1-16-6104
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. september 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-6104 (15230103993)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Liisi Kisler
Kriminaalasi
Tauno Paabo süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
06.09.2016
Prokurör
Arika Almann
Süüdistatav
T a u n o PAABO – isikukood 37612240226; Eesti kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidusega; elukoht: XXXX; töökoht: XXXXOÜ, klienditeenindaja; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 09.09.2010 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 189 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat 7 kuud, millest 3 aastat jäi kanda tingimisi 3-aastase katseajaga; 4 kehtivat väärteokaristust; tõkend puudub
Kaitsja
Indrek Repnau
Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Tauno Paabo olles isik, keda on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.09.2010 otsusega nr 1-10-10024 karistatud muuhulgas KarS 184 lg 2 p 1, 2 järgi, uuesti omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 19.05.2015 kella 11.20 suures koguses narkootilist ainet - narkootilise aine alfa-pürrolidinovalerofenoonhüdrokloriidi sisaldusega pulbrit massiga 0,99 grammi, milles oli puhast alfa-pürrolidinovalerofenooni 0,83 grammi, s.o vähemalt kümnele isikule narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses. Tauno Paabo hoidis narkootilist ainet alfa-pürrolidinovalerofenooni sisaldava pulbriga ühte minigrip kilekotti enda valduses pükste taskus kuni 19.05.2015 kellani 11.20, mil see SA PõhjaEesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku hooldaja poolt T. Paabo läbivaatuse käigus leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa PVP) kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr 14E-LÕX0143 nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks alfapürrolidinovalerofenooni puhul 0,05-0,2 grammist alfa-pürrolidinovalerofenoonist (puhtal kujul), tugeva sõltuvuse korral 0,3-0,5 grammist alfa-pürrolidinovalerofenoonist. Seega käitles süüdistatav narkootilist ainet koguses, millest piisaks ca 41-166 tavalisele inimesele ning ca 1627 tugeva sõltuvusega inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega pani T. Paabo isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 26.04.2015 kella 22.40 ajal juhtis Tallinnas Paldiski mnt 47 asuva elumaja juures mootorsõidukit VAZ 21051 registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove, alfa-pürrolidinovalerofenooni, alprasolaami tarvitamise tunnused). Sellise tegevusega rikkus T. Paabo liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Samuti rikkus T. Paabo korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis
avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, ning § 34 lg 4 nõudeid, mille kohaselt joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Oma tegevusega pani T. Paabo toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava T. Paabo, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör T. Paabo süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 aastat; KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud ning KarS 64 lg 1 alusel liitkaristusena 3 aastat. Lisakaristusena ära võtta T.Paabolt mootorsõiduki juhtimise õigus 1aastaks ja 2 kuuks. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele 3-aastase katseajaga. Süüdistatav on kohustatud katseajal täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 pdes 21 ,5, 7, 8 alusel määratud kohustused. Süüdistataval tuleb tasuda sundraha ning menetluskulud ekspertiisi teostamise, joobe tuvastamise ja kaitsja osalemise eest kogusummas 1 386 eurot. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõenditest narkootiline aine tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist jätta EKEI käsutusse ning narkootilise aine käitlemise vahendid kui väärtusetud tuleb hävitada. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.