2.4.järelmaksulepingu nr 11517303 põhivõlgnevus 145 eurot 86 senti ja viivis 21 eurot 8 senti;
2.5.järelmaksulepingu nr 11532570 põhivõlgnevus 186 eurot 8 senti ja viivis 15 eurot 44 senti.
3.Mõista Axxxxxx Õxxxxxxx Rediem Capital AB kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14. jaanuarist 2025 järelmaksulepingu nr 10755321 põhinõudelt 146 eurolt 86 sendilt, järelmaksulepingu nr 11554209 põhinõudelt 174 eurolt 55 sendilt, järelmaksulepingu nr 11166714 põhinõudelt 46 eurolt 51 sendilt, järelmaksulepingu nr 11517303 põhinõudelt 145 eurolt 86 sendilt ning järelmaksulepingu nr 11532570 põhinõudelt 186 eurolt 8 sendilt kuni järelmaksulepingu põhinõude kohase tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui järelmaksulepingu põhinõude ulatuses.
4.Jätta rahuldamata Rediem Capital AB taotlus Axxxxxx Õxxxxxxx sissenõudmiskulu 150 euro väljamõistmiseks.
5.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 85% ulatuses A.Õ.-i ja 15% ulatuses Rediem Capital AB kanda.
6.Rahuldada Rediem Capital AB menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
7.Välja mõista Axxxxxx Õxxxxxxx Rediem Capital AB kasuks menetluskuludena 378 eurot 25
2-24-11708 senti.
8.Välja mõista A.Õ.-i lt Rediem Capital AB kasuks viivis menetluskuludelt (378 eurolt 25 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21).
MENETLUSE KÄIK
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 31. juulil 2024 hagi, mille kohaselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja A.Õ. sõlmisid järgnevad järelmaksulepingud: 1) 30. märtsil 2022 järelmaksulepingu nr 10755321 summas 328 eurot 51 senti, intressimääraga 41,15% aastas (0,114% päevas), viivitusintressi määr 24,15% aastas (0,0671% päevas), krediidikulukuse määr 49,83% aastas, osamaksete arv 24 kuud; 2) 16. mail 2022 järelmaksulepingu nr 11166714, summas 111 eurot 43 senti, intressimääraga 33,53% aastas (0,093% päevas), viivitusintressi määr 24,15% aastas (0,0671% päevas), krediidikulukuse määr 37,38% aastas, osamaksete arv 14 kuud; 3) 20. juunil 2022 järelmaksulepingu nr 11517303, summas 208 eurot 63 senti, intressimääraga 35,04% aastas (0,097% päevas), viivitusintressi määr 24,15% aastas (0,0671% päevas), krediidikulukuse määr 39,45% aastas, osamaksete arv 17 kuud; 4) 21 juunil 2022 järelmaksulepingu nr 11532570, summas 244 eurot 52 senti, intressimääraga 36,79% aastas (0,102% päevas), viivitusintressi määr 24,15% aastas (0,0671% päevas), krediidikulukuse määr 41,81% aastas, osamaksete arv 23 kuud; 5) 22. juunil 2022 järelmaksulepingu nr 11554209, summas 299 eurot 80 senti, intressimääraga 41,15% aastas (0,114% päevas), viivitusintressi määr 24,15% aastas (0,0671% päevas), krediidikulukuse määr 49,89% aastas, osamaksete arv 24 kuud.
2.Kostja ei täitnud lepingutest nr 10755321 ja nr 11554209 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 10. märtsil 2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles andis kostjale täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, siis ütles TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 25. märtsil 2023 lepingud üles. Kostja ei täitnud ka lepingutest nr 11166714, nr 11517303 ja nr 11532570 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 11. mail 2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles andis kostjale täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja
26.mail 2023 lepingud üles.
2.1.Kostjal oli lepingust nr 10755321 tulenev võlgnevus alates 8. osamaksest, s.o alates 10. detsembrist 2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 11. osamakseni, s.o kuni 10. märtsini 2023. Kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostja teostas lepingu kehtivuse ajal laenumakseid kogusummas 156 eurot 65 senti. Pärast lepingu lõppemist tegi kostja tagasimakseid summas 25 eurot. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 146 eurot 86 senti (328,51-156,65-25,00). TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal selgitas, et kostjal on alates lepingu
2-24-11708 lõppemise päevast 11. aprillist 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni viivisevõlgnevus võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 5 eurot 59 senti.
