1-16-5019
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2016, Pärnu Kuninga tänava kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-5019 (16267000237)
Kohtukoosseis
Kohtunik Indrek Nummert
Istungisekretär
Evi Goldschmidt
Prokurör
Liisa Nuut
Kriminaalasi
K.G süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses K.G
§
Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus:
xxx XXX xxx xxx xxx xxx xxx
Süüdistatav
järgi
Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
1-16-5019 Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie (5) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
K.G süüdistatakse selles, et tema 19.03.2016. a kella 11.21 ajal juhtis alkoholijoobe seisundis Pärnu maakonnas Sauga vallas Nurme-Papsaare tee 1-kilomeetril mootorsõidukit BMW 730D riikliku registreerimismärgiga xxx, põhjustades varalise- ja tervisekahjuga liiklusõnnetuse. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 09.05.2016. a teostatud toksikoloogia ekspertiisiga (ekspertiisiakti nr 6-I) tuvastati K.G verest etanooli (2,34+0,07) mg/g, k=2, milline on joobeseisundiks Lk 2 / 3
1-16-5019 liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt. K.G rikkus joobeseisundis mootorsõidukit juhtides liiklusseaduse § 69 lg 1. Seega K.G mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: K.G süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi ja tema karistamist 10 (kümne kuu) vangistusega. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui K.G ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena K.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 645 eurot, toksikoloogia ekspertiisi maksumus 14 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades K.G majanduslikku seisundit, võimaldada tal tasuda menetluskulud 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik
Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.