Üldohtlikud süüteod › Mürgitamise, süütamise ja plahvatuse tekitamisega seotud süüteod

mõistetud karistusega, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 18.06.2015 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva, lugedes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva.

alusel välja mõista Eduard Marhiolt XXX kasuks 56,41 eurot.

Eduard Marhio`t süüdistatakse selles, et tema 23.05.2015 ajavahemikul kell 13.30 kuni 21.30 tungis tuulutusasendis olnud akna kaudu sisse aadressil Tallinn, XXX asuvasse korterisse ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX `ile kuuluvad järgmised esemed: musta värvi Adidas firma spordikoti väärtusega 30 eurot, halli värvi sülearvuti HP väärtusega 200 eurot, sangaga raadio firmalt Panasonic väärtusega 100 eurot, kõvaketta Lacie väärtusega 160 eurot, musta värvi fotokaamera firmalt Kodak väärtusega 60 eurot, 3 spordikarikat koguväärtusega 30 eurot, pruuni värvi fööni väärtusega 20 eurot, punast värvi kotis musta-halli värvi juukseaparaadi firmalt Philips väärtusega 30 eurot, sinist värvi pardli firmalt Philips väärtusega 90 eurot, 2 raadiosaatjat Cobra koguväärtusega 20 eurot, Jabra käedvaba seadme väärtusega 20 eurot, sinist värvi spordijalatsid väärtusega 20 eurot, 2 topikorjajat koguväärtusega 6 eurot, CD-plaadi Power play Drive väärtusega 12,99 eurot, 2 raamatut – Vadim Zeland – „Reaalsuse juhtimine” väärtusega 13,09 eurot ning Vadim Zeland – „Õunad kukuvad taevasse” väärtusega 13,45 eurot. Samuti tema, 03.08.2015 ajavahemikul kella 17.00 kuni kella 18.14 tungis akna lõhkumise teel aadressil Tallinn, XXX asuvasse eramusse ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX `ile kuuluva 42-tollise televiisori LG 42PC51 väärtusega 250 eurot. Samuti tema, 29.08.2015 ajavahemikul kella 16.30 kuni kella 16.55 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, trossluku lõhkumise teel Tallinnas, aadressil XXX asuva maja trepikoja eest XXX `ile kuuluva jalgratta Scott Aspect 680, väärtusega 449 eurot ja trossluku väärtusega 17 eurot, tekitades kannatanule kokku varalist kahju summas 466 eurot. Samuti tema, 15.09.2015 kella 8.50 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil trossluku lõhkumise teel Tallinnas, aadressil Tuulemaa 20 asuva kaupluse Maxima välisukse eest jalgrataste hoiukohast XXX `le kuuluva jalgratta „Classic legend 2.5“ koos lastetooliga, koguväärtusega 350 eurot. Seega Eduard Marhio pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Eduard Marhio`t selles, et tema 18.07.2015 kella 20.00 paiku tungis valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse kaudu sisse aadressil Tallinn, XXX asuvasse XXX `ile kuuluvasse eramusse ning eramust põgenedes lõhkus eramu keldriakna, millega tekitas kannatanule varalist kahju summas 26 eurot. Seega Eduard Marhio pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise, see on KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Eduard Marhio`t selles, et tema 11.11.2015 kella 11.10 paiku, viibides XXX asuvas I üksuse kambris nr 122, süütas välgumihkliga rullikeeratud poroloonist madratsi, teki ja lina, põhjustas ohu I üksuses viibivate kinnipeetavate ning Vangla ametnike elule ja tervisele ning tekitas varalist kahju Vanglale. Seega Eduard Marhio pani toime võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht teise isiku elule või tervisele, see on KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Nõustub esitatud tsiviilhagidega. Kaitsja asus seisukohale, et kogutud tõendid on kohtukõlbulikud, süüdistatavale on selgitatud lühimenetluse erisusi, süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava ja kaitsja taotluse lühimenetluse kohaldamiseks ja prokuröri nõusoleku lühimenetluse kohaldamiseks, samuti süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasja läbivaatamine on lühimenetluses võimalik. Kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kriminaaltoimikus leiduvate tõenditega on süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav viis ratta pandimajja ja sai selle eest raha. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime etteplaneeritult, mida ilmestavad ka kaasavõetud tangid. Seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. 