R.S-i hagi Q.O vastu töövõtulepingust tuleneva võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. märtsi 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Q.O 28. aprilli 2024 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
15 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: R.S Andrus Reidi
(isikukood XXX), lepinguline esindaja
Kostja: Q.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja Heigo Kendla Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Saata tsiviilasi tagasi maakohtule Q.O R.S-i vastu esitatud tasaarvestusavalduse läbivaatamiseks ja/või tasaarvestava nõude menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 28. märtsi 2024 otsus osas, millega maakohus jättis tsiviilasja menetluskulud Q.O kanda ja mõistis Q.O-lt R.S-i kasuks välja menetluskulude hüvitise 2287,50 eurot ja viivise sellelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse menetlust lõpetavas lahendis.
Jätta Harju Maakohtu 28. märtsi 2024 otsus muutmata osas, millega maakohus rahuldas hagi ja mõistis Q.O-lt R.S-i kasuks välja 15 000 eurot, kuid muuta osaliselt maakohtu põhjendusi. Täiendada maakohtu otsuse seda osa märkusega, et tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega, nii et see otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.
4.Rahuldada Q.O apellatsioonkaebus osaliselt.
2-23-13669
5.Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.1.Rahuldada R.S-i hagi Q.O vastu võla väljamõistmiseks.
5.2.Mõista Q.O-lt R.S-i kasuks välja 15 000 eurot.
5.3.Tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega. Otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R.S esitas 26.09.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Q.O vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 15 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled detsembris 2022 suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus teostama küttesüsteemi ehitustööd aadressil XXX asuvas elamus tähtajaga veebruar 2023. Kostja tervisest tulenevatel põhjustel jäi töö tegemata. Pooled sõlmisid 27.02.2023 kirjaliku lepingu, millega kostja kohustus teostama töid ja soetama vajalikke ehitusmaterjale kokku 17 859 euro eest uue küttesüsteemi väljaehituseks Mallastel. Tööde teostamise tähtajaks lepiti kokku 30.04.2023 ja lepingu tähtaegse mittetäitmise puhuks nähti ette leppetrahv 5% päevas lepingu summast iga viivitatud päeva eest. Hageja kohustus maksma kostjale iga kuu 11. kuupäevaks 1500 eurot. Hageja maksis kostjale ajavahemikus detsember 2022 kuni mai 2023 kokku 15 000 eurot.
3.Kostja ei täitnud lepingut ettenähtud tähtajaks. Juuniks 2023 olid tehtud järgmised tööd: valatud põrand keldris, paigaldatud 6 meetrit torusid 126 meetrist, neli ava keldris, kolmes kohas avatud kipsplaat, koridoris lõigatud ava luugi jaoks põrandasse. 30.05.2023 käis kostja viimast korda kohal, mille käigus paigaldati poolteist kipsplaati põrandale ja metallist profiilid seina ebakvaliteetselt. Sisuliselt kõik töövõtulepingus ettenähtud tööd jäid tegemata. Samuti ei ole kostja tarninud hagejale lepingus kirjeldatud ehitusmaterjale. Kostja keeldus 31.05.2023 lepingut täitmast ja lubas hagejale saadud raha tagastada, mida kinnitas ka 01.06.2023.
4.Hageja esitas 06.06.2023 kostjale pretensiooni, milles kirjeldas põhjalikult kostjapoolset lepingurikkumist ja nõudis kõigi ostetud materjalide nimekirja, ostutšekke ja panga väljavõtteid, mis kinnitaksid nende eest tasumist. Ühtlasi soovis hageja hiljemalt 11.06.2023 ostetud materjalide nimekirja ning koha nimetamist, kust ta need kätte saab. Samuti soovis hageja tehtud tööde aruande esitamist. Hageja pakkus, et kui kostja kaalub raha tagastamist, tuleb 15 000 eurot tagastada 12.06.2023. Kostja hagejale ei vastanud. Hageja esitas
2-23-13669 30.06.2023 kostjale hagihoiatuse nõudega tagastada hagejale 15 000 eurot 5 tööpäeva jooksul ja lubadusega tagastada kostjale neli kostja toodud radiaatorit, torud ja radiaatorite adapterid. Ühtlasi teatas hageja, et taganeb poolte vahel sõlmitud lepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 188 lg 1 alusel.
