Kohtulahend

Mitte kohaldada Martin Kattai suhtes tõkendit.

menetluses

ja

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

sõnades; MK ma jätan su praegu kõrvale sihtmärgi ringist; ära siis mind alt vea; tervitused XXX politseile; me tapame teid kõiki.“

kusjuures on üldteada, et väljend „maistest piinadest vabanemine“ tähistab elu lõppemist. Kohus leidis, et nimetatud postitus kannab endas üheselt mõistetavat sõnumit, et kui M. Kattail oleks sel hetkel kaasas olnud nuga, oli ta X-le piisavalt lähedal, et teda pussitades tappa, kusjuures M. Kattai jättis mulje, et see tegu sõltus ainuüksi tema tahtest. Kannatanu elukoha foto ja aadressi avaldamine Facebookis viitas maakohtu hinnangul Martin Kattai soovile ja pingutusele rõhutada ähvarduse tõsiseltvõetavust. Sama eesmärki kandis ka XXX elukoha ja turvameeskonna töötaktika jälgimine ning kõige selle üksikasjalik kirjeldamine postituses. 04.10.2015 postituses kajastuvate andmete detailsus näitab, et M. Kattai mitte ainult ei märganud, kus kannatanu elab, vaid jälgis süstemaatiliselt tema elukohta. Kannatanu X selgitas kohtuistungil, et ta tunnetas reaalset ohtu oma elule ja tervisele pärast seda, kui temale oli ihukaitsemeeskonna ülema kaudu teatavaks saanud M. Kattai tegevus ja tema Facebooki postituste sisu. Hirmu tundis ta siis, kui oli kogumis M. Kattai postituste sisu ning tema tegevusega tutvunud ja saanud teada, et M. Kattai on tema kodu jälginud ja sellest pilte avaldanud, püüdnud tema lähedale pääseda ning kirjeldanud tema ihukaitsemeeskonna töötaktikat. Lisaks nägi kannatanu, et M. Kattai oli avalikult hoobelnud, et pääses X-st noahoobi kaugusele. X selgitas, et tema XXX ametiajal ei ole olnud sedavõrd tõsiseid ja otseseid ähvardusi tema elule ja tervisele, mistõttu oli tema jaoks tegemist selgelt eristuva juhtumiga ja märkimisväärse situatsiooniga, kus teda süstemaatiliselt jälgiti, ähvardati ja testiti füüsilisse lähedusse pääsemist. Kõike seda kogumis hinnates ei tekkinud X-l kahtlustki, et tegemist on ähvardusega tema elu kallale kippuda. Sellele lisandus teadmine, et Martin Kattai kuulus ka Kaitseliitu, mistõttu ei saanud välistada, et tal on ligipääs relvadele. Ähvardust pidasid tõsiseltvõetavaks ka teised isikud. M. Kattai Facebooki postitustest ja tema tegevusest teavitas kannatanut XXX kaitsetalituse juhataja PA, kes tunnistajana andis kohtule ütlusi selle kohta, et saades isikukaitse büroo operatiivteenistuse ametnikelt umbes 09.10.2015 teada M. Kattai postitustest Facebookis, pidas ta nendega tutvudes M. Kattaid ohtlikuks ja informeeris XXX ähvarduste olemasolust. Oht seisnes PA hinnangul selles, et postitustes oli väga põhjalikult kirjeldatud XXX elukohta ja täpselt kirjeldatud ihukaitsemeeskonna töötaktikat. Lisaks oli M. Kattai fotodel poseerinud relvadega. Sellises olukorras vaadati oma kaitsemeetmed üle ja rakendati XXX kaitsmiseks täiendavaid ressursse. Ähvarduse veenvust ja tõsiseltvõetavust mõistis ka MK, kelle ütluste kohaselt sai ta süüdistatavalt, keda põgusalt tundis, sotsiaalvõrgustiku Facebook kaudu erineva sisuga sõnumeid, mis koosmõjus tema Facebooki profiilil olevate andmete ja fotodega relvadest tundus hirmutav. Tunnistajale tundus, et M. Kattaid häiris enim EV pagulaspoliitika ning veel rohkem jäi aga mulje, et XXX on temale vastuvõetamatu. Tunnistaja selgitas ka, et kui sõnumite sisu temani jõudis, pidas ta vajalikuks anda sellest teada XXX-le. Kohus leidis, et M. Kattai pani teo toime kavatsetult. Süüdistatav teadis, et X on XXX, s.o kõrge riigiametnik. Ta seadis endale eesmärgiks X ähvardada. M. Kattai tahtlus tuleb kõige selgemalt esile M. Kattai sõnumis MK-le, kui ta palus viimast kõigile edasi öelda, et X tapame ära ja et ta jättis ta Nõmmel ellu. Asjaolu, et MK informeeris XXX sõnumist ka tegelikkuses, näitab, et M. Kattai tegi õige arvestuse ja tema eesmärk, et ähvardus jõuaks ka X-ni, sai täidetud.

