R. P. hagi I. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi hind 15 000 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. P. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: A. R. (epost XXX Kostja: I. B. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: H. K. (e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 28. veebruaril 2024. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R. P. hagi I. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista I. B.lt võlgnevus summas 15 000 eurot R. P. kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Menetluskulud jätta I. B. kanda.
4.Rahuldada R. P. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
5.Välja mõista I. B.lt menetluskulud summas 2 287,50 eurot R. P. kasuks.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb I. B.l tasuda R.n P.le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 287,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 26.09.2023. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2022 detsembris suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus teostama küttesüsteemi ehitustööd aadressil XXX, asuvas elamus tähtajaga veebruar 2023. Kostjast tulenevatest tervislikest põhjustest jäi tellitud töö tegemata.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 27.02.2023 kirjaliku teenuste osutamise lepingu (edaspidi tekstis ka: leping). Lepingu kohaselt kohustus kostja täitjana teostama töid ja soetama vajalikke ehitusmaterjale kokku summas 17 859 eurot uue küttesüsteemi väljaehituseks aadressil XXX. Lepingu kohaselt oli tööde teostamise tähtajaks 30.04.2023. Tähtajaks lepingu mittetäitmise korral maksab täitja leppetrahvi 5% päevas lepingu summast iga viivitatud päeva eest. Tellija maksab igakuiselt 11. kuupäevaks 1500 eurot täitjale (veebruar 27.02.2023).
3.Tööde teostamiseks ja ehitusmaterjalide ostmiseks teostas hageja kostjale järgmised ülekanded kokku summas 15 000 eurot (Lisa 2): 22.12.2022 – 7000 eurot; 16.01.2023 – 1500 eurot; 18.01.2023 – 500 eurot; 02.03.2023 – 3000 eurot; 11.04.2023 – 1500 eurot; 07.05.2023 – 1500 eurot. Kostja lepingut määratud tähtajaks ei täitnud. Aprillis tegi ta üksikuid töid, pärast seda tähtaeg möödus. Seisuga juuni 2023 oli tehtud järgmised tööd: valatud põrand keldris, paigaldatud 6 meetrit torusid 126 meetrist majas, tehtud neli ava keldris, kolmes kohas avatud kipsplaat, koridoris lõigatud ava luugi jaoks põrandas. 30.05.2023 käis kostja viimast korda kohal, mille käigus paigaldati poolteist kipsplaati põrandale ja metallist profiilid seina ebakvaliteetselt. Sisuliselt kõik töövõtulepingus ettenähtud tööd aga jäid täitmata. Samuti ei ole senini tarnitud ka vajalikke lepingus kirjeldatud ehitusmaterjale objektile.
4.Hageja ja kostja vahelisest sõnumivahetusest nähtub, et kostja keeldus 31.05.2023 lepingut täitmast ja lubas hagejale saadud raha tagastada. Oma lubadust kinnitas kostja ka 1.06.2023 saadetud sõnumis. Kostja vaatamata sellele lubadust ei täitnud ja ei ole seda teinud käesoleva ajani. Hageja esitas 6.06.2023 kostjale pretensiooni, milles kirjeldas põhjalikult kostja poolset lepingu rikkumist ning nõudis kõigi ostetud materjalide nimekirja, ostutšekke ja panga väljavõtteid, mis kinnitaksid nende eest tasumist. Ühtlasi soovis hageja hiljemalt 11.06.2023 ostetud materjalide nimekirja ning koha nimetamist, kust ta need kätte saab. Samuti soovis ta tehtud tööde aruande esitamist. Juhul, kui kostja kaalub raha tagastamist, soovis hageja selle tagastamist 12.06.2023 summas 15 000 eurot. Kostja hagejale ei vastanud.