29.08.2015 episood, kannatanu XXX Kohus leiab, et 29.08.2015 ajavahemikul kella 16.30 kuni kella 16.55 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuva maja trepikoja eest trossiluku lõhkumise teel XXX `ile kuuluva jalgratta Scott Aspect 680, väärtusega 449 eurot varguse toimepanemine Eduard Marhio poolt on tõendatud nii Eduard Marhio süü tunnistamisega, kannatanu XXX i ja tunnistaja ütlustega ning videosalvestusega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX i ütluste kohaselt (I kd tl 40-41, 43-44, 49-50) varastati 29.08.2015 ajavahemikul kella 16.30 kuni 16.55 Tallinnas, aadressil XXX asuva maja trepikoja eest trossiluku lõhkumise teel tema jalgratas. Kahju on tekitatud 466 euro ulatuses. Majal on ka videosalvestus. 01.10.2015 sai ta oma jalgratta politseist tagasi ja hagi esitada ei soovi. Tallinnas, aadressil XXX asuval hoonel oleva turvakaamera videosalvestust on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 58-62) ja sellelt nähtub, kuidas süüdistatav toimetab jalgratta juures, millega ta sündmuskohalt seejärel ära sõidab. Tunnistaja XXX ütluste (I kd tl 51-52) kohaselt on ta pandimaja Lombard24 töötaja. Eduard Marhio tõi 29.08.2015 pandimajja müüki jalgratta Scott. XXX annab välja jalgratta Scott Aspect, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (I kd tl 53-55) ning pandilepingu, mille kohaselt Eduard Marhio andis pandimajja müüki jalgratta (I kd tl 68-69). Tallinnas, aadressil Maneeži 1 asuva pandimaja „Lombard24h“ ruumides oleva turvakaamera videosalvestust on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 64-67) ja sellelt nähtub, et visuaalselt äratuntav Eduard Marhio toob pandimajja jalgratta. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka süüdistatav ise. Eduard Marhio kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 71) kohaselt tunnistab ta oma süüd. Nägi Sõle tänaval maja ees trossilukuga kinnitatud jalgratast Scott ja kaasasolnud tangidega lõhkus trossiluku ära. Viis jalgratta pandimajja müüki ja sai selle eest 100 eurot. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest ja lisatud arvest (I kd tl 47) nähtub, kuulus süüdistuses nimetatud jalgratas kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud ese olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et eseme äravõtmisega lõpetas süüdistatav eseme senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus jalgratta äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud eset kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav viis jalgratta pandimajja ja sai selle eest raha. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine.

Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime etteplaneeritult, mida ilmestavad ka kaasavõetud tangid. Seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. 03.08.2015 episood, kannatanu XXX Kohus leiab, et 03.08.2015 ajavahemikul kella 17.00 kuni kella 18.14 Tallinn, XXX asuvasse eramusse akna lõhkumise teel sissetungimine ja XXX `ile kuuluva 42-tollise televiisori LG 42PC51 väärtusega 250 eurot varguse toimepanemine Eduard Marhio poolt on tõendatud nii Eduard Marhio süü tunnistamisega, kannatanu XXX ja tunnistaja ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX ütluste (II kd tl 79-82, 130-131) kohaselt on eramajja, kus ta elab, vannitoa akna kaudu sisse murtud ning varastatud televiisor. Televiisor on politsei poolt 28.10.2015 tagasi antud kannatanu emale XXX . Tallinn, XXX sündmuskohta on vaadeldud vaatlusprotokollis koos fototabeliga (II kd tl 8389) ning sündmuskohalt leiti süstal, mis võeti kaasa. Ekspertiisiaktist nr 15E-GE1295 (II kd tl 98-102) nähtub, et sündmuskohalt Tallinn, XXX leitud süstlalt võetud proovist saadi DNAanalüüsil täisprofiil, ning tulemuste alusel ei saa välistada Eduard Marhio DNA sisaldumist selles proovis. Tunnistaja XXX ütluste (II kd tl 119-121) kohaselt müüs tuttav Eduard Marhio talle televiisori LG 115 euro eest. Ei arvanud, et see televiisor on varastatud. Andis televiisori politseile üle ning televiisorit on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 122-124). Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka süüdistatav ise. Eduard Marhio kahtlustatavana antud ütluste (II kd tl 105-107, 127-129) kohaselt tunnistab ta oma süüd. Ronis Sirbi tänaval kahekordse maja keldriaknast sisse ja võttis kaasa televiisori. Kuna see oli raske, siis tellis Amigo takso järgi. Järgmisel hommikul müüs televiisori Sergeile maha 250 euro eest. Kahetseb tehtut. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest ja lisatud arvest (II kd tl 132) nähtub, kuulus süüdistuses nimetatud televiisor kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud ese olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et eseme äravõtmisega lõpetas süüdistatav eseme senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus televiisori äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud eset kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav müüs televiisori järgmine päev tuttavale maha. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. 23.05.2015 episood, kannatanu XXX Kohus leiab, et 23.05.2015 ajavahemikul kell 13.30 kuni 21.30 Tallinn, XXX asuvasse korterisse tuulutusasendis olnud akna kaudu sissetungimine ja XXXvara koguväärtusega 765 eurot varguse toimepanemine Eduard Marhio poolt on tõendatud nii Eduard Marhio süü tunnistamisega, kannatanu XXXja tunnistaja ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kannatanu XXXütluste (II kd tl 3-4, 42-43, 44-45) kohaselt siseneti 23.05.2015 ajavahemikul kell 13.30 kuni 21.30 Tallinn, XXX asuvasse üürikorterisse läbi tuulutusrežiimil avatud akna ja varastatud on erinevaid esemeid. Tallinn, XXX 10 asuvat maja ning selles asuvat korterit nr 11 on vaadeldud ka sündmuskoha vaatlusprotokollis koos fototabeliga (II kd tl 5-21), millest nähtuvad võetud puuteproovid ning avastatud ja jäädvustatud jalatsijälg, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 22-24). Ekspertiisiakti nr 15E-GE1414 (II kd tl 36-40) kohaselt on sündmuskohalt Tallinn, XXX aknalingilt võetud proovist saadud DNA-analüüsil täisprofiil, ning mille tulemuste alusel ei saa välistada Eduard Marhio DNA sisaldumist selles proovis. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka süüdistatav ise. Eduard Marhio kahtlustatavana antud ütluste (II kd tl 105-107, 127-129) kohaselt tunnistab ta oma süüd. Ronis XXX tänava korterisse sisse läbi akna, mis oli tuulutusasendis. Võttis korterist hulga esemeid ja müüs enamiku nendest turul maha. Kodus peaks alles olema medalid, karikas, juukseaparaat ja pardel. Kahetseb tehtut. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud esemed kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav müüs enamuse varastatud esemeid turul maha ning osa jättis endale. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Kohtueelsel menetlusel on Eduard Marhio tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga

XXX asuvasse eramusse KarS § 266 lg 2 p 1 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Eduard Marhio on toime pannud 4 varguse episoodi lühikese perioodi jooksul, s.o 23.05.2015 kuni 15.09.2015 ning selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Eduard Marhio pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise eest. Kannatanu XXX a ütluste kohaselt oli XXX eramaja, mille esimesel korrusel ta elas. Seega oli tegemist elamiseks kasutatava ruumiga. KarS § 266 puhul tuleb ka tuvastada, et ruumi tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et ruum, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) ruumi tungimine oli ebaseaduslik. Edasi analüüsib kohus kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, millest nähtub, et puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine XXX eramusse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku valdaja tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine XXX eramusse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse siseneda valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. XXX eramusse siseneti lukustamata ukse kaudu ja kannatanu ütluste kohaselt toimus see tema teadmata ja tema tahte vastaselt. Seda näitab seegi, et kannatanu lukustas süüdistatava dušširuumi ja kutsus politsei. Seega oli tungimine XXX eramusse ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest, mille kohaselt süüdistatav oli teadlik sellest, et ta siseneb võõrasse elumajja ilma loata, lähtuvalt veendunud, et süütegu pandi toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Eduard Marhio pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 404 lg 1 kohaselt võetakse vastutusele