Vastuseks kaitsja väitele, et kriminaalmenetluses üritatakse otseselt piirata M. Kattai väljendusvabadust, kuna tema tegevus ei olnud ei XXX kaitsemeeskonna jaoks ega ka XXX-le endale meelepärane, märkis kohus, et PS § 45 kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis pildis või muul viisil, sama paragrahvi teise lause kohaselt võib seadus seda õigust piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Kohus asus seisukohale, et sõnavabaduse õigus ei tohi taanduda tavalisele inimese harimatusele, jultumusele ja lugupidamatusele teiste kaaskodanike vastu ega pea sarnanema teadliku solvamise või inimväärikuse alandamisega. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on tõendamist leidnud, et M. Kattai on toime pannud vägivallateo XXX suhtes, seega ei saa rääkida väljendusvabaduse teostamisest. M. Kattai õigus vabalt levitada ideid, arvamusi või veendumusi ei kaalu üles X õigust elule ja tervisele, mistõttu viimase suhtes vägivallateo toimepanemise õigustamine väljendusvabadusega on ainetu. Põhjendades Martin Kattaile mõistetud karistust, märkis kohus esiteks, et M. Kattai süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et M. Kattai tegutses järjekindlalt ja intensiivselt suhteliselt pika perioodi vältel ning tegu on toime pandud kavatsetult. M. Kattai käitumine oli läbimõeldud ja tema tegevus peatus alles kriminaalmenetluse alustamisega. Neid asjaolusid pidas kohus M. Kattai süüd suurendavateks. M. Kattai süüd vähendavaks pidas kohus aga seda, et M. Kattai ei võtnud kannatanuga isiklikult ühendust. Kohus leidis, et ähvardust oleks saanud esitada kannatanule oluliselt traumeerivamal moel. Kokkuvõttes leidis kohus, et M. Kattai teosüü temale inkrimineeritavas teos on keskmine. Maakohus tõi veel välja, et M. Kattai ei kahetse toimepandud tegu, vaid õigustab seda ning näeb end repressiivorganite tegevuse ohvrina. Kohus märkis: “M. Kattai on püüdnud end näidata inimesena, kes peab nö Eesti rahva eest seisma, vahendeid valimata. Samuti on ta võtnud endale volituse ja pädevuse hinnata valitsuse pagulaspoliitikat valeks ja valitsuse juhti valelikuks. Selline vaid iseenesest lähtuv mõtteviis näitab kohtu silmis üheselt, et M. Kattai ei ole oma teo õigusvastasusest üldse aru saanud, õigete ja vajalike järelduste tegemistest rääkimata.” Kohus leidis, et lisaks eelnevale näitas äga kõnekalt M. Kattai suhtumist toimepandud teosse ka tema käitumine kohtuistungil ning kohus ei saa jätta seda tähelepanuta karistuse mõistmisel. Kriminaalasja kohtuliku arutelu käigus käitus M. Kattai kohtumenetluse poolte ja kohtu suhtes üleolevalt ja ebaviisakalt, sinatades prokuröri ning vastates tema küsimustele omapoolsete küsimuste esitamisega, mistõttu tuli M. Kattaid istungil korduvalt korrale kutsuda. Lisaks filmis ja pildistas ta kohtu loata ja kohtu eest varjatult X kinniseks kuulutatud kohtuistungil ning postitas ütlusi andvast kannatanust foto ja videod kannatanu ütlustega sotsiaalvõrgustikku Facebook. Süüdistatava kirjeldatud käitumise kohta tegi kohus 14.06.2016.a. eraldi määruse süüdistatava karistamiseks kohtuistungi korra rikkumise eest rahatrahviga. Maakohus nentis, et prokurör taotles süüdistatavale 6-kuulist vangistust, mis jäetaks tingimisi täitmisele pööramata. Kohus leidis, et M. Kattai karistusest tingimisi vabastamine on otstarbekas ja põhjendatud, kuid seda mitte kogu karistuse ulatuses. M. Kattai isik, teo toimepanemise asjaolud ning tema käitumine kriminaalmenetluse kestel annavad alust

järeldada, et M. Kattai täielik vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ega omaks vajalikku eripreventiivset efekti. Vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse. Kohus ei nõustunud prokuröri poolt taotletud karistuse määraga. See ei ole vastavuses M. Kattai süü suurusega ega täida ka üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kohus leiadis, et M. Kattaid tuleb karistada tema süü suurust ja üld- ja eripreventiivseid eesmärke arvesse võttes sanktsiooni keskmises määras, millest tulenevalt peab ka vangistuse reaalsele ärakandmisele jääv osa olema suurem kui prokuröri taotletu. Süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks pidas maakohus vajakuks võtta M. Kattai vahi alla. M. Kattai on kogu kohtumenetluse vältel näidanud üleolevat suhtumist kohtu korraldustesse ning rikkunud ja eiranud neid teadlikult ja demonstratiivselt. Seetõttu on alust arvata, et jäädes vabadusse, hakkab M. Kattai ka seda eirama ja asub kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest kõrvale hoiduma.

