Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-16-6605 seitse) tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada G.S üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustust: - mitte tarvitama alkoholi. Mõista G.S-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, määratud kaitsja Igor Belugini poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot. Määrata, et G.S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700062773 ning selgitus „G.S , 1-16-6605 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas G.S-i süüdistatakse selles, et tema, viibides 02.05.2014 kella 19.50 paiku alkoholijoobes xxx asuva kaupluse M müügisaalis, kasutas füüsilist vägivalda turvatöötaja K I

1-16-6605 suhtes, nimelt lõi kannatanut esmalt rusikaga kaela piirkonda ja seejärel küünarnukiga kukla piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule K I füüsilist valu. Oma tahtliku tegevusega pani G.S toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt G.S-i , tema kaitsja Igor Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ragnar Plistkini vahel 01.08.2016 sõlmitud kokkuleppele nõuab abiprokurör kohtus G.S-ile karistuseks KarS § 121 lg 1 (kuni 01.01.2015.a kvalifikatsioon KarS § 274 lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.-04.05.2014.a, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada G.S-ile mõistetud karistus 5 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga 177 tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada G.S üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt mitte tarvitama alkoholi. Kohtuistungil G.S avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Abiprokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249.

Mari-Liis Avikson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.