2.2.Kostjal oli lepingust nr 11554209 tulenev võlgnevus alates 6. osamaksest, s.o alates 10. detsembrist 2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 9. osamakseni, s.o kuni 10. märtsini 2023. Kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostja teostas lepingu kehtivuse ajal laenumakseid kogusummas 99 eurot 6 senti. Pärast lepingu lõppemist tegi kostja tagasimakseid summas 26 eurot 53 senti. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 174 eurot 55 senti (244,52-43,44-26,53). TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal selgitas, et kostjal on alates lepingu lõppemise päevast 11. juunist 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni viivisevõlgnevus VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 3 eurot.
2.3.Kostjal oli lepingust nr 11166714 tulenev võlgnevus alates 9. osamaksest, s.o alates 10. veebruarist 2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseni, s.o 10. maini 2023. Kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostja teostas lepingu kehtivuse ajal laenumakseid kogusummas 57 eurot 92 senti. Pärast lepingu lõppemist tegi kostja tagasimakseid summas 7 eurot. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 46 eurot 51 senti (111,4357,92-7,00). TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal selgitas, et kostjal on alates lepingu lõppemise päevast
11.juulist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni viivisevõlgnevus VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 6 eurot 3 senti.
2.4.Kostjal oli lepingust nr 11517303 tulenev võlgnevus alates 8. osamaksest, s.o alates 10. veebruarist 2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 11. osamakseni, s.o 10. maini 2023. Kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostja teostas lepingu kehtivuse ajal laenumakseid kogusummas 50 eurot 77 senti. Pärast lepingu lõppemist tegi kostja tagasimakseid summas 12 eurot. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 145 eurot 86 senti (208,6350,77-12,00). TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal selgitas, et kostjal on alates lepingu lõppemise päevast 11. novembrist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni viivisevõlgnevus VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 13 eurot 3 senti.
2.5.Kostjal oli lepingust nr 11532570 tulenev võlgnevus alates 8. osamaksest, s.o alates 10. veebruarist 2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 11. osamakseni, s.o 10. maini 2023. Kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostja teostas lepingu kehtivuse ajal laenumakseid kogusummas 43 eurot 44 senti. Pärast lepingu lõppemist tegi kostja tagasimakseid summas 15 eurot. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 186 eurot 8 senti (244,5243,44-15,00). TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal selgitas, et kostjal on alates lepingu lõppemise päevast 11. maist 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni viivisevõlgnevus VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 5 eurot 17 senti.
3.Hageja selgitas, et on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.
3.1.Lepingust nr 10755321 tulenev sissenõudmiskulu on 30 eurot, mis koosneb 19. mail 2023 esimese tasulise kirja saatmise kulust 15 eurot; 6. septembril 2023 teise tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot; 9. novembril 2023 kolmanda tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot ning muudest makseviivitusega tekkinud kulust summas 5 eurot.
3.2.Lepingust nr 11554209 tulenev sissenõudmiskulu on 30 eurot, mis koosneb 22. mail 2023 esimese tasulise kirja saatmise kulust 15 eurot; 5. juunil 2023 teise tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot; 25. oktoobril 2023 kolmanda tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot ning muudest makseviivitusega tekkinud kulust summas 5 eurot.
2-24-11708
3.3.Lepingust nr 11166714 tulenev sissenõudmiskulu on 30 eurot, mis koosneb 20. juulil 2023 esimese tasulise kirja saatmise kulust 15 eurot; 18. septembril 2023 teise tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot; 31. oktoobril 2023 kolmanda tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot ning muudest makseviivitusega tekkinud kulust summas 5 eurot.
3.4.Lepingust nr 11517303 tulenev sissenõudmiskulu on 30 eurot, mis koosneb 5. juulil 2023 esimese tasulise kirja saatmise kulust 15 eurot; 28. septembril 2023 teise tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot; 31. oktoobril 2023 kolmanda tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot ning muudest makseviivitusega tekkinud kulust summas 5 eurot.
3.5.Lepingust nr 11532570 tulenev sissenõudmiskulu on 30 eurot, mis koosneb 5. juulil 2023 esimese tasulise kirja saatmise kulust 15 eurot; 28. septembril 2023 teise tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot; 31. oktoobril 2023 kolmanda tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot ning muudest makseviivitusega tekkinud kulust summas 5 eurot.