isik, kes süütab võõra või oma asja, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Tallinna Vangla poroloonist madratsi, teki ja lina süütas Eduard Marhio, kes on seda ka ise tunnistanud ning selles osas vaidlusi ei ole. Edasi hindab kohus, kas süütamisega on põhjustatud ka oht inimese elule või tervisele. Ohu põhjustamise all inimese elule või tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise (RKKK 3-1-1-7-10 p 10). Kuna madrats põles tunnistaja XXX ütluste kohaselt lahtise leegiga ja kamber oli paksult XXX täis, siis kujutas põleva madratsiga kamber endast ohtu nii süüdistatava enda kui ka lähedal viibivate vanglatöötajate kui ka teiste samal korrusel ning ka ülevalpool asuvates kambrites kinnipeetavate elule ja tervisele. Seda enam, et isegi tulekustutiga ei saadud madratsit lõplikult kustutatud ning see viidi õue ja kustutati lõplikult veega. Poroloonmadratsi põlemisest erituv suits on mürgine ning seega ka inimese tervist kahjustav. Samuti võib suits ka läbi kinniste uste pääseda nii koridori kui teistesse kambritesse. Kohtu arvates teeb ohu tervisele suuremaks asjaolu, et tegemist on kinnipidamisasutusega, kus kehtivad teatud režiim ja turvanõuded ning eraldi hoidmise põhimõte. Tegemist on hoonega, kus kinnipeetavad viibivad lukustatud kambrites ning neil puudub võimalus ohupiirkonnast iseseisvalt lahkuda. Samas viibivad ruumides vanglatöötajad, kes samuti viibivad teatud isolatsioonis ning neil ei ole võimalik ohupiirkonnast lahkuda, jättes kinnipeetavad ohukoldesse. Seega tulenevalt kinnipidamisasutuse eripärast on seal igasugune süütamisega ohu põhjustamine oluliselt ohtlikum võrreldes tavaolukorraga, kus ohustatud isikud saavad hoonest lahkuda tagavaraväljapääsude kaudu ja iseseisvalt. Seejuures oli süüdistatav teadlik sellest, et vanglatöötajad vastutavad mitte ainult kinnipeetavate kinnipidamisrežiimi, vaid ka ohutuse eest ning häireolukorra tekkides peavad asuma ohukollet likvideerima, et tagada kinnipeetavate ohutus. Seega teadis ta ka seda, et vanglatöötajad tulevad tuld kustutama ja teda päästma, sattudes koheselt ise sellest tulenevalt otsesesse ohtu ja vanglatöötajatel ei ole ei aega ega võimalust panna selga kaitseriideid et ennast kaitsta. Taoline teadmine viitab üheselt sellele, et süüdistatava eesmärk oli teda päästma ja ohukollet likvideerima tulevate vahetuses olevate vanglatöötajate (XXX ) tervis otsesesse ohtu seada. Asjaolul, et põleng suudeti oma jõududega vanglatöötajate poolt kustutada ja keegi sisse hingatud XXX tervisekahjustusi ei saanud ega arstiabi ei vajanud, ei oma süüteo lõpuleviimise aspektist mingit tähtsust, kuivõrd KarS § 404 ettenähtud kuritegu on lõpule viidud ohu loomisega kõrvaliste isikute elule ja tervisele, käesoleval juhul lähedalolevates kambrites viibivate kinnipeetavate ja ruumides viibivate vanglatöötajate tervisele. Seetõttu leiab kohus, et Eduard Marhio põhjustas süütamisega ohu I üksuses viibivate kinnipeetavate ning Vangla ametnike elule ja tervisele. Asjaolu, et vanglatöötajal õnnestus lõppkokkuvõttes iseseisvalt süüdatud madratsi kustutada ja keegi hoones viibinutest ei vajanud arstiabi ei tähenda seda, et süütamisega ohuolukorda ei loodud. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et süüteo pani süüdistatav toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuigi süüdistatav oli üksi kinnises kambris, siis oli ta teadlik sellest, et esimesena seab ta ohtu tema kambrisse sisenevad vanglatöötajad ja pidi võimalikuks pidama ka seda, et madratsit põlema süüdates võib järgneda oht eelkõige mürgise XXX näol ka samal korrusel viibivate teiste inimeste (kinnipeetavad, vanglatöötajad) elule või tervisele ja seda olenemata sellest, et ta püüdis hiljem tulekahju kustutada. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Eduard Marhio pani toime võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht teise isiku elule või tervisele, s.o KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele kuulunud esemed varastas ja varalise kahju tekitas Eduard Marhio. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega ja vara süütamise teel hävitamisega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Eduard Marhiolt kannatanute kasuks. Kohus asub seisukohale, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele.

