Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-51802
Haldusasi
MK kaebus Kaitseliidu Harju maleva pealiku 17. juuli 2014. a käskkirja nr HA-11-4/14/13959P tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2015. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – MK, esindaja adv Henrik Kirsimäe Vastustaja – Kaitseliit, esindaja Kai Reinhold-Hurt
Menetluse alus ringkonnakohtus
MK apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
9. november 2016
RESOLUTSIOON
Jätta MK apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-51802 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 9. jaanuaril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-14-51802 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseliidu Harju maleva pealik arvas 17.07.2014 käskkirjaga nr HA-1.14/14/14/13959PR Rävala malevkonna tegevliikme MK Kaitseliidust välja, sest tema tegevus ei ole kooskõlas Kaitseliidu ülesannete ja eesmärgiga ning võib kahjustada Kaitseliidu mainet. Käskkirja kohaselt on MK näidanud üles agressiivset, ebaväärikat ja hoolimatut suhtumist temaga koos tegevliikme sõdurioskuste baaskursusel osalevatesse kursusekaaslastesse, ähvardades neid veebipõhises suhtluskeskkonnas Facebook. Kaitseliidu seaduse (KaLS) § 30 lg 8 kohaselt võidakse liige arvata Kaitseliidust välja, kui esinevad KaLS § 24 lg-s 3 sätestatud asjaolud. KaLS § 24 lg 3 p 1 kohaselt võib välja arvata isiku, kelle tegevus ei ole kooskõlas Kaitseliidu ülesannete ja eesmärgiga ning võib kahjustada Kaitseliidu mainet. KaLS § 24 lg 3 p 4 kohaselt võib isiku välja arvata, kui on põhjendatud alus arvata, et isiku käitumine või eluviis võib ohustada tema enda ja teiste isikute turvalisust. Kaitseliit on relva valdav vabatahtlik riigikaitseline organisatsioon ning MK agressiivne, ebaväärikas ja hoolimatu suhtumine Kaitseliidu liikmetesse näitab tema negatiivset suhtumist kehtivasse õiguskorda. Tema käitumine võib kahjustada Kaitseliidu mainet ega ole kooskõlas Kaitseliidu eesmärkidega, mistõttu ei sobi MK Kaitseliidu liikmeks. Käskkirja kohaselt arvestati selle andmisel ka Harju maleva Rävala malevkonna juhatuse 13.06.2014 otsust nr 3.
2.MK esitas 18.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseliidu Harju maleva pealiku 17.07.2014 käskkirja nr HA-1.1-4/14/14/13959PR tühistamiseks. Kaebaja arvati Kaitseliidust välja, ilma et selleks oleks esinenud õiguslikku alust. Käskkirja andmisel ei ole järgitud menetlusnorme, rikutud on motiveerimiskohustust, menetlusosaline on jäetud tema suhtes toimuvast menetlusest nõuetekohaselt teavitamata ning eiratud on tema õigust esitada oma arvamus ja vastuväited. Rävala malevkonna juhatus ei ole teinud ettepanekut kaebaja Kaitseliidust väljaarvamiseks, vaid 05.06.2014 koosoleku protokolli nr 3 kohaselt tehti ettepanek hoopis kaebaja Kaitseliidust väljaheitmiseks. Nimetatud protokolli kaebajale edastamist ei saa lugeda ärakuulamisõiguse piisavaks tagamiseks. Kaebaja sõnumite ja kirjavahetuse puhul on tegemist teenistusvälisel ajal kolmandate isikutega vahetatud privaatsõnumitega. Tegemist ei ole avalikkusele suunatud avaldustega. Kõnealuste tekstide põhjalikuma ja terviklikuma analüüsi pinnalt ei ole võimalik järeldada vastuolu Kaitseliidu ülesannete ja eesmärgiga (KaLS § 2 lg 3) ega Kaitseliidu maine kahjustamist. Kaebaja tegevus ei ole kuidagi vähendanud rahva valmisolekut kaitsta meie riigi iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Vastustaja ei ole lisaks selgitanud, milline kaebaja tegevus või millised tema avaldused on käsitatavad ähvardusena teiste isikute (ja konkreetselt kelle) suhtes. Jääb arusaamatuks, mille põhjal on alus arvata, et kaebaja käitumine võib ohustada tema enda ja teiste isikute (ja konkreetselt kelle) turvalisust. Nimetatud säte seondub siiski Kaitseliidu liikme teenistuskohustustega teenistuse ajal.