5.Kostja lubas 05.08.2023 kirjas tagastada hagejale 11 216 eurot pelletikatla, selle paigaldamise, 13 radiaatori ja küttesüsteemi eest kahe kuu jooksul. Kostja leidis, et 3784 eurot ei kuulu tagastamisele, kuna on tasutud torude ja fiitingute, betoonitööde, demonteerimise, põranda paigaldamise ja põrandapalkide kalibreerimise eest. Kostja märkis, et kui hageja ei ole nõus raha sellises ulatuses tagastamisega, lahendatakse vaidlus kohtus. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud, kuna tööd jäid tegemata kostjast tulenevatel põhjustel. Samuti selgitas hageja, et keeldub kostjale lisatööde eest 1100 euro tasumisest, kuna see oli mõeldud kompensatsioonina kostja lepingurikkumise eest. Kostja peab tagastama hagejale lepingu alusel saadud 15 000 eurot ja hageja on nõus tagastama kostjale temalt saadud neli radiaatorit ja fiitingud. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Pelletiküttel katla tellimuse täitmisega tekkis viivitus Poola firma tõttu. Samuti ei saanud kostja osta kohe kõiki materjale, kuna hagejal ei olnud raha, et ehitusmaterjalide eest korraga maksta. Kostja oli sunnitud tellima materjale ositi. Samuti lükkus ehituse teostamise tähtaeg edasi hageja tellitud lepinguväliste tööde pärast (põrandatööd saunas jms).
8.Hageja kinnitab hagiavalduses, et tema keldris valati põrandad, keldris tehti neli ava, kolmes kohas avati kipsplaat, koridoris lõigati põrandasse luugi jaoks ava, põrandale paigaldati poolteist kipsplaati ja seina metallist profiilid, keldri lakke riputati klambrid ja paigaldati 12 m toru trassi jaoks, keldris tehti neli väikest auku trassile, majas avati kipsplaat kolmes kohas, kolmes kohas puuriti korruste vahele trassi jaoks augud, saunas võeti üles vana põrand, lõigati palgid, löödi vana põrand tagasi, vahetati kaks OSB seina (vanad eemaldati, uued kruviti), tehti äravooluava, kleebiti 1,5 lehte põrandale, saunas tehti 1100 euro eest lisatöid. Hageja ise kinnitab, et kostja viibis objektil koos töölistega seitsmel päeval 4–8 tundi päevas. Lisaks kinnitas hageja, et tema valduses on kostja soetatud esemed ja materjalid (kipsplaat, OSB plaadid, 4 radiaatorit, 120 m toru, üks kinnitus radiaatori ja paar kinnitust torude jaoks). Kuna hageja teatas kostjale 06.06.2023, et objektil on teine ehitaja, sai kostjale selgeks, et ta ei saa töödega jätkata.
9.Hageja ei ole tõendanud, millised tööd ja millises ulatuses on tehtud ebakvaliteetselt. Kostja ei saa aru, milles hageja etteheide seisneb. Kostjal ei ole olnud võimalust töid hagejale üle anda. Hageja väidetest võib aru saada, et enamus tööde osas tal pretensioone ei ole. Kostja tegi kõik tööd kehtivaid ehituslikke standardeid ja nõudeid järgides.
10.Hageja ei selgitanud ega tõendanud, millist olulist kohustust kostja rikkus. Seega pidi hageja andma kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kuigi kostja tegi töid ka maikuus, teatas hageja juuni alguses, et ei ole rahul tööde teostamise kiirusega ja leidis uued ehitajad.