4.Hageja selgitas täiendavalt, et on hagiavalduses esitanud nõude juba ümberarvestusena ja ei ole seetõttu hageja vastutustundlikku laenamise põhimõtet selgitanud.
Hageja palub kostjalt ümberarvestatult välja mõista põhivõlgnevuse 699 eurot 86 senti, sissenõudmiskulu 150 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 32 eurot 82 senti ning viivise alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määrus kuni põhinõude kohase täitmiseni.
5.Kohus jättis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitatud hagiavalduse 2. augustil 2024, 5. septembril 2024, 18. oktoobril 2024 ja 13. novembril 2024 käiguta ja kohustas hagejat hagiavalduses esinevaid puudusi kõrvaldama. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas nõude kostja vastu 13. septembril 2024 Rediem Capital AB-le, kes esitas 6. detsembril 2024 hagiavalduse tervikteksti. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 11. detsembril 2024.
6.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 11. detsembril 2024 (dtl 126). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 27. detsembril 2024).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 699 eurot 86 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 71 eurot 44 senti. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase tasumiseni. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
9.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka
2-24-11708 seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
10.VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
11.Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostjaga sõlmitud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal Järelmaksulepingu 10755321 Eritingimused ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 16-21), TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal Järelmaksulepingu 11166714 Eritingimused ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 23-28), TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal Järelmaksulepingu 11517303 Eritingimused ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 30-35), TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal Järelmaksulepingu 11532570 Eritingimused ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 37-42), TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal Järelmaksulepingu 11554209 Eritingimused ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 44-49), lepingute ülesütlemise hoiatused (dtl 50-54), lepingute ülesütlemise teatised (dtl 55-59), meeldetuletuskirjad võlgnevuste tasumiseks (dtl 60-86). Seega on hageja tõendanud, et on kostjale laenu andnud ning kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenukohustust täitnud. Kohus on tuvastanud, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
12.Hageja edastas 10. märtsil 2023 ja 10.mail 2023 kostjale teated lepingute täitmiseks täiendava tähtaja andmisest 14 päeva kirja saatmisest (dtl 50-54). Hageja teavitas 25. märtsil 2023 ja 26. mail 2023 kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise tõttu loetakse lepingud ühepoolselt üles öelduks (dtl 55-59).
13.Hageja on esitanud hagiavalduses nõude kostja vastu ümberarvestatult ja ei ole seetõttu hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtet selgitanud (dtl 110). Kohtu hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1) ja nõude esitamine ümberarvestatult on põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 699 eurot 86 senti, sissenõudmiskulu 150 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 71 eurot 44 senti ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
Hageja on nõude esitanud juba ümberarvestatult ning ei ole seetõttu selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning puudub vaidlus, et kostja ei ole enda lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja laenulepingutest
2-24-11708 tulenev põhivõlgnevus 699 eurot 86 senti, s.o lepingust nr 10755321 tulenev võlgnevus 146 eurot 86 senti, lepingust nr 11554209 tulenev võlgnevus 174 eurot 55 senti, lepingust nr 11166714 tulenev võlgnevus 46 eurot 51 senti, lepingust nr 11517303 võlgnevus 145 eurot 86 senti ja lepingust nr 11532570 tulenev võlgnevus 186 eurot 8 senti.
14.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja viivisenõue kostja vastu 32 eurot 82 senti. Perioodil 1. august 2024 kuni 13. jaanuar 2025 on sissenõutavaks muutunud viivis 38 eurot 62 senti. Kokku on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 71 eurot 44 senti. Kostjal tuleb tasuda hagejale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist kuni põhinõude kohase tasumiseni.
Sissenõudmiskulu
15.Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest (VÕS § 1132 lg 3).
Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 150 euro ulatuses, s.o 30 eurot iga kostjaga sõlmitud lepingu kohta (dtl 8-10). Hageja on täiendavalt selgitanud sissenõudmiskuludena muude kulude nõude kujunemist (dtl 111-115). VÕS § 1132 lg 2 seletuskirja kohaselt võib tarbijale pärast lepingu lõppu saata kokku kolm tasulist kirja, lisaks on võlausaldajal võimalik saata tarbijale tasuta kirju. Ülempiirid on sätestatud maksimummääradena. Need ei ole summad, mida peaks tarbijalt alati ja igal juhul välja nõudma, tegelikult võivad need kulud olla ka väiksemad. Näiteks automaatsete tüüpkirjade saatmine e-kirja teel ei pruugi olla tegelikult osutuda nii kalliks, et ära tuleks kasutada kogu sätestatud ülempiiri ulatus. Seaduseandja tahet, et tegemist on sissenõudmiskulude maksimummääradega iseloomustab ka seletuskirjas toodud selgitus. Erinevad inkassoettevõtjad tegid ettepaneku sätestada seaduses sissenõudmiskulude fikseeritud tõendamist mittevajav piirmäär, mis peaks ära katma sissenõudmise üldkulud (näiteks IT-lahendused nõuete käsitlemiseks, üldkulud, päringud, nõustamine, kampaaniad jms) ning meeldetuletuskirjade ja maksegraafiku koostamise tasu ei arvestataks sissenõudmiskulude piirmäära sisse, vaid neid saaks nõuda eraldi piirmäära ületavas osas, seejuures tuleks meeldetuletuskirja eest nõutavale tasule sätestada eraldi ülempiir. Antud inkassoettevõtjate ettepanek jäeti arvesse võtmata ning jäädi käesolevalt võlaõigusseaduses kehtestatud lahenduse juurde. Seletuskirja kohaselt seisneb kahe kontseptsiooni peamine erisus selles, et alternatiivina pakutud lahenduse korral oleks võlausaldajal igal juhul õigus nõuda tarbijalt seaduses sätestatud nn baassumma oma üldkulude katteks, mida ei ole täpsemalt sisustatud. Hageja on kostja laenulepingute täitmata jätmise tõttu saatnud iga lepingu kohta kolm tasulist meeldetuletuskirja ja lisaks soovib hageja iga lepingu kohta veel täiendava kulu väljamõistmist, s.o hageja soovib kostjalt iga lepingu kohta VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestatud maksimaalses määras sissenõudmiskulu hüvitamist, mis koosneb tasuliste kirjade saatmisest, millele lisandub üldkulu. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus sissenõudmiskulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud.
2-24-11708
15.1.Lepingu nr 10755321 sissenõudmiskulu on 30 eurot. Leping öeldi üles 25. märtsil 2023 (dtl 5). Esimene tasuline e-kiri on kostjale edastatud 19. mail 2023 hinnaga 15 eurot (dtl 60-61). Kiri kannab pealkirja „Korduv maksemeeldetuletus“, millest nähtub, et kostjal on 15. maiks 2023 tasumata makse summas 25 eurot. Teine tasuline e-kiri hinnaga 5 eurot on kostjale edastatud 6. septembril 2023 pealkirjaga „Võlanõue“, millest nähtub, et kostjal on hageja ees võlgnevus 408 eurot 7 senti, nõude kujunemist ei ole lahti kirjutatud (dtl 62-63). Kolmas tasuline e-kiri hinnaga 5 eurot on kostjale edastatud 9. novembril 2023 pealkirjaga „Võlanõue“, millest nähtu, et kostjal on hageja ees võlgnevus 413 eurot 51 senti, nõude kujunemist ei ole lahti kirjutatud (dtl 64-65). Samuti nõuab hageja muude sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal antud lepingust tulenev võlgnevus 146 eurot 86 senti, millele lisandub viivise nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Laenusumma oli 328 eurot 51 senti, millest kostja on tasunud enne lepingu lõpetamist 156 eurot 65 senti ja peale lepingu lõppemist 25 eurot.
15.2.Lepingu nr 11554209 sissenõudmiskulu on 30 eurot. Leping öeldi üles 25. märtsil 2023 (dtl 5). Esimene tasuline e-kiri on kostjale edastatud 22. mail 2023, hinnaga 15 eurot (dtl 81-82) ja kannab pealkirja „Teade tähtaegselt tasumata makse kohta“, millest nähtub, et kostjal on tähtaegselt tasumata 15. maiks 2023 makse summas 25 eurot. Teine tasuline e-kiri on saadetud 5. juunil 2023 hinnaga 5 eurot on pealkirjaga „Korduv maksemeeldetuletus“ ja mille kohaselt oli kostjal 15. maiks 2023 tasumata makse summas 25 eurot (dtl 83-84). Kolmas tasuline e-kiri edastati kostjale 25. oktoobril 2023 hinnaga 5 eurot, mille kohaselt on kostjal tasumata võlanõue summas 406 eurot 35 senti, võlgnevuse kujunemist ei ole lahti kirjutatud (dtl 85-86). Samuti nõuab hageja muude sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal antud lepingust tulenev võlgnevus 174 eurot 55 senti, millele lisandub viivise nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Laenusumma oli 299 eurot 80 senti, millest kostja on tasunud enne lepingu lõpetamist 50 eurot 77 senti ja peale lepingu lõpetamist 12 eurot.