04.10.2015 postitusega lisas M. Kattai tema jaoks eeldatava XXX elukohast foto ning annab oma subjektiive hinnangu XXX julgestusmeekonna kohta. Postitusest ei nähtu, et süüdistatav oleks teinud olulisi ja korduvaid jõupingutusi XXX jälgimiseks. Ka ei ole selles postituses ähvardust, vaid süüdistatava poolt vahetult ja objektiivselt tajutud asjaolude kirjeldus. 16.10.2015 postituses annab M. Kattai kinnitab selgesõnaliselt mõista, et tal ei ole mingit kavatsust X või tema perekonda rünnata. Maakohus on ähvarduse koosseisupärasuse tuvastamisel võtnud aluseks M. Kattai sõnad „X ilmselt tapamemära“. Nende sõnade tähenduse osas on maakohus käsitlenud kahte alternatiivi. Esiteks leidis kohus, et see fraas sisaldab trükiviga ja tegelikult tahtis M. Kattai kirjutada “tapame ära.” Kaitsja leiab, et see seisukoht on oletuslik. Ka rõhutab kaitsja, et M. Kattai on kasutanud selles lauses mitmust. Seega ei ole süüdistatav pidanud silmas konkreetselt ennast – ta ei ole manifesteerinud, et tema sellise teo toime paneks. Teise alternatiivina on maakohus käsitlenud mära tapmist, mis tähendas süüdistatava selgituse kohaselt, et X-le tuleks panna hobusepea voodisse. Maakohus leidis “Ristiisa” filmile tuginedes, et sellisel moel on M. Kattai asendanud ühe ähvarduse teisega. Kaitsja väidab, et M. Kattai ei ole oma sõnadele sellist tähendust omistanud ning see, et ta oleks üldse näinud “Ristiisa” filmi, ei ole tõendatud. Apellatsiooni kohaselt ei ole M. Kattai postitused käsitatavad ähvardusena. Sisuliselt on süüdistatav saatnud XXX erakonnakaaslasele kriitikat sisaldava sõnumi ja kirjeldanud valikuliselt XXX elukohta ja tema ihukaitse töötaktikat. Kaitsja märgib, et ei pea olema semantik või eesti keele filoloog, mõistmaks, et süüdistatava öeldus ei sisaldu ähvardust. Süüdistatava väljaütlemistest ei nähtu, et tema tahe oleks olnud suunatud kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ta ei ole kuidagi manifesteerinud tahet kannatanule mingisugust kahju tekitada, ega väitnud, et see kahju tekitamine sõltuks tema tahtest. Kaitsja leiab, et kannatanu ei ole kohtus antud ütlustes suutnud veenvalt selgitada, mis tundus talle ähvardusena 15.09.2015, 25.09.2015, 04.10.2015 ja 16.10.2015 M. Kattai avalikes postitustes. Ka seoses MK-le saadetud sõnumiga märgib kaitsja, et see ei tekitanud kannatanus märkimisväärset ohutunnet. Kaitsja peab oluliseks seda, et XXX-le on tagatud ihukaitse. Seetõttu ei saa M. Kattai väljaütlemised olla veenev ähvardus. Ka on kaitsja seisukohal, et turvameetmete tõttu tuleb XXX n.ö hirmuläve pidada tavainimese omast kõrgemaks. XXX ei ole ise subjektiivselt hirmutunnet tajunud, st et väidetav hirm ei olnud siiras ega tekkinud tema sisemises kaemusest, vaid see oli teiste isikute poolt esile kutsutud – isikukaitse talituse juhi PA poolt, kes edastas kanntanule selektiivselt M. Kattai postitused ning veenis XXX võimaliku ohu olemasolus. Apellatsioonis vaidlustatakse ka M. Kattaile mõistetud karistust. Nimelt on maakohus põhjendanud karistust M. Kattai tegevuse järjepidevuse ja intensiivsusega. Kaitsja märgib, et arusaamatuks jääb, mida kohus järjepidevuse ja intensiivsuse all mõelnud on. Samuti on kohus nimetanud karistust mõjutava asjaoluna süüdistatava suhtumist toimepandud teosse ja tema suhtes läbi viidud kriminaalmenetlusse. Kohtuotsusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis süüdistatava suhtumist toimepandud teosse eriliselt esile tooks. Ainus süüdistatava

suhtumist iseloomustav asjaolu on see, et ta ei eitanud oma tegu, vaidlustades ainult selle õigusvastasuse. Kohus märkis, et M. Kattai ei kahetse oma tegu, vaid õigustab seda. M. Kattai ei ole oma teo õigusvastasusest üldse aru saanud, õigete ja vajalike järelduste tegemistest rääkimata. Apellant leiab, et selline maakohtu käsitlus ei ole kooskõlas karistamise eesmärgi ega KarS § 56 sätestatud karistamise alustega. Oleks pisut ennatlik oodata kohtualuselt süüdistuse õigusvastasuse prognoosi omaksvõttu enne kohtuotsust. Ka ei ole kaitsja hinnangul karistuse mõistmise põhimõtetega kooskõlas šokivangistuse kohaldamine. M. Kattaile mõistetud karistus on põhjendamatult raske ja üllatav. Kokkuleppemenetluse arutelus pakkus prokurör 6-kuist tingimisi karistust katseajaga. Kohtuliku arutamisel oli prokuröri nõutavaks karistusmääraks tingimisi 6 kuud vangistust, millest tulnuks ära kanda 1 kuu vangistust. Samuti on sarnases kaasuses 08.11.2012 kohtuotsuses kriminaalasjas 1-12-7138 määratud süüdlasele kokkuleppemenetluses karistuseks 3 kuud tingimisi. Samuti peab kaitsja põhjendamatuks M. Kattai vahistamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Martin Kattai süüdimõistmine KarS § 244 lg 1 järgi on õiguspärane ja põhjendatud.

