lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-5786/131

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 14.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-5786/131
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
14.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1022
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-5786/71Tartu Maakohus Tartu kohtumaja23.09.20151-15-5786/85Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.11.20151-15-5786/87Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.11.20151-15-5786/95Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium21.12.20151-15-5786/115Tartu Maakohus Tartu kohtumaja22.08.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-17-791/19Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja19.10.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-5786 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22. augusti 2016 määrus süüdimõistetu Ergo Jõhve vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Ergo Jõhve (isikukood 38306296016), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 22. augusti 2016 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Ergo Jõhve määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 23.09.2015 kohtuotsusega karistati Ergo Jõhvet KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi 5 aasta vangistusega ning KarS § 323 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks E. Jõhvele 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel loeti E. Jõhvele Tartu Maakohtu 17.02.2015 kohtuotsusega karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust kaetuks käesolevas kriminaalasjas E. Jõhvele karistuseks mõistetud 5 aasta vangistusega ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 05.01.2014 ja lõpp 05.01.2019. Maakohtu määrus
2.Tartu Maakohtu 22.08.2016 määrusega jäeti E. Jõhve vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
2.1.Maakohus oli seisukohal, et E. Jõhvel on täidetud formaalsed eeldused tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. E. Jõhvele on vabanemisel garanteeritud elukoht aadressil XXX , mis on sobiv elektroonilise valve

kohaldamiseks ning olemas on nõusolekud elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Täitmata on materiaalsed eeldused.

2.2.Vabanemisel soovib E. Jõhve asuda tööle XXX OÜ-sse, mille kohta on tööandja garantiikiri olemas. Töökoha olemasolu on oluline, kuna E. Jõhve kannab karistust kuritegude eest, mille pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla iseloomustuse järgi on tal rahalisi nõudeid 2574,92 eurot, vabanemisfondis on 1028,40 eurot. Lisaks on E. Jõhve töövõimetu 40% ulatuses kuni 20.01.2017. Suhted ema ja elukaaslasega on väga head. Praegusel hetkel viibib E. Jõhve ema XXX, kuna ei ole kedagi, kes tema eest hoolitseks ja ise ta endaga hakkama ei saa.
2.3.Kuigi E. Jõhvel on vabanemisel kindel elukoht, võimalus asuda tööle, head suhted lähedastega ning hooldamist vajav ema, oli maakohus seisukohal, et E. Jõhve tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilise järelevalvega ei ole praegu võimalik. Seda eelkõige tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ja tema käitumisest karistuse kandmise ajal. Tartu Vangla hindab E. Jõhve poolt nii uue kuriteo kui ka uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 21%. E. Jõhvet on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, milliste otsuste alusel ta kannab praegu vangistust. E. Jõhvel on vangla iseloomustuse andmetel 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. E. Jõhvele on määratud mitmeid distsiplinaarkaristusi erinevate üleastumiste eest, mis näitab, et ta ei ole suutnud alluda kehtestatud reeglitele. E. Jõhvel on töövõimekaotus 40%. Seega on ta osaliselt töövõimeline ning kergematest töödest keeldumine ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud. E. Jõhve puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid vangistusest vabastamise esimese võimaluse avanemisel. Selleks et kohtul tekiks veendumus, et süüdimõistetul on motivatsioon oma käitumist muuta ja ta soovib täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid, peab ta pikema perioodi jooksul karistuse kandmise ajal suutma järgida vangistuse kandmise reegleid. Määruskaebus
3.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Lisaks palub E. Jõhve arvestada motivatsioonikirja, mis ei jõudnud temast olenematutel põhjustel maakohtule. Maakohus on põhjendamatult jätnud täiendavalt küsimata andmed E. Jõhve ema tervisliku seisundi kohta, sest kriminaalhooldaja arvamus on üldine selles osas. Lisaks on maakohus liigselt tuginenud vangla arvamuses kirjasolevale. Ka ei ole toimepandud kuriteod ainukeseks asjaoluks, miks võiks E. Jõhvelt võtta võimaluse ennetähtaegseks vabanemiseks. Süüdimõistetu leiab, et vangistus on tema elu, vaateid ja hoiakuid muutnud ning ei ole karta tema uusi kuritegusid. Maakohus on jätnud tähelepanuta E. Jõhve suhtes esinevad positiivsed asjaolud. E. Jõhvel on küll distsiplinaarkaristusi, kuid noorele inimesele võiks anda võimaluse õigete valikute tegemiseks. Süüdimõistetu õigustab distsiplinaarkaristusi ema tervisega. Ema tervis võiks olla see erakorraline asjaolu, mis võiks tingida tema ennetähtaegse vabanemise. Lisaks märgib süüdimõistetu, et teised 2 kuriteokaaslast on praeguseks ennetähtaegselt vabastatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et E. Jõhve vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning määruskaebuses esitatud asjaolud ei kaalu üles maakohtu sisukohast järeldust.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ega ka motivatsioonikiri ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta E. Jõhve enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja käitumisele vangistuses, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides E. Jõhve suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Arvestades, et süüdimõistetut on ka varasemalt karistatud ning teda on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, ei ole usutav, et süüdimõistetu on just nüüd valmis oma käitumist kardinaalselt muutma ja oleks võimeline kriminaalhoolduse nõudeid täitma. E. Jõhve selgitused määratud distsiplinaarkaristuste kohta on suuresti ennastõigustavad, kuid seejuures tuleb arvestada, et ühe määratud distsiplinaarkaristuse puhul on käimas kohtuvaidlus. Määratud distsiplinaarkaristused annavad pigem kinnitust asjaolust, et süüdimõistetu ei ole aru saanud kehtivatest normidest ega suuda oma käitumist normidega kooskõlla viia. Üksnes kinnipeetava ema tervislik seisund ei ole aluseks süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks ning arvestades kohtul juba olemasolevaid materjale ning süüdimõistetu täiendavaid selgitusi ei ole vajalik täiendava informatsiooni kogumine süüdimõistetu ema terviseseisundi osas. Vastuseks süüdimõistetu määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kõik KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Otsustus langetatakse kõigi asjaolude kohta kogumis. Lisaks on isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne, seega ei ole käesolevalt asjakohane viide, et teised E. Jõhve kuriteokaaslased on praeguseks ajaks ennetähtaegselt vabanenud.
6.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 22.08.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ Tiit Lõhmus

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.