15.3.Lepingu nr 11166714 sissenõudmiskulu on 30 euro. Leping öeldi üles 26. mail 2023 (dtl 6). Esimene tasuline e-kiri on kostjale edastatud 20. juulil 2023 hinnaga 15 eurot ja kannab pealkirja „Korduv meeldetuletus“ võlgnevuse 141 euro 7 sendi tasumiseks, s.o põhisumma 102 eurot 69 senti, viivisest 5 eurot 45 senti, muust kulust 7 eurost 93 sendist ja sissenõudekulust 25 eurot (dtl 66-67). Teine tasuline e-kiri edastati kostjale 18. septembril 2023, hinnaga 5 eurot, pealkirjaga „Korduv meeldetuletus“ võlgnevuse 7 euro tasumiseks, mille maksetähtaeg oli 15. september 2023 (dtl 68-69). Kolmas tasuline kiri edastati kostjale 31. oktoobril 2023 aadressile Kõivu Hollandi küla XXX Põlvamaa, hinnaga 5 eurot, mille kohaselt oli kostjal 15. septembriks 2023 tasumata 14 eurot (dtl 70). Samuti nõuab hageja muude sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal antud lepingust tulenev võlgnevus 46 eurot 51 senti, millele lisandub viivise nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Laenusumma oli 111 eurot 43 senti, millest kostja on tasunud enne lepingu lõpetamist 57 eurot 92 senti ja peale lepingu lõpetamist 7 eurot
15.4.Lepingu nr 11517303 sissenõudmiskulu on 30 eurot. Leping öeldi üles 26. mail 2023 (dtl 6). Esimene tasuline e-kiri edastati kostjale 5. juulil 2023, hinnaga 15 eurot ja kannab pealkirja „Võlateatis“, mille kohaselt on kostjal võlgnevus 269 eurot 49 senti, s.o põhivõlgnevus 218 eurot 66 senti, viivis 8 eurot 21 senti, muu kulu 22 eurot 62 senti ja sissenõudmiskulu 20 eurot (dtl 71-72). Teine tasuline e-kiri edastati 28. septembril 2023, hinnaga 5 eurot ja kandis pealkirja „Korduv maksemeeldetuletus“, mille kohaselt oli kosjal 15. septembriks 2023 tasumata võlgnevus 12 eurot (dtl 73-74). Kolmas tasuline kiri edastati kostjale 31. oktoobril 2023 aadressile Kõivu Holvandi küla XXX Põlvamaa, hinnaga 5 eurot, mille kohaselt oli kostjal 15. septembriks 2023 tasumata 24 eurot (dtl 75). Samuti nõuab hageja muude sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal antud lepingust tulenev võlgnevus 145 eurot 86 senti, millele lisandub viivise nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Laenusumma oli 208 eurot 63 senti, millest kostja on tasunud enne lepingu lõpetamist 50 eurot 77 senti ja peale lepingu lõpetamist 12 eurot
2-24-11708
15.5.Lepingu nr 11532570 sissenõudmiskulu on 30 eurot. Leping öeldi üles 26. mail 2023 (dtl 6). Esimene tasuline e-kiri edastati kostjale 5. juulil 2023, hinnaga 15 eurot ja kannab pealkirja „Võlateatis“, mille kohaselt hageja võlgneb kostjale 330 eurot 61 senti, s.o põhinõue 259 eurot 52 senti, viivis 7 eurot 57 senti, muu kulu 43 eurot 52 senti, sissenõudekulu 20 eurot (dtl 76-77). Teine tasuline e-kiri edastati kostjale 28. septembril 2023, hinnaga 5 eurot ja kannab pealkirja „Korduv maksemeeldetuletus“, mille kohaselt oli kostjal 15. septembriks 2023 tasumata 15 eurot (dtl 78-79). Kolmas tasuline kiri edastati kostjale 31. oktoobril 2023 aadressilexxxxxx xxxxxxxx küla XXX Pxxxxxxx, hinnaga 5 eurot, mille kohaselt oli kostjal 15. septembriks 2023 tasumata 30 eurot (dtl 75). Samuti nõuab hageja muude sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal antud lepingust tulenev võlgnevus 186 eurot 8 senti, millele lisandub viivise nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Laenusumma oli 244 eurot 52 senti, millest kostja on tasunud enne lepingu lõpetamist 43 eurot 44 senti ja peale lepingu lõpetamist 15 eurot
15.6.Hageja täiendav makseviivitusega kaasnev kulu summas 5 eurot iga lepingu kohta koosneb selgituse kohaselt nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulust, kontaktandmete otsingu ja päringu kulust, võlgnikule vastamisega seotud kulust, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamise telefoni ja e-posti teel kulus, võlgnikule tehtavatest kõnede kulust ja võlanõude avaldamisega seotud kulust (dtl 7-10). Täiendavalt selgitas hageja muu kulu tekkimist ja esitas tööprogrammi väljavõtte, millest nähtub, et:
15.6.1.lepinguga nr 10755321 seoses on hageja ajavahemikul 17. aprill 2023 kuni 24. november 2023 edastanud kostjale e-kirju, helistanud kostjale, sh teinud robotkõnesid, edastanud masskirju ja saanud võlgnikult 22. veebruar kuni 29. veebruar 2024 neli e-kirja (dtl 111-112).