3.Kaitseliit vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on internetikeskkonnas korduvalt avaldanud seisukohti, mis on häirinud teisi Kaitseliidu liikmeid, kes on kaebaja postituste tõttu pöördunud Kaitseliidu Rävala malevkonna poole. Kaebaja poolt internetikeskkonnas ähvarduste postitamine (sh on postitused avalikult juurdepääsetavad) ei ole kooskõlas Kaitseliidu ülesannete ja eesmärgiga ning võib kahjustada Kaitseliidu mainet. Teiste isikute solvamine ja ähvardamine ning nende suhtes kuritegude toimepanemise õhutamine ei kuulu põhiseaduse §-s 45 sätestatud 2(7)
3-14-51802 väljendusvabaduse kaitsealasse. Kaitseliidu vabatahtlikkus ja enesekorraldusõigus tähendavad ühelt poolt liikmete vabadust organisatsiooni kuuluda ning teiselt poolt organisatsiooni võimalust kujundada väärtused ja põhimõtted, millele organisatsioon ja selle liikmed peavad vastama. Käskkirjas on märgitud õiguslikud ja faktilised põhjendused, miks otsustati kaebaja arvata Kaitseliidust välja. Kaitseliidu liikmesuse saab lõpetada ka otseselt teenistusest mittetulenevatel alustel. Tõendid suhtluskeskkonnas avaldatu kohta olid lisatud malevkonna juhatuse otsusele, millele on viidatud haldusakti preambulis. Rävala malevkonna juhatuse 05.06.2014 koosoleku protokollis on sisuliselt tehtud ettepanek MK väljaarvamiseks, kuigi ekslikult viidatud väljaheitmisele. Kuna kaebaja sai esitada vastulause malevkonna juhatuse ettepanekule, siis on talle ärakuulamisõigus olnud tagatud. Isegi kui käskkirjas esinevad mõningad puudused, ei ole selle tühistamine põhjendatud, sest on ilmselge, et kaebaja ei saa olla relvastatud riigikaitseorganisatsiooni liige ning vastustajal tuleks anda uuesti välja samasisuline haldusakt.
4.Tallinna Halduskohus jättis 31.08.2015 otsusega MK kaebuse rahuldamata. Käskkirja andmise õiguslikeks alusteks on KaLS § 24 lg 3 p 1 ja § 30 lg 8 teine lause. Viidatud sätete kohaselt võib Kaitseliidu liikme arvata Kaitseliidust välja, kui tema tegevus ei ole kooskõlas Kaitseliidu ülesannete ja eesmärgiga ning võib kahjustada Kaitseliidu mainet. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja avaldas veebipõhises suhtluskeskkonnas Facebook vastustaja poolt esitatud väljavõttes sisalduva teksti (tl 26-43). Kohus nõustus vastustajaga, et labasusi sisaldava teksti avaldamisega seadis kaebaja ohtu Kaitseliidu maine. Määravat tähtsust ei oma asjaolu, et nimetatud tekst oli kättesaadav vaid piiratud arvule isikutele. Samuti pole oluline, kas adressaadid olid sama organisatsiooni liikmed või mitte. Kaitseliidu maine ohustamine ei ole ilmselgelt kooskõlas Kaitseliidu ülesannete ja eesmärgiga. Kuna kaebaja tegevus vastas KaLS § 24 lg 3 p-s 1 toodule, oli olemas õiguslik alus tema Kaitseliidust väljaarvamiseks. Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja Kaitseliidust väljaarvamine oleks ilmses mittevastavuses tema käitumisega. Vaidlustatud käskkiri on ka piisavalt motiveeritud. Asjaolu, et vastustaja on jätnud täitmata Vabariigi Valitsuse 10.10.2013 määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ § 10 lg-s 6 sätestatud kohustuse, ei anna veel alust käskkirja tühistamiseks. Kuna kaebajal võimaldati esitada oma arvamus pärast malevkonna juhatuse otsust, pole ärakuulamisõiguse rikkumine oluline (haldusmenetluse seaduse § 58).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.MK palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ja ühekülgselt ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Samuti on kohtuotsus ilmselgelt puudulikult põhjendatud ega vasta HKMS § 157 lg 1 nõuetele. Täpsustamata viide kaebaja poolt Facebooki keskkonnas avaldatud „tekstidele“ jääb arusaamatuks. Kohus ei ole konkreetselt selgitanud, milline tekst on käsitatav labasusena, ega põhjendanud, mil viisil ja kelle silmis see ohustas või võis ohustada Kaitseliidu mainet. Põhjendamata on ka seisukoht, et tähtsust ei oma kaebaja rõhutatud asjaolu, et tema seisukohad olid kättesaadavad üksnes piiratud isikute ringile. Halduskohus ei ole otsuses käsitlenud KaLS §-de 2 ja 4 kohaldamist, leides üksnes paljasõnaliselt, et Kaitseliidu maine ohustamine ei ole kooskõlas Kaitseliidu ülesannete ja eesmärgiga. Kaitseliidu eesmärgi ja ülesannetega saab vastuolus olla vaid selline tegevus, mis konkreetselt vastandub seaduses toodud eesmärgile ja ülesannete loetelule, kuid taoline analüüs kaebaja käitumise osas puudub ja kohtu järeldused on seetõttu meelevaldsed. Halduskohus on jätnud kaebaja peamised õiguslikud väited ja vaidluse keskmeks olevad 3(7)