11.Hageja ei ole põhjendanud oma nõude suurust. Hageja tunnistab mitmete tööde tegemist ja materjalide ostu, samuti, et mitmed asjad on tema käes, kuid ei ole nõude esitamisel sellega arvestanud.
2-23-13669
12.Hageja arvestab ebaõigesti 1100 euro eest saunas tehtud töid trahvina. Sellist kokkulepet pooltel ei olnud. Trahvi rakendamiseks puudus alus, kuna tööd viibisid katla tellimuse viibimise tõttu. Hageja oli sellest teadlik. Hageja ei selgitanud, milles seisnes tema kahjustamine, millise rikkumise eest ta trahvi kohaldas ja milline on trahvi arvutus. Trahv on ebamõistlikult suur. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15 000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja 2287,50 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
14.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid detsembris 2022 suulise töövõtulepingu küttesüsteemi ehitustööde teostamiseks. Kostja pidi soetama ja paigaldama pelletikatla, soetama ja paigaldama radiaatorid, teostama selleks vajalikud puurimised ja betoonitööd. Leping vormistati kirjalikult 27.02.2023. Lepingu p 3.2 kohaselt oli pelletikatla maksumus 8121 eurot, 18 radiaatori maksumus 5324 eurot, pelletikatla paigaldamise töö 1200 eurot, puurimise töö 380 eurot, küttesüsteemi paigaldamise töö 2200 eurot, betoonitööd 450 eurot. Kostja kohustus ostma materjale ja teostama töid kokku 17 859 euro ulatuses. Hageja maksis kostjale ajavahemikus 22.12.2022–07.05.2023 15 000 eurot. Kostja ei eita selle saamist. Hageja esitas kostjale 30.06.2023 taganemisavalduse ja nõuab makstud raha tagastamist.
15.Kostja on lepingut oluliselt rikkunud VÕS § 116 lg 2 p 1 ja 2 tähenduses. Tööd ei olnud tähtaegselt valmis ja olid ebakvaliteetsed. Juunikuu 2023 seisuga oli tehtud vaid järgmine: valatud põrand keldris, paigaldatud 6 meetrit torusid (126 meetrist), tehtud neli ava keldris, kolmes kohas avatud kipsplaat, koridoris lõigatud ava luugi jaoks põrandasse. Kostja ei ole tõendanud, et töö oleks vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile. Tööl ei olnud kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1). Fotodelt nähtub, et töö on valdavas osas tegemata. Seega ei saanud hageja elamusse toimivat küttesüsteemi. Kooskõlas VÕS § 647 lgga 1 pakkus hageja kostjale tööde tegemist, kuid kostja keeldus sellest 31.05.2023. Lepingujärgsed tööd tegi kolmas isik. Kostja poolt tehtud töid hageja vastu ei võtnud ja kostja ei ole neid vastuvõtmiseks ka esitanud.
16.Kuna kostja rikkus lepingut oluliselt, võis hageja lepingust taganeda. Tööd pidid valmima 30.04.2023. Pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja ei nõua kostjalt tähtaja ületamise tõttu leppetrahvi, vaid kostja teostab kompensatsiooniks lisatööd (toodi kipsplaat ja OSB plaadid, võeti üles vana põrand, vahetati kaks OSB seina, tehti äravooluava) maksumusega 1100 eurot.
17.Lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Lepingulisi töid kostja lõpuni ei teinud. 31.05.2023 keeldus kostja lepingu täitmisest. Kostja reageeris hageja pretensioonile 05.08.2023 ja nõustus tagastama 11 216 eurot, st kostja aktsepteeris taganemisavaldust.
18.Vaidlust ei ole, et kostja soetas hagejalt saadud raha eest pelletikatla ja radiaatorid, kuid hagejale on üle antud üksnes 4 radiaatorit. Ülejäänu on kostja valduses. Seega peab kostja tagastama hagejale katla ja 14 radiaatori maksumuse, so 11 923,84 eurot. Tagastamisele kuulub ka katla paigaldamise raha 1200 eurot. Kostja on tunnistanud hageja nõuet 13 195 euro ulatuses.