5.1 Kohtukolleegium ei nõustu apellandi väitega, et M. Kattaile esitatud süüdistus on ebaselge. Riigikohus on süüdistuse selguse ja konkreetsuse nõuet selgitanud järgnevalt: „Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu“ (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.09.2012 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-84-12, p 10). Seega tähendab süüdistuse selguse nõue, et süüdistuses peab olema võimalikult täpselt kirjeldatud tegu, millega süüdistatav prokuröri hinnangul süüteokoosseisu täitis. Esitatud süüdistus vastab kirjeldatud nõudele. Süüdistuses heidetakse Martin Kattaile ette X ähvardamist tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega. Välja on toodud konkreetsed fraasid Facebookis avaldatud mõtteavaldustest, milles prokurör on näinud ähvardust (vt otsuse p 1).

Seega on süüdistuses täpselt kirjeldatud tegevust, mille tõttu M. Kattaid KarS § 244 lg 1 järgi süüdistatakse. Veel heidab kaitsja süüdistusele ette, et selles on Martin Kattai Facebooki suhtluskeskkonna postitused esitatud ebatäielikena. Ka selle kriitikaga ringkonnakohus ei nõustu. Õige on küll see, et süüdistuses on toodud väljavõtted postituste tekstidest, mitte postitused tervikuna. See tähendab aga seda, et postitustest on välja toodud just prokuröri hinnangul KarS § 244 lg 1 kontekstis tähtsust omav osa. Postitustest ainult ähvarduse osa esitamine süüdistuses tagab, et nii kohtumenetluse pooled kui kohus mõistavad ühetaoliselt seda, mida käsitab süüdistus ähvardusena. Seega täidab selline postituste osaline kajastamine just süüdistuse konkreetsuse eesmärki. Põhjendatud ei ole kaitsja seisukoht, et süüdistuses postituste ositi esitamisega moonutati M. Kattai mõtteavaldusi. Süüdistuses postituste ositi kajastamine ei tähenda, et kohus ei tohi võtta arvesse postitust tervikuna (see, et süüdistuses on esitatud vaid osa postitusest tähendab aga seda, et kohus ei tohi lugeda ähvarduseks mõnda postituse osa, mida süüdistuses välja toodud ei ole). Selle hindamisel, kas mingi väljendus kujutab endast ähvardust, tuleb arvestada öeldu (kirjapandu) konteksti. Seega võib ja peab kohus hindama M. Kattai postitusi tervikuna. Maakohtu istungi protokollist on näha, et postitused on avaldatud tervikuna: prokurör on neid avaldades toonitanud, et kaitsja soov on, et arvestada tuleb postitusi täielikult, mitte refereeritult (toim.l. 125). 5.2 Apellatsiooni keskne väide on see, et süüdistuses nimetatud postitused ei kujutanud endast X ähvardamist tapmise või (pussitades) vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega. 5.2.1 Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et süüdistuses toodutest ajaliselt kõige varasem – 04.09.2015 MK-le saadetud sõnum – sisaldab selget lubadust XXX tappa, palvega see info edasi anda. Selle sõnumi sisu osas on vaidlusaluseks küsimuseks fraasi „X ilmselt tapamemära“ tähendus. Maakohus leidis otsuses, et tekstis on m-täht tühikuga vahetusse läinud ning tegemist on ähvardusega XXX ära tappa. Samas käsitles maakohus otsuses ka M. Kattai esitatud versiooni. M. Kattai vastas maakohtu istungil kaitsja küsimusele, mida ta selle väljendiga mõtles: „Mõtlesin seda, et X-le tuleks panna hobusepea voodisse, et ta hakkaks mõtlema eestlaste peale.“ Maakohus märkis küll, et kohtu hinnangul püüab süüdistatav lihtsalt kasutada trükiviga selleks, et anda lausele enda jaoks soodsam tähendus. Samas tõdes kohus, et ka süüdistatava esitatud versioon tähendab lihtsalt ühe ähvarduse asendamist teisega. Seda põhjendas maakohus tõigaga, et hobusepea voodisse panek tähendas mängufilmis „Ristiisa“ tapmisega ähvardamist. M. Kattai kaitsja väidab apellatsioonis, et tema kaitsealune ei ole mainitud filmi näinud (vähemalt ei ole see tõendatud) ega saanud seetõttu anda hobusepea voodisse panekule anda sellist ähvarduse tähendust nagu seda on teinud maakohus. Ringkonnakohtu arvates on see, kas Martin Kattai on näinud „Ristiisa“ filmi ning mis tähendust võiks tema arvates kanda hobusepea voodisse panek, täiesti ebaoluline. Fraasist „X ilmselt tapamemära“ ei ole kuidagi võimalik välja lugeda hobusepea voodisse paneku kavatsust. Seevastu on mitmetel põhjustel alust arvata, et „tapamemära“ peab olema tegelikult “tapame ära“. Nagu maakohtu otsuseski märgitud, on üldteada, et arvuti tavaasetusega klaviatuuril