3-14-51802 küsimused sisustamata. Vaidlustatud käskkiri on ilmselgelt ebapiisavalt motiveeritud, sisaldab eksitavaid viiteid ning selle andmisel ei ole järgitud seaduses sätestatud menetlus- ja vorminõudeid. Ulatuslike vormipuuduste tõttu ei ole käskkirja sisuline kontrollimine enam tagasiulatuvalt võimalik. Asja otsustamist mõjutas ka Kaitseliidu kodukorra § 10 lg-s 6 sätestatud ärakuulamisõiguse rikkumine.
6.Kaitseliit vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohtu siseveendumuse kujunemine on otsuses jälgitav, otsus ei ole vastuoluline ega üllatav. Asjaolu, et apellant ei nõustu kohtu põhjendustega, ei tähenda, et otsus on põhjendamata. Otsuses viidatud apellandi postitusi suhtluskeskkonnas Facebook käsitleti kohtuistungil ning puudus vajadus neid kohtuotsuses üle korrata. Apellandi postitused ei olnud ilmselgelt kooskõlas ühiskonnas kehtivate heade kommete ja tavadega, mistõttu võib neid nimetada labasusteks. KaLS § 24 lg 3 p 1 lõpuosa sisaldab olemuslikult prognoosotsust, mille puhul ei pea mainekahju olema tõendatud. Kaitseliidust väljaarvamise kui ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve (maine) kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Prognoosotsuse puhul annab haldusorgan paratamatult piiratud teabe pinnalt ettevaatava hinnangu. Vastustaja lähtus asjassepuutuvatest kaalutlustest ning arvestas, et Kaitseliidu liikme poolt labasusi sisaldavate postituste avaldamine võib kahjustada Kaitseliidu mainet. Vastustaja on võtnud lisaks arvesse, et tegemist ei ole apellandi ühekordse käitumisega. Ligipääs apellandi Facebooki seinal sisalduvatele postitustele on avalik. Lisaks on suhtluskeskkonnas võimalik ka teiste isikute postituste jagamine jm infotehnoloogilised võtted, mis välistavad info jäämise siseringi. On ilmne, et apellandi käitumine ei olnud kooskõlas KaLS § 2 lg-ga 3 (Kaitseliidu eesmärk) ja KaLS §-ga 4 (Kaitseliidu ülesanded). Jääb arusaamatuks, millisele Kaitseliidu eesmärgile või ülesandele võiks apellandi tegevus tema enda hinnangul vastata. Halduskohus leidis põhjendatult, et haldusmenetluses esinenud vähetähtsad minetused ei mõjutanud asja sisulist otsustamist. Käskkirjast nähtuvad üheselt põhjused, miks apellant arvati Kaitseliidust välja ning see oli teada ka apellandile endale, sest seda arutati tema juuresolekul 05.06.2014 Rävala malevkonna juhatuse koosolekul ja talle saadeti ka nimetatud koosoleku protokoll, millele ta esitas omapoolse vastulause. Seega on ärakuulamisõigus olnud apellandile tagatud. Halduskohus võis arvestada ka vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendusi, sest kohtul puudus kahtlus, et neist lähtuti juba haldusakti andmisel. Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon, kuhu saavad kuuluda vaid isikud, kes jagavad organisatsiooni väärtusi. Apellandi poolt toimepandud tegusid arvestades on kaalutlusõigus praegusel juhul sisuliselt vähenenud nullini ning vastustajal tuleks igal juhul anda uuesti välja samasisuline haldusakt ehk arvata apellant KaLS § 24 lg 3 p 1 ja § 30 lg 8 alusel Kaitseliidust välja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et MK apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on lõppjärelduste osas seaduslik ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Halduskohtu otsuse põhjendamispuudused on apellatsioonimenetluses kõrvaldatavad.