2-23-13669
19.Lepingu p 4.2 kohaselt arvestatakse tähtaja rikkumise korral iga viivitatud päeva eest trahvi 5% üldsummast. 06.06.2023 teatas hageja kostjale, et arvestab leppetrahvi tasutuks saunas tehtud töödega. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Leppetrahv ei ole liiga suur. Hageja võiks nõuda leppetrahvi 892,95 eurot päevas 60 päeva eest, kuid nõuab vaid 1,5 päeva eest.
20.Kuna hageja taganes lepingust, on tal õigus nõuda kostjalt tagasi kostjale tasutud 15 000 eurot. Hageja on nõus tagastama kostjale neli radiaatorit. Apellatsioonkaebus
21.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
22.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja keeldus 31.05.2023 lepingu täitmisest. Kostja ei ole sellest kunagi keeldunud. Pooltevahelise koostöö ega kohtumenetluse jooksul ei ole töö parandamise, uue töö tegemise või töövõtja keeldumise küsimust tõusetunud. Pooled olid kursis, et tööde teostamise tähtaeg venis Poolast tellitud katla Eestisse transportimise viivituse tõttu. Katla paigaldamiseks vajalikud eeltööd olid tehtud.
23.Hageja oleks pidanud andma kostjale lisatähtaja, mille jooksul oleks katel kohale saabunud ning tööd oleks saanud lõpetada ja üle anda. Seega ei ole kostja lepingut oluliselt rikkunud.
24.Kostja ei saanudki töid lõpuni teha, sest hageja teatas 06.06.2023, et võttis uue ehitaja. Seega ei soovinud ta enam kostja teenuseid ja kostja ei saanud enam objektile minna.
25.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole töid vastu võtnud ja kostja ei ole neid vastuvõtmiseks esitanud. Hageja kirjeldas ise, millised tööd on tehtud ja millised tööd on tema arvates tehtud ebakvaliteetselt. Järelikult ülejäänud on kvaliteetsed ja tuleb lugeda, et on vastu võetud. Kostja ei pidanud vajalikuks allkirjastada tööde vastuvõtmise akte igas ehitusetapis, sest lepinguga oli kokku lepitud tulemus.
26.Hageja ei ole tõendanud ja maakohus ei tuvastanud, et kostja oleks kohustusi oluliselt rikkunud. Seda ei kinnita 31.05.2023 sõnum ega fotod. Fotode pinnalt ei ole tööde kvaliteeti võimalik kindlaks määrata. Maakohus tuvastas töö ebakvaliteetsuse ebaõigesti. Seega ei saanud hageja lepingust taganeda.
27.Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled leppisid kokku leppetrahvi asendamises töödega. Lisatööd lepiti kokku eraldi kokkuleppena, mitte kompensatsioonina. Hageja teadis, et katla saabumine võtab aega ja tellis kostjalt seniks lisatööd.
28.Maakohus tekitas otsusega olukorra, kus kostja peab tagastama hagejale saadu, kuid hageja ei ole kohustatud tagastama kostjale saadut ega seda kompenseerima. Sellega tekitab kohus uue vaidluse. Hageja valduses olevate asjade loetelu on kohtule esitatud. Kohus ei võtnud seisukohta ka hageja valduses olevate materjalide tagastamise või hüvitamise osas. Kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust. Vastustaja seisukoht
29.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
2-23-13669
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata osas, millega maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15 000 eurot. Ringkonnakohus teeb selles osas TsMS § 450 lg 2 alusel tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse ja saadab tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tagasi maakohtule kostja tasaarvestusavalduse lahendamiseks ja/või tasaarvestava nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse menetlust lõpetavas lahendis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
31.Ringkonnakohus lähtub TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel asja lahendamisel maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest (vt käesoleva otsuse p 14). Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses ei ole neid asjaolusid ka vaidlustatud. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled endiselt selle üle, kas hageja taganes lepingust kehtivalt ja kui suur nõue tal sellest tulenevalt kostja vastu on.
