2-24-6502 A. B. hagi Three Solutions OÜ vastu Three Solutions OÜ 02.04.2024 osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks, millega muudeti äriühingu juhatuse koosseisu 3500 eurot Hageja: A. B. (xxxx), esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Three Solutions OÜ (16479909), esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Mari Mikson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata A. B. hagi Three Solutions OÜ vastu Three Solutions OÜ 02.04.2024 osanike otsuse, millega muudeti äriühingu juhatuse koosseisu, tühisuse tuvastamiseks.
2.Jätta menetluskulud A. B. kanda.
3.Välja mõista A. B.ilt Three Solutions OÜ kasuks menetluskuluna 1683 eurot.
4.A. B.il tuleb tasuda Three Solutions OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.A. B. esitas 24.04.2024 Harju Maakohtule hagi Three Solutions OÜ vastu Three Solutions OÜ 02.04.2024 osanike otsuse, millega muudeti äriühingu juhatuse koosseisu, tühisuse tuvastamiseks.
2.Kostja puhul on tegemist 31 000 euro suuruse osakapitaliga äriühinguga, millel on kaks osanikku – 48,39% osalusega hageja ja 51,61% osalusega A. H..
3.28.03.2024 kell 15:54 edastas kostja juhatuse liige A. H. osanikele e-kirja, milles teavitas, et saadab seisukoha esitamiseks osanike otsuse eelnõu. Lisatud osanike otsuse eelnõu kohaselt sooviti kutsuda kostja juhatusest tagasi hageja ja määrata kostja uueks juhatuse liikmeks P. A.. Osanikel paluti seisukoht esitada hiljemalt 02.04.2024 kell 17:00.
4.01.04.2024 teatas hageja, et on otsuse vastuvõtmise vastu ning, et sellisel viisil otsuse vastu võtmine oleks vastuolus seadusega. Hageja esitas 01.04.2024 seisukohas kostja juhatusele nõude koosoleku kokkukutsumiseks erikontrolli läbiviimise otsustamiseks. Samal päeval andis teine osanik, s.o A. H. teada, et on otsuse vastuvõtmise poolt.
5.02.04.2024 edastas kostja juhatuse liige osanikele hääletustulemuste protokolli, mille kohaselt otsustati lihthäälteenamusega kutsuda kostja juhatusest tagasi hageja ja määrata kostja uueks juhatuse liikmeks P. A.. 03.04.2024 on kostja esitanud juhatuse koosseisu muutmiseks kandeavalduse äriregistrisse ja selle alusel on tehtud registrikaardile kanne, millega lõpetati hageja juhatuse liikme volitused ja kandi juhatuse liikmena sisse P. A.
6.Kostjal on kaks peaaegu võrdse osalusega osanikku, kes mõlemad olid kuni vaidlusaluse otsuse tegemiseni ka juhatuse liikmed. A. H. kasutas ära enda väikest häälte ülekaalu (1,61% üle poole) ja kõrvaldas juhatusest hageja, kellele kuulub kostjast 48,39%. Hageja hinnangul visati ta kostja juhatusest välja eesmärgiga varjata tema eest kostjale kahjulikke tehinguid ja teha tal ettevõtte tegevusest ülevaate saamine võimalikult raskeks. Kostjale kahjulikud tehingud on aga ilmselgelt kahjulikud ka osanikele, s.h hagejale. A. H.-i heade kommete vastasele käitumisele viitavad kogumis ilmekalt mh alljärgnevad asjaolud: otsuse eelnõu saatis A. H. osanikele välja 28.03.2024. a kell 15:54, s.o suhteliselt tööpäeva lõpus ja samas vastust ootas juba 02.04.2024. 29.03.2024 oli riiklik püha ja 30. ja 31. märts olid laupäev ja pühapäev, seega jäeti osanikele seisukoha väljendamiseks sisuliselt vaid 2 tööpäeva. Otsuse eelnõus puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, millisel põhjusel soovitakse hagejat kostja juhatusest tagasi kutsuda ja määratakse uueks juhatuse liikmeks P. A.. A. H. ega uus juhatuse liige P. A. ei vastanud midagi hageja 01.04.2024 seisukohale, mh ei ole nad kumbki enam kui kahe nädala jooksul reageerinud hageja seaduslikule nõudele kutsuda kokku kostja osanike koosolek. P. A. puhul on tegemist kostjaga seotud ettevõtte juhatajaga, kes on juhatusse valitud lihtsalt kohatäitena, sest kostja juhatuse põhikirja kohaselt peab kostjal olema 2 juhatuse liiget ja põhikirja ei ole A. H.’il ilma hageja nõusolekuta võimalik muuta. P. A. on registri andmete kohaselt aktiivselt seotud vaid kostjaga ning kõik ülejäänud ettevõtted, millega ta kunagi seotud on olnud, on käesolevaks hetkeks kustutatud sealjuures kustutatud ühingutest 3 (Alogent OÜ, OÜ ALPERO INVEST ja osaühing Telebaltic) kustutati majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ajal, mil P. A. oli vastava ühingu juhatuse liige. Eelneval põhjal on alust sedastada, et kostja juhatuse vahetus on toimunud üksnes hageja õiguste piiramiseks ja kannab endas eesmärki haarata ettevõtte üle kontroll. Kostja vastuväited
7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata, sest otsuse tegemisel ei rikutud protseduurireegleid ja otsus ei ole vastuolus heade kommetega.