5.Hageja esindaja esitas 30.06.2023 kostjale hagihoiatuse nõudega tagastada hagejale 15 000 eurot 5 tööpäeva jooksul alates nõude esitamisest kostja pangakontole. Nõude tasumisel tagastab hageja kostjale kostja poolt toodud neli radiaatorit, torud ja radiaatorite adapterid. Ühtlasi teatas hageja kostjale, et ta taganeb poolte vahel sõlmitud lepingust VÕS §-de 116
lg 1; 2 p-de 1 ja 2 ning 188 lg 1 alusel. Hagihoiatusele vastas kostja 05.08.2023 kirjaga rahaliste vahendite tagastamise kohta objektil aadressiga XXX. Selle kohaselt nõustub ta tagastama 11 216 eurot. Spetsifikatsioonis toodud kirjeldusest nähtub, et ta on nõus tagastama raha pelletikatla, paigaldamise, 13 radiaatori ja küttesüsteemi eest. Summas 3784 eurot on kostja hinnangul tasutud torude ja fiitingute, betoonitööde, demonteerimise, põranda paigaldamise ja põrandapalkide kalibreerimise eest. Kirjast saab hageja nii aru, et kostja nimetatud summat keeldub tagastamast. Tagasimakse toimub kahe kuu jooksul. Kirjas märgib kostja, et tellijalt laekus raha kuue kuu jooksul. Tagastamine toimub kahe kuu jooksul. Vastasel juhul, kui tellija keeldub sellest rahaliste vahendite tagastamise variandist, lahendatakse järgnevad küsimused kohtulikus korras.
6.Hageja esindaja vastas 28.08.2023 kostjale e-kirjaga. Kirjas selgitati kostjale, et kostja ettepanek ei ole vastuvõetav. Hageja tellitud töö jäi tegemata kostjast sõltuvatel põhjustel. Hageja keeldub maksmast 1100 eurot lisatöö eest, kuivõrd see oli mõeldud kompensatsioonina kostja poolse lepingu rikkumise eest. Hageja tegi omapoolse kompromissi pakkumise: 1) tasu puurimise eest -50 eurot, kuivõrd uus ehitaja pidi tegema kõik ümber; 2) betoonitöö – 634 eurot; 3) torude hind turuhinnas: läbimõõt 28 - 10 tükki = 30 meetrit (hind meetri kohta 3,87) = 116,10 eurot; läbimõõt 22 - 24 tükki = 72 meetrit (hind meetri kohta 2,88) = 207,36 eurot; läbimõõt 18 - 8 tükki = 24 meetrit (hind meetri kohta 2,15) = 51,6 eurot; Kokku: 375 eurot. Liitmikud (kostja kirjas fiitingud) ja hageja käes olevad radiaatorid tagastatakse kostjale. Kokku on põhjendatud tasu kompromissina kostjale: 4 50+634+375=1059 eurot. Hageja nõue kompromissi korral on: 15 000-1059=13 941 eurot. Hageja palus kostjal nimetatud summa kanda hageja pangakontole, vastasel juhul on ta sunnitud pöörduma kohtu poole. Kostja antud kirjale ei vastanud ning ei ole käesoleva ajani hagejale raha tagastanud – ei enda ega hageja poolt pakutud summas.
7.Hageja selgitab ka täiendavalt, et talle ei olnud vastuvõetav kostja poolt pakutud tingimus, et kostja tagastab summa kahe kuu jooksul, kuivõrd hageja oli sunnitud pöörduma uue töövõtja poole. Kostja tuginemine sellele, et hageja tasus kuue kuu jooksul, ei ole aluseks tingimuste seadmiseks kostja poolt. Hageja poolt tasu maksmine oli kokku lepitud lepingus ning hageja täitis seda.
8.Hageja ei näe muud võimalust võla kätte saamiseks kui pöörduda kohtu poole, kuivõrd kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud tööde ja materjalide eest tasutud raha tagastamiseks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel sõlmitud lepingu „Teenuste osutamise leping“ näol on tegemist töövõtulepinguga, mille kohaselt kostja kohustus välja ehitama hageja hoones küttesüsteemi ning hageja kohustus maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi lõike 2 punkt 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Nimetatud sätete kohaselt kui töövõtjalt tellitud tööd ei ole võimalik nõuetekohaselt teha, peab töövõtja tellijat sellest koheselt teavitama, vastasel korral ei ole selline töö nõuetele vastav.
9.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi kui võlgnik on kohustust
rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval juhul on kostja kui töövõtja tekitanud hagejale kui tellijale kahju kulutuste näol, mis seisneb kostjale makstud tasus ehitusmaterjalide ostuks ja tööde teostamiseks summas 15 000 eurot ning töövõtulepingus ettenähtud kohustuste täitmata jätmises. Hageja nõuab nimetatud summa välja mõistmist täies ulatuses, kuivõrd kostja on jätnud lepingus võetud kohustused täitmata. Kostja ei ole vastanud ka hageja poolt pakutud kompromissile. Seetõttu ei pea hageja ka põhjendatuks oma nõude osalist vähendamist. Nõude tasumisel tagastab hageja kostja poolt toodud neli radiaatorit ja fiitingud. Kostja vastus
10.Kohtule 14.11.2023. a esitatud vastuses kostja hagiavaldust esitatud kujul ei tunnista. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid lepingu küttesüsteemi ehitustöödele summas 17 859 €. Lepingu kohaselt jäi kostja ülesandeks tellida vajalikud materjalid ja teostada tööd. Pelletiküttel katla tellimuse täitmine Poola firma poolt viivitus, samuti ei saanud kostja osta koheselt kõiki materjale kuna hagejal ei olnud raha korraga maksta ehitusmaterjalide eest. Seetõttu oli kostja sunnitud tellima materjale ositi. Samuti lükkus ehituse teostamise tähtaeg edasi hageja enda poolt lisatud lepinguväliste tööde tellimise pärast (põrandatööd saunas jms).
11.Pooled aktsepteerivad seda, et hageja kandis kostjale 15 000 €. Hageja kinnitab hagiavalduse punktis 5, et tehtud olid järgnevad tööd: keldris valati põrandad, tehtud neli ava keldris, kolmes kohas avatud kipsplaat, koridoris lõigatud ava luugi jaoks põrandas, paigaldati poolteist kipsplaati põrandale ja metallist profiilid seina. Hageja kinnitab (hagiavalduse Lisa 4), et tehtud olid veel järgnevad tööd: keldri lakke riputatud klambrid ja paigaldatud 12 m toru trassi jaoks, keldris tehtud 4 väikest auku trassile, majas avati kipsplaat 3-es kohas, puuriti 3-es kohas korruste vahel trassi jaoks. Saunas võeti üles vana põrand, lõigati palgid, löödi vana põrand tagasi, vahetati kaks OSB seina (vanad eemaldati, uued kruviti), tehti äravooluava, kleebiti 1,5 lehte põrandale. Hageja kinnitab, et tehtud olid lisatööd saunas summas 1100 € (hagiavalduse punkt 10). Hageja kinnitab (hagiavalduse Lisa nr 4), et kostja viibis objektil koos töölistega seitsmel korral 4-8 tundi. Hageja kinnitab (hagiavalduse lisa nr 4), et tema valduses (objektil) on järgnevad, hageja poolt soetatud esemed ja materjalid: kipsplaat ja OSB plaadid, 4 radiaatorit, 120 meetrit toru, 1 kinnitus radiaatori ja paar kinnitust torude jaoks.
12.Hageja heidab kostjale ette järgnevat: hageja ei ole töid teostanud tähtaegselt ja kvaliteetselt. 06.06.23. saatis hageja kostjale pretensioonid nii tähtaja kui tööde kvaliteedi osas, ning teavitas uue ehitaja leidmisest ja nõudis tagasi 15 000 €. Kuna hageja oli
06.06.23.e-kirjaga teatanud, et on objektile leidnud teised ehitajad, sai kostjale selgeks, et tema ei saa töödega jätkata ning esitas hagejale tehtud tööde ja ostetud materjalide koondi, ettepanekuga sõlmida kompromiss ettemaksu tagastamiseks summas 11 216 €. Hageja sellega ei nõustunud ning nõudis kostjalt 13 941 €. 27.09.23. esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 15 000 € tagastamist.
13.Vastavalt TsMS § 230 peab iga pool tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad. Hageja ei ole tõendanud, millised tööd ja millises ulatuses on teostatud ebakvaliteetselt. Hageja on 06.06.23. saadetud e-kirjas (hagiavalduse lisa 4) kirjutanud: „Teatan, et viimast tööd seina ja põranda osas ma vastu ei võta, mul on vaja kõik ümber teha, ma teen seda juba iseseivalt.“ Kostja ei saa aru, milles seisneb hageja etteheite sisu. Kostjal ei ole olnud võimalust hagejale töid üle anda, puuduvad tööde üleandmisevastuvõtmise aktid. Kostja saab aru, et hagejal on vaja kõik ümber teha aga see hageja vajadus ei saa olla etteheide kostjale. Samuti kinnitab selle väitega hageja, et ülejäänud tööde osas tal pretensioone ei ole. Kostja on kõik tööd teostanud korrektselt järgides kehtivaid ehituslikke standardeid ja nõudeid ning seda asjaolu tulevad tõendama tunnistajad. Hageja ei ole haginõudes arvestanud ega ka tõendanud kostja poolt tehtud tööde mahtu ulatust ja tööde kvaliteeti.
14.Lepingust taganemisest. Iga õiguskaitsevahendi efektiivse kasutamise tingimus on, et täidetud oleks materiaalsed eeldused õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleks õiguskaitsevahendi rakendamise formaalseid tingimusi. Üksnes sel juhul on õiguskaitsevahendi kasutamisel ka reaalsed tagajärjed – eelduste puudumise või formaalsete nõuete vastu eksimise korral jääb võlausaldaja nõue rahuldamata, kujundusõigusena kasutatud õiguskaitsevahendil ei ole aga õigust muutvat tagajärge.
15.Hageja on lepingust taganemise alusena kirjutanud VÕS § 116 lg 1, lg 2 p 1ja 2. Mainitud sätted märgivad lepingust taganemise alusena olulise rikkumise ning sellest tulenevalt ka teise poole kohustuste rikkumise. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millist olulist kohustust kostja rikkus. Taganemise peamiseks õigustuseks on OLULINE rikkumine. Käesoleval juhul olid sellised eeldused (olulised rikkumised) täitmata ning hea usu põhimõtte kohaselt oleks pidanud andma täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Täiendava tähtaja jooksul kohustuste täitmata jätmise korral oleks taganemine õigustatud ning rikkumise olulisus tõendatud. Olulisima võimaluse lepingust taganemiseks annab lepingu täitmata jätmine selleks täiendavalt antud tähtaja jooksul vastavalt VÕS § - le 114 (§ 116 lg 2 p 5). Esmajoones peaks see kehtima täitmisega hilinemise korral, kuid ei ole iseenesest välistatud ka ebakvaliteetse täitmise puhul täiendava tähtaja kestel puuduste kõrvaldamata jätmisel. Kuna lepingust taganemiseks puudus igasugune mõistlik alus, taotleb kostja kohtult võtta seisukoht taganemise õiguspärasuse suhtes. Kohtu põhjendused
16.Kohus, kuulanud ära hageja, hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
17.Käesolevas tsiviilasjas on olulised järgmised asjaolud: • Hageja ja kostja sõlmisid 2022. a detsembrikuus suulise töövõtulepingu küttesüsteemi ehitustööde teostamiseks. • Hageja ja kostja vormistasid 27.02.2023. a lepingu kirjalikult (dtl 10-11). • Töövõtulepingu kohaselt kohustus kostja ostma vajalikke ehitusmaterjale ja teostama töid kokku 17 859 euro ulatuses. • Hageja maksis kostjale perioodil 22.12.2022. a kuni 07.05.2023. a 15 000 eurot (dtl 12-13).
• •
Kostja keeldus 31.05.2023. a lepingu täitmisest (dtl 14-15. Hageja taganes 30.06.2023. a lepingust (dtl 23).
18.Hagiavalduse kohaselt pidi kostja 2022. a detsembrikuu kokkuleppe kohaselt küttesüsteemi ehitustööd valmis tegema 2023. a veebruariks. Kostja tervislikest põhjustest tulenevalt jäid tööd tähtaegselt teostamata. Kirjaliku kokkuleppe kohaselt pidid tööd valmima 30.04.2023. a. Kostja töid tähtaegselt valmis ei teinud, sisuliselt jäid kõik töövõtulepingus ettenähtud tööd tegemata. Samuti ei tarninud kostja objektile lepingus kirjeldatud ehitusmaterjale. 01.06.2023. a sõnumis lubas kostja hagejale raha tagastada, kuid ei ole seda teinud käesoleva ajani.