32.Lepingust taganemise õiguse tekkimiseks peavad esinema materiaalsed eeldused ja järgitud peab olema taganemise formaalseid nõudeid. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118 ja § 188 lg 1), materiaalse eeldusena peab olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), mis võib eelkõige olla oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Maakohus jõudis siinsel juhul lõppastmes õigesti järeldusele, et hageja 30.06.2023 lepingust taganemise avaldus kehtib. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Vastuseks kostja väidetele märgib kohus järgmist.
32.1.Ekslikud on kostja viited sellele, nagu oleks hageja pidanud hagi rahuldamiseks tõendama, et kostja tehtud tööd ei olnud kvaliteetsed. Hageja taganes lepingust mitte tööde halva kvaliteedi pärast, vaid selle pärast, et kostja ei teinud töid ettenähtud ajaks valmis ja keeldus 31.05.2023 töövõtulepingu täitmisest (dtl 22–23). Seetõttu on asjakohatud ka maakohtu viited kostja tööde halvale kvaliteedile ja sellele, kas tööd tuli või ei tulnud vastu võtta. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud töö vastu võtma siis, kui see on valmis. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei saavutanud lepingu eesmärki. Need põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. See eksimus ei ole viinud ebaõigele järeldusele hagi rahuldamise kohta, kuna maakohus tuvastas lõppastmes õigesti, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud.
32.2.Maakohus tuvastas asjas esitatud fotode alusel õigesti, et tööd ei olnud lepingus määratud ajaks valmis. Samas ei ole pooled selle üle ka vaielnud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud lepingus määratud tähtaja muutmises. Kostja väidab apellatsioonkaebuses vaid üldsõnaliselt, et tööd viibisid pelletikatla Poolast tarne viibimise tõttu ja hageja teadis seda, kuid ei ole esitanud ka nende väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja vastuväited on tõendamata.
32.3.Seega oli kostja lepingut rikkunud, kuna tema kohustused olid lepingus määratud tähtajaks täitmata (VÕS § 77 lg 3, § 82 lg 2 ja § 100). Lepingust taganemist ei õigusta aga
2-23-13669 mitte igasugune vastaspoole lepingu rikkumine, vaid üksnes selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks (VÕS § 116 lg 1). Näidisloetelu olukordadest, mida seadus loeb oluliseks lepingurikkumiseks, sätestab VÕS § 116 lg 2.
32.4.Maakohus viitas oma otsuses VÕS § 116 lg 2 p-dele 1 ja 2. Selle, et kostja ei täitnud kohustust tähtaegselt, saaks lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks siis, kui täidetud oleks VÕS § 116 lg 2 p-s 2 nimetatud tingimused. Selleks pidi hageja esile tooma ja tõendama, et kohustuse, mida rikuti, täpne järgmine oli tema jaoks lepingu täitmise vastu huvi püsimise oluline eeldus. Hageja ei ole seda teinud. Samuti ei ole hageja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis viitaksid VÕS § 116 lg 2 p-i 1 kohaldumisele, ehk sellele, et hageja jääb kohustuse rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis. Ainuüksi sellest, et kostja ei olnud töid tähtajaks lõpetanud, ei saa järeldada, et lepingu eesmärk ei oleks enam saavutatav. Maakohtu vastavad viited tuleb otsusest välja jätta.
32.5.Maakohus tuvastas aga õigesti selle, et kostja keeldus 31.05.2023 kirjavahetuses kohustuse täitmisest (dtl 14–16). Nimelt teatas hageja sõnumivestluses kostjale korduvalt, et ootab ettepanekuid olukorra lahendamiseks. Kostja ettepanekuid ei teinud ja teatas hagejale, et suhtleb temaga üksnes juristi vahendusel ja olukord lahendatakse kohtus. Maakohus ei ole nende tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kostja heidab apellatsioonkaebuses küll ette, et maakohus tegi tõendist ebaõige järelduse, kuid ei selgita, millise teistsuguse tähenduse pooltevahelisele sõnumivahetusele anda saaks. Samuti ei ole kostja esile toonud, et oleks pärast 31.05.2023 avaldanud hagejale valmisolekut asuda lepingut täitma. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige ka kostja väide, nagu ei oleks hageja andnud talle võimalust töid lõpuni teha. Samuti on asjakohatu etteheide, et hageja asus kujunenud olukorras otsima tööde tegemiseks uut ehitajat.