asuvad tühiku ja m-tähega klahvid kõrvuti, mistõttu on lihtsalt selgitatav, miks on tühiku asemel „m“. Samuti on kõnealuses fraasis XXX nime kasutatud omastavas käändes, s.t sihitisena. Seda on oma otsuses märkinud ka maakohus. Kolmandaks nõustub ringkonnakohus maakohtuga selleski, et jutt hobuse tapmisest ei haaku lause ega ülejäänud sõnumi mõttega. Nimelt jätkab M. Kattai: „...ma jätsin ta nõmmel ellu...“ Sellega haakuvad X ütlused selle kohta, et käis sel päeval Nõmmel sportimas (toim.l. 129). Sõnumi alguses räägib M. Kattai XXX ründamisest, mis lõpetatakse siis, kui pagulasi Eestisse ei saabu. M. Kattai lisab, et kättemaks ei ole sõnades (lubades seega maksta kätte tegudega). Sõnumi lõpetab M. Kattai sõnadega: „...me tapame teid kõiki.“ Seega ähvardab M. Kattai pagulaste Eestisse lubamise pärast tapmisega XXX laiemalt ning eraldivõetuna XXX X. Ka 15.09.2015 postitus kannab ähvardavat sõnumit. Selles postituses kirjeldab Martin Kattai olukorda, kus tal oleks tema arvates olnud võimalik X tappa (ta oli X-st “heas pussitamise kauguses”). Kuigi tegemist on toimunud sündmuse kirjeldamisega, näitavad asjaolud, mille M. Kattai seda sündmust kirjeldades on välja toonud, postituse lugejale, et ta suhtub X-sse sedavõrd vaenulikult, et kaalub tema tapmist. Vihjed sellele, et tal oli võimalik pääseda XXXle „pussitamiskaugusele“ ning et tal oleks olnud võinud olla taskus nuga, annavad koos XXXle tehtavate (pagulaste vastuvõtmist puudutavate) etteheidetega mõista, et M. Kattai oli valmis XXX näiteks noaga ründama. Kuna süüdistuses toodud postituse tsitaadis ei ole nimetatud X nimeliselt, on apellatsioonis esitatud väide, et tõendatud ei ole, et 15.09.2015 postituses oleks üldse mõeldud X. Selle väite puhul jätab kaitsja tähelepanuta, et faktiliste asjaolude tuvastamisel ei ole kohus piiratud süüdistuses kirjeldatud tekstiosaga (vt otsuse p 5.1 viimane lõik). Süüdistuses kirjeldatud sõnumi konteksti väljaselgitamisel võib kohus tugineda kogu postitusele ning sellega koos ka teistele tõenditele. Vaidlusaluses sõnumis kirjeldas M. Kattai, kuidas tal õnnestus Toompeal toimunud meeleavaldusel läheneda pussitamiskaugusele isikust, keda ta nimetab X Kaltsuks, keda turvasid politseinikud ja kes lõpuks “põgenes Toompea väravate taha” (toim.l. 39). Nagu maakohtu otsuses välja toodud, on Riigikogu hoone valvekaamera salvestistelt näha, kuidas M. Kattai liikus mainitud meeleavaldusel X suunas ja jäi tema lähedusse seisma nii, et M. Kattai ja X vahel oli üks-kaks isikut. Viis minutit hiljem X eemaldus. M. Kattai järgnes talle, jäi siis seisma hoone võlvkaare alla ning seejärel eemaldus. Seega oli just X see, kelle pussitamise võimalust M. Kattai kirjeldas. 25.09.2015 ja 04.10.2015 postitused omavad tähendust eelmiste postituste kontekstis. Need näitavad, et M. Kattai, kes on eelnevalt kahel korral andnud teada mõttest XXX tappa, on hakanud pöörama tähelepanu X elukohale ning X enda ning tema elukoha turvameetmetele. 04.10.2015 postituses arutleb M. Kattai selle üle, millise relva puhul oleksid need turvameetmed ebapiisavad. Näidates, et ta huvi XXX turvameetmete vastu on selline, et pühendada nende väljaselgitamisele oma aega, andis M. Kattai teada, et tema varasemad väljaütlemised ei olnud juhuslikud ning olid mõeldud tõsiselt. Seda, et kõiki postitusi tuleb käsitada kogumis, on oma otsuses leidnud ka maakohus. Ringkonnakohus peab seda seisukohta põhjendatuks: postitustest nähtub, et need on kantud ühtsest tahtlusest. Kõiki postitusi ühendab see, et M. Kattaid häiris