8.Osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. Hagejale anti otsuse tegemiseks mõistlik tähtaeg. Hagejal oli aega otsustada, kas ta soovib hääletada otsuse poolt või vastu, viis kalendripäeva. Kostja hinnangul oli viis kalendripäeva enam kui piisav aeg otsustamiseks. Ka kohtupraktikas on leitud, et sellise otsuse, kus otsustatakse juhatuse liikme tagasikutsumine, poolt või vastu hääletamise otsustamiseks on piisavaks isegi lühem tähtaeg, kui see, mis käesoleval juhul määrati hääletamiseks. Hageja ei ole põhjendanud otsustamiseks pikema tähtaja vajadust. Hageja esitas seisukoha advokaadist esindaja vahendusel juba 01.04.2024, s.t päev enne tähtpäeva saabumist.
9.Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et otsus ei ole vastuolus heade kommetega, kui heade kommete vastasusele viitav asjaolu seostub otsuse vastuvõtmise formaalsete nõuetega. Vaidlusaluse otsuse tegemisel ei ole otsuse tegemise korda rikutud, mis tähendab, et otsuse tegemisel on formaalseid nõudeid järgitud. Suurema hääleenamusega otsuse tegemise fakt iseenesest ei ole tühisuse alus. Hageja ei teinud ühtlasi ka ühtegi alternatiivset ettepanekut ega esitanud teist kandidaati, kuigi hagejale oli tagatud hääleõigus, mida ta ka sisuliselt kasutas. Asjaolu, et juhatuse liikme kandidaadil oli enamusosaniku usaldus ja toetus, ei saa olla heade kommete vastane. Juhatuse liikme valimise otsuse tühisust ei saa tuua kaasa juhatuse liikme kandidaadi väidetav ebakompetentsus, juhtimiskogemuse puudumine või suur töökoormus. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Pooled ei vaidle, et: kostja puhul on tegemist 31 000 euro suuruse osakapitaliga äriühinguga, millel on kaks osanikku – 48,39% osalusega hageja ja 51,61% osalusega A. H. (dtl 6-7). 28.03.2024 kell 15:54 edastas kostja juhatuse liige A. H. osanikele e-kirja, milles teavitas, et saadab seisukoha esitamiseks osanike otsuse eelnõu. Eelnõu kohaselt sooviti kutsuda kostja juhatusest tagasi hageja ja määrata kostja uueks juhatuse liikmeks P. A.. Osanikel paluti seisukoht esitada hiljemalt 02.04.2024 kell 17:00 (dtl 8). 01.04.2024 teatas hageja esindaja vahendusel, et on otsuse vastuvõtmise vastu (dtl 1416). 01.04.2024 teatas teine osanik, s.o A. H., et on otsuse vastuvõtmise poolt (dtl 8). 02.04.2024 edastas kostja juhatuse liige osanikele hääletustulemuste protokolli, mille kohaselt otsustati lihthäälteenamusega kutsuda kostja juhatusest tagasi hageja ja määrata kostja uueks juhatuse liikmeks P. A. (dtl 17-23). 03.04.2024 kandeavalduse alusel lõpetati hageja juhatuse liikme volitused ja kanti juhatuse liikmena sisse P. A. (dtl 6-7).
12.Hageja leiab, et 02.04.2024 osanike otsus on tühine, sest ei vasta headele kommetele.
13.Äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg 1 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
14.ÄS § 173 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. ÄS § 173 lg 2 näeb ette, et juhatus saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
15.Kohus nõustub kostjaga, et hagejale anti otsuse tegemiseks mõistlik tähtaeg – 5 kalendripäeva. Ka kohtupraktikas (vt nt ringkonnakohtu lahend 2-17-13650, p 17) on leitud, et sellise otsuse, kus otsustatakse juhatuse liikme tagasikutsumine, poolt või vastu hääletamise otsustamiseks on piisavaks isegi lühem tähtaeg, kui see, mis käesoleval juhul määrati hääletamiseks. Hageja ei ole põhjendanud otsustamiseks pikema tähtaja vajadust. Hageja esitas seisukoha advokaadist esindaja vahendusel juba 01.04.2024, s.t päev enne tähtpäeva saabumist. Kohus nõustub kostjaga, et vaidlusaluse otsuse tegemisel ei ole otsuse tegemise korda rikutud ning otsus ei ole seetõttu tühine. Asjaolu, et hageja esitas 01.04.2024 seisukohas kostja juhatusele nõude koosoleku kokkukutsumiseks erikontrolli läbiviimise otsustamiseks, ei anna alust järeldada, et otsuse tegemise korda oleks rikutud.