32.6.Kostja väidab ka apellatsioonkaebuses, et talle oleks tulnud anda tööde tegemiseks lisatähtaeg, mille jooksul oleks pelletikatel Poolast kohale jõudnud, kuid ei ole teinud usutavaks, et täiendava tähtaja andmine oleks olukorras, kus ta katkestas tööde tegemise ja nõustus suhtlema hagejaga üksnes juristi vahendusel, tegelikult viinud lepingu kohase täitmiseni. Samas tõendas hageja, et soovis kostjaga olukorra lahendamises kokku leppida, kuid kostja hagejale ei vastanud (dtl 14–15). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ka seda, millal ta pelletikatla tellis ega seda, millal oleks olnud selle eeldatav tarneaeg. Kostja üldsõnalised väited ei lükka seega ümber hageja esitatud tõendeid, millest nähtub, et kostja ei soovinud probleemile teistsugust lahendust, kui kohtu vahendusel.
32.7.Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja töövõtulepingut oluliselt VÕS § 116 lg 2 p 4 tähenduses. Lepingust taganemise materiaalsed eeldused olid seega täidetud. Seda, et taganemisavalduse formaalsed eeldused on täidetud, kostja oma kaebuses ei vaidlusta. Eeltoodud põhjustel asus maakohus õigesti seisukohale, et hageja 30.06.2023 lepingust taganemise avaldus kehtib.
33.Lepingust taganemise tagajärg on tagasitäitmise võlasuhte tekkimine. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 189 lg 2 p-des 1–3 sätestatud juhtudel peab lepingupool tagastamise või väljaandmise asemel hüvitama üleantu väärtuse. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus kostjale töövõtulepingu alusel 15 000 eurot. Kuna hageja taganes lepingust, on tal VÕS § 189 alusel õigus nõuda kostjalt viimasele üleantu tagastamist. Maakohus on seega hagi õigesti rahuldanud ja apellatsioonkaebus on selles osas edutu.
2-23-13669
34.Küll aga nõustub kolleegium kostjaga, et maakohus on asja lahendamisel jätnud tähelepanuta kostja viited sellele, et tal on hageja vastu samuti tagasitäitmise võlasuhtest tulenev nõue. Sellega rikkus maakohus TsMS § 392 lg 1 p-dest 1–3 tulenevaid kohustusi, samuti TsMS §-st 435 tulenevat asja ammendava arutamise kohustust.
34.1.Õige on kostja seisukoht, et tööandjal ei ole lepingust taganemise korral õigust jätta endale nii raha kui ka tehtud tööd. Hageja seisukoht, nagu ei oleks kostjal õigust lepingu alusel hagejalt üldse raha saada, on vastuolus VÕS §-s 189 sätestatuga. Kostjal on õigus nõuda hagejalt tagasi asjad, mis on lepingu alusel üle antud ja nende tööde väärtus, mis on lepingu alusel tehtud. Kuigi kostja ei esitanud maakohtu menetluses selget nõuet, on tema seisukohtadest siiski selgelt aru saada, et ta soovib tema poolt tehtud tööde arvesse võtmist. Kostja on algusest peale ette heitnud, et hageja ei ole oma nõude esitamisel arvestanud kostja tehtud töödega ja kostjalt saadud esemetega. Kolleegium saab kostja väidetest aru selliselt, et kostja ei nõustu tagastama hagejale raha, mille eest hageja on vastusoorituse saanud. Kostja seisukohad on kooskõlas VÕS §-s 189 sätestatuga. Maakohtul tuli lepingust taganemisel tekkivaid vastastikkuseid kohustusi pooltele selgitada ja anda kostjale tähtaeg tema vastuväidete täpsustamiseks ja võimalike nõuete esitamiseks (TsMS § 340 1 lg 1). Kuna maakohus seda ei teinud, on ta rikkunud TsMS § 392 lg-st 1 tulenevaid eelmenetluse ülesandeid, sh kohustust selgitada välja menetlusosaliste nõuded, seisukohad, faktilised ja õiguslikud väited ning vastuväited, samuti tõendid, millega menetlusosaline oma väiteid tõendab.