kohaselt Eduard Marhio ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Lisaks sellele kannab süüdistatav isiku vabadust piiravat karistust ning kohtule ei ole edastatud andmeid selle kohta, et süüdistatav oleks karistust kandes tööle rakendatud ja et ta saaks mingitki sissetulekut karistuse kandmise ajal. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagide hüvitamise näol. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt süüdistataval piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates Eduard Marhio süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada, et Eduard Marhio tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Eduard Marhio pani kuriteo toime kavatsetult. Süüdistatavale inkrimineeritakse nelja lõpule viidud varguse toimepanemist, millega tekitati varalist kahju mitmele kannatanule. Varaline kahju kannatanutele ei ole suur, kuna enamus varastatud esemeid on kannatanud tagasi saanud. Samuti hoonetesse siseneti avatud akna ja ühe akna lõhkumise teel, seega sissemurdmisega olulist varalist kahju kannatanutele ei tekitatud. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust. Seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Seadusandja on KarS § 266 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Mis puudutab võimaliku alternatiivse karistusliigi, so rahalise karistuse kohaldamist, on kohus sellise karistusliigi kohaldamise võimatust põhjendanud juba ülalpool ega hakka seda kordama. Hinnates Eduard Marhio süü suurust KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada, et Eduard Marhio pani kuriteo toime kavatsetult. Süüdistatavale inkrimineeritakse ühte omavolilist eluruumi sissetungimist, millega tekitati kannatanule ka väike varaline kahju akna lõhkumise näol. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust. Seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Seadusandja on KarS § 404 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd ka eelmärgitud süüteo sanktsioon näeb ette kergemaliigilise karistuse, so rahalise karistuse kohaldamise võimaluse, peab kohus vajalikuks märkida, et ülalpool toodud süüteokoosseisude puhul on kohus juba asunud seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole rahalise karistuse kohaldamine võimalik, mistõttu ei pea kohus ka selle süüteokoosseisu puhul võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist.