8.Kuigi vaidlusaluses Kaitseliidu Harju maleva pealiku 17.07.2014 käskkirjas nr HA-1.14/14/14/13959PR (tl 11) on Rävala malevkonna tegevliikme MK Kaitseliidust väljaarvamise õigusliku alusena viidatud KaLS § 30 lg 8 kõrval nii KaLS § 24 lg 3 p-le 1 kui ka p-le 4, on vastustaja kohtumenetluses kinnitanud, et tegelikkuses lähtuti siiski üksnes KaLS § 24 lg 3 p4(7)
3-14-51802 st 1 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2016 istungi protokoll, lk 3). Sama järelduse võib teha vaidlustatud käskkirja p 2 sõnastusest ning käskkirjas viidatud Rävala malevkonna juhatuse 05.06.2014 koosoleku protokolli nr 3 (tl 8-8p – käskkirjas sisalduv viide 13.06.2014 otsusele on ekslik, sest kajastab kõnealuse protokolli Harju malevasse saabumise kuupäeva) päevakorrapunkti 4 all kantud otsusest teha ettepanek MK väljaarvamiseks KaLS § 24 lg 3 p 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt ei analüüsi ringkonnakohus KaLS § 24 lg 3 p 4 alusel Kaitseliidust väljaarvamise tingimusi ega nende täidetust praeguses asjas.
9.KaLS § 30 lg 5 kohaselt lõpeb Kaitseliidu liikmelisus Kaitseliidust väljaastumise, väljaarvamise või väljaheitmisega. KaLS § 30 lg 8 teise lause kohaselt võib Kaitseliidu liikme arvata Kaitseliidust välja, kui esinevad KaLS § 24 lg-s 3 sätestatud asjaolud. KaLS § 24 sätestab nõuded Kaitseliidu tegevliikmele ning KaLS § 24 lg 3 p 1 kohaselt võib tegevliikmeks vastuvõtmisest keelduda, kui isiku tegevus ei ole kooskõlas Kaitseliidu ülesannete ja eesmärgiga ning võib kahjustada Kaitseliidu mainet. KaLS § 2 lg 3 kohaselt on Kaitseliidu eesmärk suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidu eesmärgi saavutamiseks täidetavad ülesanded on sätestatud KaLS § 4 lg-s 1 ning need hõlmavad muu hulgas osalemist Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel (p 1) ning osalemist Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises (p 3). KaLS § 24 lg 3 p 1 ja § 30 lg 8 annavad koostoimes aluse tegevliikme Kaitseliidust väljaarvamiseks siis, kui isiku tegevust on alust hinnata Kaitseliidu eesmärkide ja ülesannetega kokkusobimatuks ning sellega seoses esineb Kaitseliidu maine kahjustamise oht. Sätete sõnastusest ei tulene piirangut, et seejuures saaks hinnata üksnes isiku tegevust Kaitseliidus, mitte aga väljaspool nimetatud organisatsiooni. Teistsugune tõlgendus oleks ka ilmselges vastuolus normi eesmärgiga, sest suurt osa KaLS § 24 lg-tes 2 ja 3 loetletud aluseid ei oleks üldse mõistlikult võimalik piiritleda vaid isiku tegevusega Kaitseliidu struktuuris.