34.2.Õige ei ole kostja etteheide, nagu oleks maakohus pidanud arvesse võtma ja hagejalt kostja kasuks välja mõistma hageja poolt kostjalt saadud esemete ja tööde väärtuse omal algatusel. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi üksnes poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seejuures ei saa kohus ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439). Asja uuel läbivaatamisel tuleb kostjale selgitada, et kui ta soovib tema poolt hagejale üle antud asjade tagastamist ja tehtud tööde arvestamist kohtuotsuses, tuleb tal esitada hageja vastu selge nõue või tasaarvestuse avaldus, tuues selgelt esile ja tõendades kõik nõude aluseks olevad asjaolud.
35.Kuna eelnevast tulenevalt on iseenesest õige maakohtu seisukoht, et hageja poolt kostjale esitatud taganemisavaldus kehtib ja tal on seetõttu õigus nõuda kostjalt viimasele tasutud 15 000 euro tagastamist, tuleb maakohtu otsus selles osas jätta muutmata. Kuna maakohus on menetlusnorme oluliselt rikkudes jätnud pooltega arutamata ning välja selgitamata asjaolud ja tõendid, mis puudutavad kostja viidatud vastunõudeid, mis on suunatud hageja nõudega tasaarvestamisele, tuleb asi saata selles osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Arvestades, et maakohus rikkus eeltooduga olulisel määral eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 351 ja § 392 lg 1 p-d 1–4), tuleb asi saata kostja vastunõudeid puudutavas osas uueks arutamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada ise eelmenetlust (RKTKo 08.12.2021, 218-4181/75, p 19).
36.Kuna hagi on rahuldatud õigesti, kuid menetlus jätkub maakohtus kostja tasaarvestamisele suunatud nõuete kindlakstegemiseks, teeb ringkonnakohus TsMS § 450 lg 1 alusel hageja nõude osas tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse ja saadab asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks kostja hageja nõudega tasaarvestamisele suunatud nõuete lahendamiseks (vt ka RKTKo 02.11.2016, 3-2-1-105-16, p 17 esimene lõik).
37.Kolleegium selgitab, et kui pooltel on VÕS §-st 189 tulenevalt vastastikused rahalised kohustused, saab need saldeerida (RKTKo 10.07.2023, 2-20-9750/61, p 33 ja 35). Seega
2-23-13669 võidakse tasaarvestuse reservatsiooniga otsus tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel. Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt siiski lõppotsus, mis tähendab, et seda saab täita. Kui aga edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hageja hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda. Sellisel juhul peab hageja hüvitama kostjale otsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud abinõudega tekitatud kahju (TsMS § 450 lg 2–5).
38.Ringkonnakohus ei käsita lähemalt poolte väiteid, mis puudutavad hageja leppetrahvinõuet ja selle tasaarvestamist kostja tehtud lisatööde tasunõudega. Hageja ei ole siinses menetluses leppetrahvinõuet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud töötasunõuet lisatööde eest. Need asjaolud ei mõjuta seetõttu käesoleva asja lahendust.
39.Erinevalt kostja taotletust ei ole hagi rahuldamata jätmiseks alust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse seetõttu osaliselt. Kuna osaotsuses menetluskulude jaotust ei määrata (TsMS § 173 lg 5), tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus tsiviilasja menetlust lõpetavas lahendis (TsMS § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.