Hinnates Eduard Marhio süü suurust KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada, et Eduard Marhio pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatavale inkrimineeritakse võõra asja süütamist, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Lisaks tekitati kannatanule ka väike varaline kahju madratsi põlema panemise näol. Kuigi süüdistatava tegevuse eesmärk oli süüdistatava sõnade kohaselt protestida, mitte kellelegi teisele tervise kahjustusi põhjustada, siis pidi ta möönma, et ka üksikkongis madratsi süütamisel võib mürgise XXX näol tema tegevus kaasa tuua raskeid tagajärgi asjassepuutumatutele inimestele. Kambri uks ei ole hermeetiline ja suits tungib paratamatult ka teistesse ruumidesse ning seda ei ole võimalik vältida. Seejuures teadis süüdistatav üheselt ka seda, et teistel kambrites viibivatel isikutel puudub võimalus kambritest iseseisvalt lahkuda ja ohu eest pageda. Süüdistatava käitumine oli oma objektiivselt avalduselt tahtlik tegevus, kuivõrd süüdates madratsi oli ta teadlik sellest, et süütamise avastamisel tulevad järelevalvet teostavad vanglatöötajad ohtu kõrvaldama. Seega oli ta teadlik ka vangla ruumides süütamisega tekkivast otsesest ohust. Süüdistatav asus ka ise tulekahju kustutama, kuid eelkõige selleks, et mitte ise tervisekahjustusi saada. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest nähtuvalt aga tema kustutamise katsed vilja ei kandnud ja appi tuli võtta nii kustuti kui ka madrats välja viia ja veega kustutada. Selliseid kustutusvahendeid aga kambris ei leidu. Kuivõrd lõppkokkuvõttes siiski keegi kõrvalistest isikutest arstiabi ei vajanud, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust. Seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Liitkaristus Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav temale inkrimineeritud ühe vargustest (episood 23.05.2015) toime pannud enne Harju Maakohtu 18.06.2015 otsust. KarS § 65 lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. KarS § 64 samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Seega tuleb 23.05.2015 episoodi eest mõista eraldi karistus ning see liita Harju Maakohtu 18.06.2015 otsusega mõistetud karistusega. Kuriteo asjaolusid arvestades peab kohus võimalikuks liitkaristust mõistes lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna süüdistatavale inkrimineeritud varavastane kuritegu on toime pandud ajaliselt teistest varavastastest kuritegudest oluliselt varem, siis ei pea kohus võimalikuks selles episoodis süüdistatava käitumist kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning leiab, et süüdistatava käitumises sisaldub vaid KarS § 199 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo koosseis. Teistes süüdistatavale inkrimineeritavates süüteoepisoodides on sedastatav ka KarS § 199 lg 2 p 9 sätestatud süstemaatilisuse tunnus ja süüdistatavale ülejäänud varavastaste kuritegude toimepanemine tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi. Käesoleval juhul pani süüdistatav kõik ülejäänud temale inkrimineeritud süüteod toime koheselt pärast eelmise Harju Maakohtu 18.06.2015 otsuse kuulutamist ja kohtu määratud katseajal. Arvestades taolisi asjaolusid saab teha järelduse, et süüdistataval puudub jätkuvalt õiguskuulekus ning sellised asjaolud välistavad kohtu arvates süüdistatava suhtes KarS § 64 lg 1 sätestatud kõige leebe karistuse liitmise viisi. Lisaks sellele on süüdistatavale inkrimineeritud süüteod suunatud erinevate õigushüvede kahjustamisele, mistõttu käesoleva kohtuotsusega mõistetavad üksikkaristused tuleb liita üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Samas ei pea kohus vajalikuks liita mõistetavaid üksikkaristusi täies ulatuses. Kuna süüdistatav pani süüteod (v.a 23.05.2015 episood) toime pärast Harju Maakohtu 18.06.2015 otsuse kuulutamist ja kohtu määratud katseajal, siis tuleb kohaldada KarS § 65 lg

2 ja § 74 lg 5 sätteid ning hiljem toime pandud süütegude toimepanemise eest mõistetavale liitkaristusele tuleb liita Harju Maakohtu 18.06.2015 otsusega mõistetud ja KarS § 65 lg 1 alusel liidetud karistus täies ulatuses. Harju Maakohtu 18.06.2015 otsusega on Eduard Marhiot karistatud vangistusega 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 2 aastase katseajaga täitmisele pööramata. Harju Maakohtu 24.09.2015 määrusega pöörati vangistus 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva täitmisele ja karistuse kandmise algust arvestati alates 17.09.2015. Seega arvestatakse ka käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse kandmist alates 17.09.2015.

eelnimetatud ekspertiisikulu jätta Eduard Marhio kanda, kuid seda vaid tema süüd puudutavas osas. DNA-ekspertiisi akt nr 15E-GE0743, DNA-ekspertiisi akt nr 15E-GE1047, DNA-ekspertiisi akt nr 15E-GE1044 olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuid samas ekspertiisi tulemusena otseselt süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ei kogutud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et need ekspertiisikulud tuleb jätta riigi kanda. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava menetluskulude summa suurust ja konkureerivat kohustust tsiviilhagide hüvitamise näol, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.