tõsiselt valitsuse käitumine pagulaste küsimuses, mistõttu tuleb midagi XXX vastu ette võtta. Kohati on postitustest endist näha, et need on mõeldud varasema postituse järjena (nt 04.10.2015 postitus täiendab 25.09.2015 postitust). Väide, justkui poleks 25.09.2015 postituses kirjeldatud maja X elukoht, on esiteks väär, teiseks aga asjakohatu. Väites, et tegelikult pole teada, kas postituses kirjeldatu ikka oli X elukoht, jätab kaitsja tähelepanuta, et vastavalt KrMS § 61 lg 2 hinnatakse tõendeid kogumis. Järgmises postituses lisas M. Kattai selle maja foto, mida ta pidas X elukohaks. Kannatanu ütluste kohaselt jälgis M. Kattai tõepoolest tema kodu (toim.l. 128 pöördel). Teiseks ei pea ringkonnakohus määravaks, kas maja, mida M. Kattai oma postitustes XXX koduks nimetas, oli tegelikult XXX elukoht. Oluline on see, et M. Kattai soovis välja selgitada, kus X elab, ning seda infot teistega jagada. Ka 16.10.2015 postitust peab ringkonnakohus tapmise või vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamiseks. Selles postituses kinnitab M. Kattai, et tema ei ründaks naisi või lapsi, lisades samas, et see ei kehti X kohta. Eelnevast tulenevalt ja arvestades eriti MK-le saadetud sõnumit, ei saa kuidagi nõustuda kaitsja seisukohaga, et M. Kattai ei ole mingil moel deklareerinud oma valmisolekut XXX-le mingisugust kahju tekitada. 5.2.2 Apellatsioonis leiab kaitsja, et M. Kattai postitusi pole alust pidada ähvarduseks, sest „M. Kattai ei ole antud postitustes ei kaudselt ega otseselt kannatanu tapmise kavatsusega või kannatanu lähedaste elu, tervise ja vara kahjustamise ähvardust adresseerinud.“ Väide, et M. Kattai avaldused ei olnud suunatud X-le, ei pea paika. MK-le saadetud postitust, mis sisaldas muuhulgas X tapmise ähvardust, alustas M. Kattai sõnadega: „Ütle kõigile edasi...“ See, et M. Kattai ei edastanud oma mõtteavaldusi vahetult X-le, ei tähenda, et neid ei oleks põhjust pidada X-le suunatud ähvarduseks. M. Kattai avaldas oma seisukohti oma Facebooki kasutaja profiilil ning need olid avalikud. See, et M. Kattai Facebooki kodulehele postitatud sõnumid jõudsid kannatanuni kolmandate isikute (ihukaitse talituse juhi PA) vahendusel, ei tähenda, et kannatanu hirmu esilekutsujaks tuleb pidada sõnumi edastajat. Nagu eespool esile toodud, sisaldasid ähvardust M. Kattai postitused ning tõendeid selle kohta, et need oleks edastatud XXX-le moonutatult, ei ole. Ka see, et M. Kattai räägib meie vormis, ei tähenda, et tegemist ei oleks ähvardusega. Meievormi kasutamine tähendab, et subjektisikuid on mitu ja kõneleja kuulub nende hulka. Seega meie-vormis väljendatu tähistab ka rääkija seisukohta. Meie-vormi kasutamine ei kahanda ähvarduse tõsiseltvõetavust, vaid vastupidi, sel moel annab ähvardaja märku, et ta ei räägi ainult enda eest, vaid et tal on ka mõttekaaslasi. 5.2.3 Kaitsja leidis apellatsioonis, et X tunnistajana antud ütlustest ei ilmne, et kannatanu oleks tundnud M. Kattai postituste pärast hirmu. Samuti leiab kaitsja, et n.ö keskmise mõistliku