10.Kuna KaLS § 24 lg 3 p 1 on sõnastatud kumulatiivse loeteluna, tuleb ka selle üksikute elementide esinemist hinnata kogumis, mitte eraldiseisvalt. Praegusel juhul on vaidlustatud käskkirjas heidetud MK-le ette agressiivset, ebaväärikat ja hoolimatut suhtumist teistesse Kaitseliidu liikmetesse (sh koos temaga tegevliikme sõdurioskuste baaskursusel osalejatesse), mis näitab tema negatiivset suhtumist kehtivasse õiguskorda. Viidatud põhjendusest lähtuvalt võis apellandi tegevus (suhtlusviis) Kaitseliidu hinnangul eelkõige vähendada rahva vabatahtlikku ja omaalgatuslikku valmisolekut kaitsta Eesti põhiseaduslikku korda (KaLS § 2 lg 3) ning vähendada ka Eesti elanike turvalisust (KaLS § 4 lg 1 p 3). Postituste sisu põhjal ei saa olla kahtlust, et MK sõnavõtud seondusid Kaitseliidu tegevuse ja selle liikmetega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas vajalik täpsemalt piiritleda, milline üksik lause või muu tekstiosa väljendab MK-le käskkirjas etteheidetavat suhtumist, vaid etteheide on piisavalt määratletud juba viitega konkreetsetele vestlustele või postitustele (tl 26-43), mida saab ja tuleb hinnata tervikuna. MK ja BV vahel elektroonilises suhtluskeskkonnas Facebook 18.–19.05.2014 toimunud vestlusest (milles osalesid või mida jälgisid ka MS ja FS) nähtub selgelt nii hoolimatu suhtumine Kaitseliidu reeglitesse seoses laskemoona käitlemisega kui ka MK vestluskaaslasega manipuleeriv ning teda provotseeriv ja alavääristav suhtlemisviis. Kaitseliidu väärtusi mittearvestav suhtumine kaasliikmetesse võib seejuures kahjustada Kaitseliidu mainet ka selle organisatsiooni teiste liikmete silmis (vrd Riigikohtu 16.11.2016 otsus nr 3-3-1-29-16, p 11), mistõttu ei ole määrav, et suur osa asjassepuutuvatest vestlustest toimusid kitsamas suhtlusringis ega olnud igaühele nähtavad. Hinnang Kaitseliidu maine 5(7)
3-14-51802 kahjustamise võimalikkusele on prognoos, mis antakse piiratud teabe pinnalt (vrd Riigikohtu 14.03.2012 otsus nr 3-3-1-80-11, p 18; 13.11.2009 otsus nr 3-3-1-63-09, p 16). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul ei saanud Kaitseliidu maine kahjustamise ohtu pidada ilmselgelt ebatõenäoliseks. Kuna Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon (vt KaLS § 2 lg 1), kellel ei oleks võimalik saavutada oma eesmärke ja ülesandeid ilma stabiilse liikmeskonnata, siis olukorras, kus Kaitseliidu maine saaks tõsiselt kahjustatud, võiks ohtu sattuda organisatsiooni tegevus tervikuna (st olemasolevad liikmed võivad välja astuda ja uusi liikmeid ei pruugi juurde tulla, sest keegi ei taha ennast enam sellise organisatsiooniga siduda).
11.Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2016 istungil märkis apellandi esindaja täiendavalt, et pole üldse tõendatud, kust on asja materjalide juurde esitatud vestluste väljavõtted pärit ning MK ei ole omaks võtnud, et tema nimel Facebook’is kajastatud väljaütlemised – BV lehel 18.–19.05.2014 (tl 26-40p) ning MK lehel 02.06.2014–13.07.2014 (tl 41-43) – on avaldanud just apellant isiklikult. Ringkonnakohtu hinnangul on apellandi need vastuväited ilmselgelt otsitud ning mõistlikku kahtlust ei saa olla selles, et kõnealused väljavõtted pärinevad suhtlusvõrgustikust Facebook ja MK nime all tehtud sõnavõtte ei ole postitanud keegi teine peale apellandi enda. Muu hulgas on MK 17.07.2014 vastulauses (tl 9-9p) üheselt möönnud, et Rävala malevkonna 05.06.2014 koosoleku protokollis viidatud seisukohti suhtlusvõrgustikus avaldas just tema ise.