16.Kui otsus tehakse ÄS § 173 lg-s 2 sätestatud korras, on otsus ÄS § 174 lg 2 järgi vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei
ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kostja põhikiri suuremat häälteenamuse nõuet ette ei näe (dtl 24). Otsus võeti vastu 51,61% osanike häältega, s.t kooskõlas ÄS § 174 lg-ga 2. Kostjas suuremat osalust omava osaniku poolthäältega tehtud otsus juhatuse liikme tagasikutsumise ja valimise kohta ei saa olla heade kommetega vastuolus põhjusel, et kostja enamusosanik hääletas otsuse poolt, millega osutus juhatuse liikmeks valituks isik, keda enamusosanik eelistab. Kostja on välja toonud, et hageja ei teinud ühtlasi ka ühtegi alternatiivset ettepanekut ega esitanud teist kandidaati. Riigikohus on oma lahendis kinnitanud, et asjaolu, et juhatuse liikme kandidaadil oli enamusosaniku usaldus ja toetus, ei saa olla heade kommete vastane (vt selle kohta RKTKo 2-18-2243, p 23). Ka on Riigikohus mitmel korral märkinud, et osaühingus suuremat osa omava isiku otsused juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise kohta ei ole heade kommetega vastuolus. Vastupidisel juhul saaks(id) väiksema osalusega isik(ud) pahatahtlikult takistada äriühingu normaalset majandustegevust (vt selle kohta RKTKo 3-2-1-92-08, p 14; RKTKo 3-2-1-65-08, p 31; RKTKo 3-2-1-145-08, p 12).
17.Riigikohus on järeldanud, et juhatuse liikme valimise otsuse tühisust ei saa tuua kaasa juhatuse liikme kandidaadi väidetav ebakompetentsus, juhtimiskogemuse puudumine või suur töökoormus (vt selle kohta RKTKo 2-18-2243, p 23).
18.Osaühingu juhatuse liikmete valimine on ÄS § 184 lg 1 esimese lause kohaselt osanike pädevuses. Juhatuse liikmeks võib ÄS § 180 lg 2 järgi valida teovõimelise füüsilise isiku, kes ei ole samal ajal nõukogu liige ja kelle juhatuse liikmeks valimine ei ole põhikirjaga välistatud (ÄS § 180 lg 3). Lisaks ei või juhatuse liikmeks ÄS § 180 lg 3 1 järgi valida isikut, kelle suhtes on kohaldatud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isikut, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.
19.Hageja ei ole väitnud ega kohtule tõendanud, et P. A. kostja juhatuse liikmeks valimise välistaks mõni eelpool nimetatud asjaolu.
20.Enamusosanik ei pea juhatuse liikme väljavahetamise otsuste poolt hääletamisel põhjendama ega selgitama, miks tagasikutsutav juhatuse liige on kaotanud usalduse, sest see ei oma mingit õiguslikku tähtsust otsuse kehtivusele.
21.Menetluskulud
21.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.
21.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
21.3.Taotluse järgi on kostjale osutatud õigusabi 9,90 tundi, hinnaga 170, 260 ja 295 eurot tund ilma km, summas 2148 eurot. Kostja esindajatena on tegutsenud kaks advokaati, kuid see ei ole toonud kaasa õigusabi osutamiseks kulunud aja dubleerimist. Käesolevas asjas on ettevalmistavaid ja abistavaid toiminguid teinud ka esindajana mitte osalenud advokaat.
21.4.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindajate teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindajate kvalifikatsiooni, leiab, et antud juhul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 9,90 tunni ulatuses. Kuigi kostjal on olnud menetluses esindajatena kaks advokaati, ei tuvastanud maakohus, et õigusabi osutamisel oleks esinenud dubleerimist.
21.5.Kostja on välja toonud, et talle on menetluses osutatud õigusabi erineva tunnihinnaga – vahemikus 170-295 eurot tund. Kohus peab asja keerukust ja mahukust ning esindajate kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud tunnitasu suuruseks 170 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on keskmisest mõnevõrra keerukama ja mahukama asja puhul pidanud põhjendatud tunnitasu suuruseks 200 eurot ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend 2-16-
3785). Praegune õigusvaidlus ei olnud tavapärasest keerukam ega ka mahukas, mis põhjendaks 260 või 295 euro suuruse tunnitasu hüvitamist vastaspoole poolt. Kohtupraktikas on põhjendatuks peetud, et hüvitatavad on ka lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud advokaadi või juristi abistavad toimingud (vt Riigikohtu lahend 2-17124505). Maakohus leiab, et praegusel juhul mitteesindajast abilise (advokaadi) toimingute tunnihind ei saa ületada lepinguliste esindajate tunnitasu suurust. Abilise kasutamine ei tohi tekitada lisakulusid. Seega peab hageja hüvitama kostja menetluskuluna 1683 eurot (9,90 x 170).
21.6.Kostja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
21.7.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.