inimese positsioonilt hinnates ei peaks süüdistuses toodud mõtteavaldused isikus, keda need puudutavad, hirmu tekitama. Ringkonnakohus ei nõustu kummagi väitega. Apellatsiooni väited selle kohta, et kannatanut häiris lihtsalt see, et postitustes käsitleti tema turvameetmeid, põhineb kannatanu ütluste selektiivsel refereerimisel. Kannatanu ütluste kohaselt häiris tema kodu ja turvameetmete vastu huvi tundmine teda põhjusel, et see käis koos lubadusega teda tappa. Prokurör küsis kannatanult ristküsitlusel, mis teda postitustes häiris. X vastas: „Oli tegemist selgesõnalise ähvardusega elule, tapmisähvardusega, millesse tuleb tõsiselt suhtuda“ (toim.l. 128 pöördel). Samas vastuses selgitas kannatanu veel, et pidas postitusi tõsiseltvõetavaks ähvarduseks, sest ka nt koolitulistamiste ja terroriaktide eelselt on kurjategijad andnud oma kavatsustest teada sotsiaalmeedia kaudu. Kannatanu selgitas mitmele küsimusele antud vastustes, et XXX aadressil tuleb erineva sisuga sõnumeid alatasa ja kõigile vaenulikele sõnumitele ei reageerita. Konkreetsel juhul andis reageerimiseks põhjust aga see, et oli jälgitud tema kodu ja ihukaitsjate tööd. Kannatanu hinnangul näitas see millekski reaalseks valmistumist (toim.l. 128 ja 128 pöördel). Seega ei pahandanud kannatanut kõigest tema turvameetmetest kirjutamine, vaid tema jaoks oli tähelepanuväärne just see, et isik, kes avaldas avalikult kavatsust teda tappa, näitas üles huvi nii tema enda kui tema elukoha turvameetme vastu. Nagu kannatanu selgitas, lõi see mulje tapmisplaani tõsidusest. Kohtukolleegium peab kannatanu hinnangut igati põhjendatuks. Erinevalt kaitsjast on kohtukolleegium seisukohal, et igale mõistlikule inimesele mõjub tapmisähvardus usutavalt ja seega hirmu tekitavalt, kui selle teinud isik kirjeldab tapmise võimalikke mooduseid (pussitamine) ning annab ühtlasi teada, et tal on olnud võimalus sellise teo toimepanemiseks. Hirmu süvendavaks peab aga ringkonnakohus teadmist, et ähvardusega esinenud isik tunneb jätkuvalt ähvardatu elukoha ja tema turvameetmete vastu. See näitab, et lubadus tappa on öeldud piisava tõsidusega, et panustada aega, otsimaks võimalust, kuidas oleks võimalik öeldu ellu viia (pääseda turvatud kannatanu lähedusse, otsida turvalünki). Ka M. Kattai sõnumite kontekst ja tonaalsus välistavad selle, et tegemist oleks piltliku või naljaga pooleks kasutatud väljendusega. M. Kattai väljendab oma postitustes suurt muret pagulaste Eestisse saabumise pärast. Ta on seisukohal, et neid lubatakse Eestisse märkimisväärselt rohkem kui avalikult välja öeldud. Vastutavaks peab ta selle eest just XXX. Seoses ähvarduse tõsiseltvõetavusega käsitles kaitsja eraldi 04.09.2015 MK-le saadetud sõnumit. Kaitsja väitel ei pidanud kannatanu ka M. Kattai MK-le saadetud sõnumit tõsiseltvõetavaks ähvarduseks. Seda näitab, et selle sõnumi sisule ei ole kannatanu viidanud algses kuriteoteates, ei ole maininud seda kohtueelses menetlusel ülekuulamisel ega lisanud seda sõnumit menetlejale ülekuulamise protokolli lisadena. Ringkonnakohus juhib esiteks kaitsja tähelepanu sellele, et kaitsja on selle väite puhul tuginenud andmetele, mida kinnitavaid tõendeid ringkonnakohtul ei ole. Ringkonnakohus saab KrMS § 15 lg 2 alusel tugineda nendele tõenditele, mida on ringkonnakohus ise vahetult uurinud või mida on uuritud maakohtus. Mis puutub ütlustesse, siis reeglina võivad kohtud tugineda kohtuistungil ristküsitlusel antud ütlustele. Ristküsitletava isiku kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ja nendele tuginemine tõendite hindamisel on eraldi reguleeritud KrMS §-des 289 ja 2891. Maakohtu istungi protokollist ei nähtu, et kannatanu

kohtueelses menetluses antud ütlusi oleks avaldatud. Neid ei ole avaldatud ka ringkonnakohtus. Seega on kaitsja viited kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustele asjakohatud. Kannatanu maakohtus antud ütlused aga ei kinnita kaitsja väidet, et kannatanu ei pidanud sõnumit tõsiseltvõetavaks ähvarduseks. X möönis, et M. Kattai MK-le saadetud sõnumit ei olnud kuriteoavalduses mainitud (toim.l. 129). Ta selgitas aga, et tema jaoks muutis ähvarduse tõsiseksvõetavaks see, kui selgus, et selle ähvarduse taga on sama isik, kes on veel tema tapmise soovi avaldanud ning on uurinud tema turvameetmeid (toim.l. 128, 129). Samuti pälvis kannatanu sõnul tema tähelepanu postituses öeldu, et Nõmmel jäeti ta ellu, kuna samal päeval oli ta käinud Nõmmel sportimas (toim.l. 129). See, et kannatanu hakkas seda sõnumit tõsiseks ähvarduseks pidama alles teiste postituste kontekstis, ei tähenda, et tegemist ei oleks KarS 244 lg 1 koosseisule vastava ähvardusega. Ringkonnakohus ei näe mingisugust õiguslikku tähendust sellel, et seda sõnumit teadvustas kannatanu tõsiseltvõetava ähvardusena alles pärast kuriteoteate esitamist. Ähvarduse tõsiseltvõetavust ei välista ihukaitsjate olemasolu XXX. M. Kattai sõnumite puhul pälviski tähelepanu just see, et ta näis otsivat XXX turvameetmete nõrku kohti.

