lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-6861/14

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-6861/14
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1287
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-6861/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja30.08.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-16-6861

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2016, Tallinn

Kriminaalasja number

1-16-6861

Kohtunik

Orvi Tali

Kriminaalasi

Karmo Tamme süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 344 lg 1, § 348 lg 1, § 4231 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30. augusti 2016. a otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Karmo Tamm (ik 38311060253; viibimiskoht Tallinna Vangla)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Karmo Tamme apellatsioon Harju Maakohtu 30. augusti 2016. a otsusele läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale.
2.Jätta Karmo Tamme taotlus tunnistada KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 põhiseadusega vastuolus olevaks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 30.08.2016. a otsusega tunnistati Karmo Tamm kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 344 lg 1, § 348 lg 1, § 423 1, § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 74 lg 2 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta ning ülejäänud karistus – vangistus 2 aastat ja 6 kuud – jäeti täitmisele pööramata, kui K. Tamm ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20261-26-3898/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 27.08.20261-26-6079/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20261-26-2122/32Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 27.08.20261-26-4941/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1(4)

1-16-6861 kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 21 ja 4 sätestatud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja asuda tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 1 kuu jooksul pärast vabanemist. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka ning koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks loeti 27.05.2016.

2.Sama kohtuotsusega mõisteti K. Tammelt riigi tuludesse välja sundraha 645 eurot, kaitsjatasu 384 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 131 eurot, ekspertiisitasud kokku summas 3041 eurot ning sõiduki teisalduskulu 76,80 eurot ja mootorratta teisalduskulu 38,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud menetluskulud tuleb K. Tammel tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
3.13.09.2016 esitas K. Tamm apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, mis puudutab menetluskulude tasumist 12 kuu jooksul ja teha uus otsus, millega anda menetluskulude tasumiseks uus, reaalset olukorda arvestav ja reaalselt täidetav tähtaeg. Samuti palub apellant tunnistada KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, mis sätestab menetluskulude tasumise maksimaalseks tähtajaks 1 aasta. Apellant leiab, et olukord, kus seadusega on sätestatud menetluskulude tasumiseks maksimumtähtaeg 12 kuud, on vastuolus põhiseadusega, kuna loob olukorra, kus ca 90 % süüdimõistetutest ei suuda menetluskulusid õigeaegselt täita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et K. Tamme apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
5.Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
6.Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses

2(4)

1-16-6861 põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16).

7.Apellatsioonis, mille on esitanud K. Tamm, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb K. Tamme apellatsioon jätta läbi vaatamata.
8.Kriminaalasjas on K. Tamme, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe 10.08.2016 (tl 104-111 pöördel), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad kohtueelse menetluse kulud ning süüdistatavale on selgitatud, et kokkuleppe sõlmimise aja seisuga ei olnud kohtueelses menetluses kaitsjatasu lõplikult määratletud ning menetluskuludele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud. K. Tamm nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega. Kokkuleppe sõlmimise järgselt lisandusid menetluskuludele kaitsjatasu materjalide tutvustamise ja kokkuleppe sõlmimise eest ning kaitsjatasu kohtumenetluses. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises, nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. K. Tamm kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 104-111). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja ka menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. Maakohtu istungil andis prokurör ülevaate kokkuleppest ning K. Tamm kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisega väljendas oma tõelist tahet ja jääb kokkuleppe juurde, samuti palus menetluskulude tasumiseks anda aega 1 aasta (tl 126 pöördel). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.
9.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus K. Tamme apellatsiooni läbi vaatamata.
10.Seonduvalt K. Tamme taotlusega tunnistada KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 põhiseadusega vastuolus olevaks, märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 esimesest lausest saab kohus konkreetse kohtuasja lahendamisel tunnistada põhiseadusvastaseks üksnes asjassepuutuva sätte. Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, s.t mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui sätte põhiseaduspärasuse korral (RKÜKo 3-4-1-18-14, p 44; RKKKo 3-1-1-93-15, p 106). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitada menetluskulud süüdistataval, välja arvatud KrMS §-s 182 sätestatud juhul. Lähtudes KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2 antakse väljamõistetud kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks süüdistatavale aega üks kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et süüdimõistva otsuse korral KrMS § 417 lg-st 2 erineva menetluskulude täitmise tähtaja andmisel saab kohus lähtuda vaid KrMS § 313 lg 1 p-st 7. KrMS § 424 kohaldamine aktualiseerub üksnes kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist. Seega ei ole kohtuotsuse tegemisel võimalik KrMS § 424 korras esitada taotlusi ja neid lahendada (RKKKm 3-1-1-109-13, p 7, 8).

3(4)

1-16-6861 Eeltoodust tulenevalt ei olene antud juhul menetluskulude täitmise tähtaeg sellest, kas KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 on põhiseadusega vastuolus või mitte. Järelikult pole need sätted PSJKS § 14 lg 2 esimese lause tähenduses asjassepuutuvad ja K. Tamme taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Küll aga on K. Tammel mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra, vaatamata sellele, et juba kohtuotsuse tegemisel määrati talle pikem menetluskulude vabatahtliku hüvitamise tähtaeg. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb täitmise tähtaja pikendamist. (allkirjastatud digitaalselt) Orvi Tali kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20261-26-5601/10Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 26.08.20261-26-6063/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval