Võlaõigus

5.1 Välja mõista K. H.lt B2 Impact OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 408 (nelisada kaheksa) eurot 50 senti. 5.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 315 Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

HAGEJA NÕUE

- viivis põhinõudelt so 2478,83 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras) alates 02.11.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palub poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda ja välja mõista K. H.lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 475 (millest riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). 2.1 Hagiavalduse kohaselt on Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse kindlaks igakuise tagasimakse kuupäev minimaalsele kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 05.09.2023. a laenutaotluse Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kokku on kostja 3 korral esitanud taotluse krediidi välja maksmise kohta). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja taotluses märgitud eposti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 06.09.2023. a. Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 2500 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Samal päeval ehk 06.09.2023. a kandis krediidiandja kostja arvelduskontole 1600 eurot. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.4 võib laenulimiidi suurust muuta. 06.09.2023. a esitas kostja täiendava laenutaotluse 900 euro välja maksmise kohta ja 06.10.2023. a laenutaotluse 123 euro välja maksmise kohta. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku 2623 eurot alljärgnevalt: 06.10.2023 123 eurot; 06.09.2023 900 eurot, 06.09.2023 1 600 eurot. Summad on kantud vastavalt kostja esitatud taotlustele kostja arvelduskontole nr EEXXX. Krediidilepingu eritingimuste punkti E kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 41,35% aastas ehk 0,1132800% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 50,16% aastas. Lepingu eritingimuste punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 41,35% aastas ja 0,1132800% päevas. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 279,57 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 144,17 eurot, kulude katteks 30,69 eurot ja intressi katteks makseid summas 279,57 eurot. 2.2 VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed (novembrikuu osamakse 127.31 eurot, maksetähtaeg 21.11.2023, detsembrikuu osamakse 131.92 eurot; maksetähtaeg 22.12.2023, jaanuarikuu osamakse 136.27 eurot, 3(10)

maksetähtaeg 22.01.2024 ja veebruarikuu osamakse 140.35 eurot, maksetähtaeg 20.02.2024), krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest. Krediidiandjal ehk esialgsel võlausaldajal ei ole võimalik süsteemiprobleemide tõttu käesoleval ajal lepingu ülesütlemise teatist taasesitada, kuid hageja selgitab seoses lepingu ülesütlemise teatise edastamisega, et kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 05.03.2024. a (vt hagiavalduse lisa 9 – krediidiandja raamatupidamise väljavõtte esimene rida) ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Seega lepingu ülesütlemise avaldus võib lugeda kostjale kätte saaduks TsÜS § 69 lg 3 alusel. Kostjat teavitati 03.04.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale (lisa 14). Seega hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 mõttes. 2.3 Arvesse võttes kostjale tehtud väljamakseid ja kostja poolt teostatud tagasimakseid on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2 478,83 eurot (väljastatud krediit 2623 eurot – maksed krediidisumma katteks 144,17 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista. 2.4 VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt Laenulepingu põhitingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 41.35% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt kasutusse antud laenusaldolt. Kostja poolt toimus viimane makse 12.11.2023. a. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 319.64 eurot (kostja teostatud viimase makse järgnevast päevast 13.11.2023 alates kuni lepingu ülesütlemiseni 5.03.2024 41,35% põhinõudelt 2478,83 eurot) 2.5 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on lepingu järgi võrdne intressimääraga, so 41,35% aastas. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) asunud seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Tartu Ringkonnakohus asus oma 31.03.2021 lahendis 2-20-103014 (p 8) seisukohale, et kuna seadusandja lubab tulenevalt VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus ette nähtud intressimäär, siis ei saa sellist viivisekokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 6.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 1.11.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 674.93 eurot (arvestus) Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 02.11.2024 seadusjärgses viivisemääras, so 12,25% aastas. 4(10)