19.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et on kehtivalt lepingust taganenud. Kostja ei järginud lepingus märgitud tööde valmimise tähtaega ega ka hageja poolt antud täiendavat tähtaega. Hageja nõuab kostjalt ettemaksuna tasutud 15 000 euro tagastamist.
20.Kostja ei eita tööde ja materjalide eest 15 000 euro saamist. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, millised tööd olid tehtud ebakvaliteetselt. Samuti ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega tööde teostamiseks. Kostja viibis 7 korda objektil, iga kord 4-8 tundi, hageja ei saa väita, et töid ei ole üldse tehtud.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid algselt suulise lepingu ehitustööde teostamiseks, kuid vormistasid selle hiljem kirjalikult. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Selle üle pooled ei vaidle, et lepingu kohaselt pidi kostja soetama ja paigaldama pelletikatla, soetama ja paigaldama radiaatorid, teostama selleks vajalikud puurimised ja betoonitööd.
22.Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega hageja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Puudub vaidlus selles, et hageja on tasunud kostjale 15 000 eurot. Lepingu p 3.2. kohaselt pidi kostja ostma pelletikatla maksumusega 8 121 eurot, 18 radiaatorit kokku maksumusega 5 324 eurot, pelletikatla paigaldamise töö hind oli 1 200 eurot, puurimise tööhind 380 eurot, küttesüsteemi paigaldamise tööhind 2 200 eurot, betoonitööde tööhind 450 eurot (dtl 11).
23.Käesoleval juhul soovib hageja tasutud raha tagastamist. Hagiavalduse kohaselt lõpetas hageja lepingu 30.06.2023. a taganemisavalduse tegemisega kostjale. 2023. a juunikuu seisuga oli lepingujärgne töö teostamata, teostatud oli vaid järgmine töö: valatud põrand keldris, paigaldatud 6 meetrit torusid 126 meetrist, tehtud neli ava keldris, kolmes kohas avatud kipsplaat, koridoris lõigatud ava luugi jaoks põrandasse.
24.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja jaoks oli kostja töö vajalik, et saada elamusse küttesüsteem. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja tööl kokkulepitud omadusi ei olnud. Fotodelt nähtub, et töö on valdavas osas teostamata. Seega hageja ei saanud elamusse toimivat küttesüsteemi. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja pakkus kostjale tööde teostamist, kuid 31.05.2023. a kostja keeldus. Kostja töid ei teostanud, lepingus märgitud tööd teostas kolmas isik.
25.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Käesoleval juhul ei ole hageja kostja poolt teostatud töid vastu võtnud, kostja ei ole töid vastuvõtmiseks hagejale ka esitanud.
26.Hageja väitel on kostja jätnud oma lepingulised kohustused tähtaegselt täitmata, valmis ei olnud lepingus kokkulepitud tööd ja see vähene, mis oli tehtud oli ebakvaliteetne. Kostja hageja pretensioonidele ei reageerinud ning keeldus 31.5.2023. a tööde teostamisest. Kostja poolne lepingurikkumine vastab VÕS § 116 lg 2 p 1 ja 2 sätestatule.
27.VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Vaidlusaluses lepingus puudub erikokkulepe kvaliteedi kohta, mis tähendab kohtu hinnangul, et kostja poolt teostatud töö pidi vastama keskmisele kvaliteedile. Eeltoodust tulenevalt pidi kostja käesolevas menetluses tõendama, et tema poolt teostatud tööd vastasid vähemalt keskmisele kvaliteedile.
28.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud tõendeid selle kohta, et tema teostatud töö vastas keskmisele kvaliteedile. Hageja on tõendanud töövõtja poolse lepingu rikkumise. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on töövõtja oluline lepingurikkumine. Hageja on esitanud sõnumivahetuse selle kohta, et kostja keeldub tööde teostamisest (dtl 14-16) ning fotod osaliselt, kuid ebakvaliteetselt teostatud töödest (dtl 7581).