endale volituse ja pädevuse hinnata valitsuse pagulaspoliitikat valeks ja valitsuse juhti valelikuks. Selline vaid iseenesest lähtuv mõtteviis näitab kohtu silmis üheselt, et M. Kattai ei ole oma teo õigusvastasusest üldse aru saanud, õigete ja vajalike järelduste tegemistest rääkimata.“ Sellest seisukohavõtust võib järeldada, et maakohus on käsitanud M. Kattai süüd suurendavana tema kriitilist suhtumist pagulaspoliitikasse ning XXX valelikuks pidamist. Sellise argumendiga süü suuruse põhjendamist peab ringkonnakohus lubamatuks. Vastavalt PS § 40 lg-le 1 ja 41 lg-le 1 kehtib Eesti Vabariigis arvamusvabadus. Igaühel ongi õigus oma arvamusele Vabariigi Valitsuse poliitika ja ka XXX isiku kohta (keelatud on üksnes oma veendumuse tõttu õiguserikkumiste toimepanemine (PS 41 lg 2), s.t arvamus, et XXX on valelik ja Vabariigi Valitsuse poliitika väär, ei anna õigust ähvardada XXX tapmisega). KarS § 56 lg-ga 1 vastuolus olevaks peab ringkonnakohus seda, et maakohus võttis M. Kattaile karistust mõistes arvesse M. Kattai käitumist kohtumenetluses. Maakohus mõistis M. Kattaile karistuse KarS § 244 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Seega said M. Kattai süüd iseloomustada asjaolud, mis iseloomustavad M. Kattai KarS § 244 lg 1 koosseisule vastavat tegu ja tema suhtumist sellesse. Selliste asjaolude hulka ei kuulu M. Kattai suhtumine kohtumenetlusse ja menetlusosalistesse ega tema käitumine kohtus. Isiku ebaviisaka käitumise eest kohtus ja kohtu korralduste eiramise eest on kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud eraldi sanktsioonid, mida maakohus on ka kasutanud. KrMS § 7 lg-t 2 (kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust) rikkuvaks peab ringkonnakohus maakohtu etteheidet M. Kattaile, et ta ei kahetsenud oma tegu, vaid õigustas seda. Ilmselgelt on süüdistataval õigus kriminaalmenetluses eitada kuriteo toimepanemist või avaldada seisukohta, et toimepandud tegu ei ole kuritegu. See, kui süüdistatav eitab üldse teo toimepanemist või on veendumusel, et see ei olnud kuritegu, tähendab seda, et rääkida ei saa puhtsüdamlikust kahetsusest kui KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendava asjaolu esinemisest. Samas ei tohi seda, kui süüdistatav oma süüd eitab, tuua põhjenduseks tema karistuse raskendamisel. Maakohtu otsusest jääb mulje, et just seda on maakohus teinud. Nimelt teeb maakohus M. Kattai kaitsepositsioonist järelduse, et „M. Kattai ei ole oma teo õigusvastasusest üldse aru saanud, õigete ja vajalike järelduste tegemistest rääkimata.“ Eelnevates punktides kirjeldatud maakohtu seisukohad moodustavad olulise osa maakohtu otsuses olevatest põhjendustest mõistetud karistuse kohta. Kui märkimisväärne osa raskema karistuse mõistmise kasuks rääkivaid argumente on põhjendamatud, tuleb ka nende alusel mõistetud karistust pidada ülemäära raskeks. Seega peab kohtukolleegium M. Kattaile mõistetud karistust korrigeerima. Kui eespool käsitletud maakohtu argumendid kõrvale jätta, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega mõistetud karistuse kohta. Eelkõige iseloomustab M. Kattai süü suurust see, et ta ähvardas XXX tapmisega, s.o raskeima võimaliku kahju tekitamisega. Samuti on oluline, et M. Kattai väljendas ähvardusena käsitatavaid seisukohti umbes pooleteise kuu jooksul mitmel korral ning andis oma käitumisega (vaadeldes XXX elukohta ja tema turvameetmeid) mõista, et tema kavatsus XXX kahjustada on tõsine. Ehk nagu maakohus resümeeris, tegutses M. Kattai järjepidevalt ja intensiivselt.

Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks mõistetud karistuse kergendamist suures ulatuses. Kohtukolleegium leiab, et M. Kattaid tuleb karistada 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. 6.3 Ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu seisukohta, et M. Kattai peab 3 kuud mõistetud vangistusest ära kandma. Taolise nn šokivangistuse eesmärgiks on eelkõige mõjutada isikut edaspidi uusi kuritegusid mitte toime panema. Ses kontekstis peab ringkonnakohus oluliseks eelkõige seda, et M. Kattai jätkas ähvardava sisuga postituste kirjutamist ka pärast seda, kui tema suhtes oli kohaldatud XXX ohutuse tagamiseks viibimiskeeldu. Selle tõttu peab ringkonnakohus uute samalaadsete kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks vajalikuks sanktsiooni lühiajalist reaalset kohaldamist. 6.4 Ringkonnakohus leiab, et ka M. Kattai vahistamine oli põhjendatud. Maakohus põhjendas M. Kattai vahistamist sellega, et kuna M. Kattai ei allunud maakohtu korraldustele, on oht, et ta ei allu ka korraldusele vabatahtlikult karistust kandma ilmuda. Ringkonnakohus peab igati põhjendatuks maakohtu järeldust, et süüdistatav, kes ei allu kohtumenetluses kohtu korraldustele, võib neid eirata ka otsuse täitmisel. M. Kattai on viibinud vahi all ulatuses, mis vastab ärakandmisele kuuluvale karistusele. Seega on vajadus tõkendi kohaldamiseks ära langenud ning ringkonnakohus M. Kattai suhtes tõkendit ei kohalda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind

Ivi Kesküla

Andres Parmas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.