2.6 VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist. Poolte vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused on loovutatud hagejale. Kuivõrd kostja põhivõlgnevus on 2 478,83 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt maksimaalselt 50 eurot. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 – Maksete hilinemisega kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot. Hageja on edastanud kostjale 15.04.2024. a nõudekirja, pretensiooni 11.03.2024 ja 03.05.2024 hagihoiatuse. Lähtudes eeltoodust kujuneb hageja sissenõudmiskulu järgmiselt: 1) nõudekiri – 25 eur; 2) pretensioon - 5 eur 3) hagihoiatus – 5 eur ; kokku 35 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista lepingu alusel sissenõudmiskulu 35 eurot. 2.7 Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 403 4) järgimiseks kogus krediidiandja Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) teavet kliendi kohta. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi Coop Pank konto väljavõtte alusel. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal Arvelduskonto väljavõttest on krediidiandja tuvastanud kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu OÜ-lt X keskmiselt 850 eurot kuus. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Ka lähtus krediidiandja kostja krediidivõimekuse hindamisel kostja esitatud andmetest– krediidiandja süsteemist täidetud kostja ankeet. Krediidiandja portaalis kostja täidetud esialgse laenuankeedi kohaselt märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot (Employee income) ja igakuiseks väljaminekuks märkis kostja 170 eurot (Monthly expenses). Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lepingu tingimuste punkti 3.4.11 kohaselt kinnitas kostja, et ta kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu punkti 3.4.12. kohaselt kinnitas kostja, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega. Antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Krediidiandja poolt teostatud toimingud on seaduse, sise-eeskirjade ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas. Asjaolu, et kostja on jätnud mingitel põhjustel oma kohustusi täitmata ei viita krediidivõimelisuse ebaõige hindamisele. Kostja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt krediidiandja hooletus. Kostja puhul on tegemist täisealise ja teovõimelise isikuga, kes peaks mõistma laenuvõtmise tingimusi ehk kui võetakse kohustus siis tuleb see kohustus ka vastutustundlikult täita. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. VÕS § 4034 lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui krediidivõtja on teadlikult jätnud esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja krediidiandja tugineb krediidivõimelisuse hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele. 5(10)

2.8 Kostjat teavitati 03.04.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Seega hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 mõttes.

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Lepingu kehtivuse ajal on kostja teinud tagasimakseid laenuandjale kokku 279,57 (dtl 56; vt tagasimaksete arvestus dtl 30, dtl 56). VÕS § 410 lg 1 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 410 lg 1 järgimata jätmine toob kaasa VÕS § 408 lg 1 tagajärje ehk lepingu tühisuse. Tulenevalt VÕS § 408 lg 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et laenud on lepingu alusel tarbija kasutusse antud ja leping kehtiv.

Euroopa Kohus on nii tüüptingimuste direktiivi (Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 05.04.1993.a) kui ka tarbijakrediidi direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48EÜ, 23.04.2008) tõlgendades leidnud, et neis sätestatud tarbijat kaitsvad sätted lähtuvad eeldusest, et tarbija on suhetes ettevõtjaga nõrgemal positsioonil ja omab vähem teavet. Kohtuasjas OPR-Finance leidis Euroopa kohus, et kohtu kohustus omal algatusel kontrollida Euroopa Liidu õigusest tulenevate tarbijakrediidisätete rikkumist kohaldub ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollil (EKo 05.03.2020, S-679/18 OPR-Finance, p.20-23). Kohus nõustub, et laenutaotlejal (kostjal) on VÕS § 14 lg 1 2. lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja selgitab, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel on laenuandja arvesse võtnud kostja esitatud teavet ja kontrollinud avalikke andmebaase, sh kostja kontoväljavõtet. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vähemalt vastutustundliku laenamise põhimõtte miinimumnõudeid, analüüsinud laenutaotleja esitatud andmeid, kontoväljavõtet, kogunud/kontrollinud andmeid andmebaasidest (dtl 68-72, dtl 73, dtl 74, 7576).

2623 – 144,17 = 2478,83 eurot Põhivõlg on 2478,83 eurot. Hageja esitatud põhivõla nõue on põhjendatud. 11.2 VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingus on kokkulepitud intressimäär 41,35% aastas; 0,1132800% päevas (dtl 39, 49). Hageja esitatud arvestuse kohaselt on kostja intressivõlg 319,64 eurot (kostja teostatud viimase makse teostamisele järgnevast päevast 13.11.2023 alates kuni lepingu ülesütlemiseni 5.03.2024 41,35% põhinõudelt 2478,83 eurot, arvestus dtl 31) Hageja intressinõue on põhjendatud. 11.3 Võla sissenõudmiskulude nõue Hageja märgib, et on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja nõuab kostjalt 35 euro sissenõudmiskulude hüvitamist (vastavalt VÕS 1132 lg 2 ja lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 – Maksete hilinemisega kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot (dtl 50). Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Hageja on edastanud kostjale nõudekirja, pretensiooni ja hagihoiatuse (dtl 62-66). Lähtudes eeltoodust kujuneb hageja sissenõudmiskulu: - nõudekiri – 25 eurot; - pretensioon - 5 eurot; - hagihoiatus – 5 eurot; kokku 35 eurot. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud. 11.4 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 6.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 1.11.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 674.93 eurot (arvestus) Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). VÕS § 113 lg 1 teine lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega ületab hageja poolt nõutav viivisemäär seaduses sätestatud viivise määra üle kolme korra ja lähtuvalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 on selline kokkuleppe tühine. Eeltoodud lahendis on Riigikohus tuginedes VÕS § 41 selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega rahuldab kohus viivise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja sisse nõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras, so 202,74 eurot, perioodi 6.03.2021-1.11.2024.a eest 9(10)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras) ja edasi alates 2.11.2024 samas ulatuses TsMS §-le 367 alusel kuni põhinõude (2478,83 euro) täitmiseni.

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.