörati täitmisele 22.03.2016, juhtis teadlikult 27.03.2016 kella 09.05 ajal Tallinnas Ristiku tänaval mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga XXXX, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. P.S pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest teadlikult kõrvale hoidumise s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kokkuleppe sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatava nõusolekul ei osalenud kaitsja kohtuistungil. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kohus on seisukohal, et P.S on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse P.S süüdi tunnistada KarS § 424 ja § 329 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna P.S-i rahalised kohustused on suhteliselt suured, võib
menetluskulude korraga tasumine olla raskendatud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et P.S võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, lähtudes kohtuotsuse resolutiivosas esitatud graafikust. Kohus juhindus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 248 lg 1 p 5 ja § 249. Anne Rebane Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.