12.Vabariigi Valitsuse 10.10.2013 määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ § 10 lg 4 kohaselt toimub Kaitseliidust väljaarvamine pärast allüksuse (nt malevkonna – vt kodukorra § 20 lg 2) juhatuse ettepanekut tehtud struktuuriüksuse (nt maleva – vt KaLS § 9 lg 1 ja kodukorra § 20 lg 1) juhi otsuse alusel, kui liige ei vasta liikmele esitatavatele nõuetele või jätab täitmata liikmele ettenähtud kohustused. Kodukorra § 10 lg 6 näeb ette, et Kaitseliidust väljaarvamise otsuse kavand esitatakse Kaitseliidu liikmele tema arvamuse saamiseks ning liikmel on õigus esitada oma arvamus kümne päeva jooksul kavandi saamisest arvates. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et MK ärakuulamine ei ole toimunud vastavuses Kaitseliidu kodukorra § 10 lg 6 nõuetega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see siiski mõjutanud asja otsustamist, sest MK on saanud enne tema Kaitseliidust väljaarvamist esitada sellele omapoolseid sisulisi vastuväiteid. Kohtule esitatud e-kirjavahetuse (tl 7-7p) kohaselt edastati Rävala malevkonna juhatuse 05.06.2014 koosoleku protokoll MK-le 02.07.2014 ja apellant esitas sellele 17.07.2014 põhjalikud vastuväited (tl 9-9p). Seejuures nähtusid juba Rävala malevkonna juhatuse 05.06.2014 koosoleku protokollist peamised põhjused, mis said aluseks apellandi Kaitseliidust väljaarvamiseks malevapealiku 17.07.2014 käskkirjaga (st eelkõige tema postitused Facebook’i suhtluskeskkonnas). Kuigi MK vastulause oli Harju maleva pealiku asemel adresseeritud Rävala malevkonna juhatusele ning vaidlustatud käskkirjas ei ole MK vastuväidetega arvestamist kajastatud, saab seda siiski pidada usutavaks, sest käskkiri ei sisalda enam apellandi vastuväidetes esile toodud puudusi (nt 05.06.2014 protokolliga võrreldes on 17.07.2014 käskkirjas jäetud kõrvale allumatusega seonduvad konkretiseerimata etteheited).
13.Eeltoodust lähtuvalt on vaidlusalune käskkiri õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Seonduvalt vastustaja viitega kriminaalasjale nr 1-16-141, milles MK on Harju Maakohtu 14.06.2016 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2016 otsusega mõistetud karistusseadustiku (KarS) § 244 lg 1 järgi süüdi peaministri ähvardamises (kohtuotsused ei ole jõustunud, sest MK kaitsja on 24.10.2016 esitanud kassatsiooni, mille menetlusse võtmist ei ole Riigikohus veel otsustanud), märgib ringkonnakohus siiski täiendavalt, et kriminaalasjas vaatluse all olevad postitused avaldati suhtluskeskkonnas Facebook alles 6(7)
3-14-51802 vahemikus 04.09.2015–16.10.2015 ehk praeguse vaidlusega seotud sündmustest oluliselt hiljem, mistõttu ei ole need haldusasjas nr 3-14-51802 asjassepuutuvad. Samuti välistavad KaLS § 24 lg 2 p 3 ja § 30 lg 8 täielikult üksnes sellise isiku Kaitseliidu liikmeks oleku, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, kuid muude tahtlikult toimepandud kuritegude osas jätavad KaLS § 24 lg 3 p 3 ja § 30 lg 8 vastustajale kaalutlusruumi. KarS § 4 lg-st 3 tulenevalt on KarS § 244 lg-s 1 sätestatud süüteo näol tegemist teise astme kuriteoga. Seega isegi juhul, kui MK suhtes kriminaalasjas nr 1-16-141 seni tehtud kohtuotsused peaksid jõustuma, ei tooks see vältimatult kaasa tema Kaitseliidust väljaarvamist, mistõttu ei ole tegemist olukorraga, kus vastustajal tuleks hiljem ilmnenud asjaolude tõttu anda igal juhul välja uus samasisuline haldusakt. Olenemata sellest, et kõrge ametiisiku vastu vägivallateo toime pannud tegevliikme Kaitseliitu jätmine oleks vähetõenäoline, ei tähendaks see Kaitseliidul kaalutlusõiguse puudumist või selle ahenemist nullini. Kohus ei saaks asuda kaalutlusõigust teostama Kaitseliidu asemel (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2008 otsus nr 3-06-2530).
14.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb MK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.08.2015 otsus muutmata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et MK on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 97) ja kandnud õigusabikulusid 720 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaitseliit ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.