29.VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1
kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lootis ja p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.
30.VÕS § 118 lg 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Vaidlusaluse lepingu kohaselt pidid tööd valmima 30.04.2023. a. Pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja ei nõua tähtaja ületamise eest lepingus ettenähtud leppetrahvi, vaid kostja teostab kompensatsiooniks lisatööd (toodi kipsplaat ja OSB lehed, võeti üles vana põrand, vahetati kaks OSB seina, tehti äravooluava) maksumusega 1 100 eurot. Lepingulisi töid kostja siiski lõpuni ei teinud. 30.06.2023. a hageja taganes lepingust. Kohtu hinnangul on hageja kehtivalt lepingust taganenud. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirja vahetus, millest nähtub, et kostja on reageerinud hageja pretensioonile 05.08.2023. a ning nõustunud tagastama 11 216 eurot (dtl 26), st kostja aktsepteeris taganemisavaldust. Kohtu hinnangul on lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused eeltoodust tulenevalt täidetud.
31.Käesolevas menetluses puudub vaidlus selles, et kostja on hagejalt raha saanud, selle eest soetanud pelletikatla ja radiaatorid. Kostja on hagejale üle andnud neli radiaatorit, kuid pelletikatel ja 14 radiaatorit on kostja valduses. Kuivõrd kostjal puudub õiguslik alus hoida enda käes nii saadud raha kui ostetud katelt ja radiaatoreid, ei saa vaidlust olla selles, et kostja peab igal juhul hagejale tagastama katla ja 14 radiaatori maksumuse, so 11 923,84 eurot. Kuivõrd kostja ei paigaldanud katelt, see on endiselt kostja valduses, ei saa kohtu hinnangul vaidlust olla selles, et tagastamisele kuulub selle tegemata töö eest 1 200 eurot. Kui teha korrektne liitmistehe summade osas, mille kostja on lubanud hagejale tagastada, siis kostja ise on tunnistanud hageja nõuet summas 13 195 eurot (dtl 27).
32.VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); 2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); 3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); 4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).
33.Lepingu p 4.2 kohaselt kokkulepitud tähtaja rikkumise korral arvestatakse iga viivitatud päeva eest trahvi 5% üldsummast. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 6.06.2023. esitas hageja kostjale teate selle kohta, et arvestab leppetrahvi rahalise nõude asemel leppetrahvi tasutuks saunas tehtud töödega: kipsplaat, OSB lehed,
vana põranda ülesvõtmine ja tagasi panemine, kahe OSB plaadi vahetamine ja äravooluava tegemine (dtl 19). Kostja on teate kätte saanud ning 05.08.2023 esitanud teatele ka vastuse. Leppetrahvi nõude osas kostja ühtegi vastuväidet ei esitanud (dtl 26,27). Käesolevas menetluses on kostja leppetrahvi nõuet liiga suureks pidanud. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide sisutühi, kuivõrd vaidlusaluse lepingu järgi võiks hageja nõuda tähtaja rikkumise eest leppetrahvi summas 892,95 eurot päevas. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul on hageja sisuliselt tasaarvestanud enda leppetrahvinõude summas 1 100 eurot, teostatud lisatööde hinnaga 1 100 eurot. Arvestades, et kostja oli töödega viivituses 60 päeva on hageja sisuliselt leppetrahvi arvestanud üksnes 1,5 päeva eest.
34.VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist ning viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtuvalt on kostja saanud hagejalt 15 000 eurot, kuid hageja ei ole kostjalt saanud lepingus kokkulepitut. Kohtu hinnangul tähendab see, et kostjal puudub õigus saada lepingus kokkulepitud tasu. Kostjal on eeltoodust tulenevalt kohustus tagastada hagejale hageja poolt tasutud raha, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 15 000 eurot. Hageja on selgitanud, et tema on nõus kostjale üle andma 4 radiaatorit, kuivõrd hageja jaoks on need kasutud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
36.Hageja on tasunud riigilõivu summas 910 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 15 000 eurot tasumisele riigilõiv 910 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 910 eurot.
37.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 377,50 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 14,5 tundi.
Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas (dtl 140-141) toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
38.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 95 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 95 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.