Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
09.09.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-14-4046
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungisekretär
Julia Senkevitš
Kohtuasi
Vangla materjalid Riho Rõngase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Riho Rõngas (ik 38705110296)viibib Vanglas
Kaitsja
Jugans Grossmann
Kohtuistungi toimumise aeg,
02.09.2016.a Tallinn kaugkohtuistung
koht
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Ida-Harju täitmiseks
Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Riho Rõngase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Riho Rõngas tunnistati Harju Maakohtu 06.06.2014. a otsusega süüdi 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 5 kuu ja 13-päevase vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1056 tunni ulatuses, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatule. Kohtuotsus jõustus 15.07.2014. a.
Harju Maakohtu 06.01.2016. a määrusega pöörati R. Rõngasele Harju Maakohtu 06.06.2014. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus - vangistus 1 aasta 1 kuu ja 24 päeva – täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.12.2015. a. Kohtumäärus jõustus 28.03.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 20.12.2015.a ja lõpp on 13.02.2017.a. Riho Rõngase kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et talle ei ole individuaalset täitmiskava koostatud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab R. Rõngase tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Riho Rõngase kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama XXXX, tegemist on kahekordse majaga, kus asuvad eraldiseisvad korterid ning mis kuulub kinnipeetava isale. Isa andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Samuti on nõusoleku andnud R. Rõngase ema XXXX ja elukaaslane XXXX Elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel töökoht. Riho Rõngase taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Karistust kannab röövimise eest. Elukoht vabanemisel on olemas, elama asub XXXX. Korter kuulub tema isale. Isa on nõus sellega, et sinna elama asub. Ta on pensionär ja invaliid, tal on vaja abi. Kriminaalkorras karistatud kaks korda. Töökoht vabanemisel on olemas XXXXOÜs. Elukoht ja majanduslik sissetulek on olemas. Praegu vanglas töötab toidujagajana, aga sellest ei piisa trahvide tasumiseks. Ei teinud üldkasuliku töö tunde, kuna oli vaja peret toita, isa ülal pidada. On nõus lisakohustustega ja elektroonilise valvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Riho Rõngase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvab, et on otstarbekas allutada Riho Rõngas KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Ema ja isa on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ja korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Ka vangla ja prokurör toetavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Riho Rõngase võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Riho Rõngase isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. Riho Rõngas on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus arvestab ka sellega, et kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus. Vangla ja prokurör toetavad Riho Rõngase tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
Kohus usub, et praegune vangistus on pannud Riho Rõngase mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab Riho Rõngase tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on Riho Rõngasel olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.