15.6.2.lepinguga nr 11554209 seoses on hageja ajavahemikul 17. aprill 2023 kuni 6. detsember 2023 edastanud kostjale e-kirju, helistanud kostjale, sh teinud robotkõnesid ja edastanud masskirju. Hageja teostas 13. mail 2024 ja 31. juulil 2024 (s.o hagiavalduse esitamise päev) päringu rahvastikuregistrisse (dtl 114-115).
15.6.3.Lepinguga nr 11166714 seoses on hageja ajavahemikul 27. juuni 2023 kuni 22. detsember 2023 edastanud kostjale e-kirju, helistanud kostjale, sh teinud robotkõnesid, teostanud päringu 31. juuli 2023 kell 16.21 rahvastikuregistrisse (dtl 112-113).
15.6.4.Lepinguga nr 11517303 seoses on hageja ajavahemikul 27. juuni 2023 kuni 29. veebruar 2024 edastanud kostjale e-kirju, helistanud kostjale, sh teinud robotkõnesid ja helistanud 10. mail 2024 kell 16.10 võlgnikule numbrile 53013830, kuid ei saanud ühendust (dtl 113).
15.6.5.Lepinguga nr 11532570 seoses on hageja ajavahemikul 27. juuni 2023 kuni 22. detsember 2023 edastanud kostjale e-kirju, helistanud kostjale, sh teinud robotkõnesid, teostanud päringu 31. juuli 2023 kell 16.21 rahvastikuregistrisse ja helistanud 10. mail 2024 kell 16.10 võlgnikule numbrile 53013830, kuid ei saanud ühendust (dtl 114). VÕS §-ga 1132 ei ole kooskõlas hageja poolt muude (s.o 5 eurot iga lepingu kohta) sissenõudmiskulude hüvitamine. Seaduseandaja tahe sissenõudmiskulude piirmäärade kehtestamisel nähtub selgelt antud sätte seletuskirjast, kus on välja toodud, et sellist täiendavat kulu ei ole võimalik lisada kostja võlanõude sissenõudmiskulule. Täiendavat sissenõudmiskulu ei näe ette ka VÕS § 1132.
16.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude kandmist. Hageja poolt kohtule esitatud ühte faili kopeeritud e-kirjad ei kinnita hageja poolt lõpetatud lepingutest tulenevate võlgnevuste sissenõudmist ega tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist kostjale. Meeldetuletuskirjadest nähtub, et kostjal on märgitud kuupäevadeks tasumata osamaksed, nendest ei selgu hagiavalduses toodud võlgnevuste sissenõudmine (järelmaksulepingud nr 10755321 ja nr 11554209). Järelmaksulepingute nr 11517303 ja nr 11532570 tasulistes meeldetuletuskirjades on hageja nõudnud kostjalt põhinõudena võlgnevuse tasumist suuremas summas kui oli kostjale väljastatud laenusumma. Järelmaksulepingu nr 11166714 alusel nõudis hageja kostjalt meeldetuletuskirjas peale laenulepingu lõppemist põhisumma 102 euro 69 sendi tasumist, samas kui
2-24-11708 kostja laenusumma oli 111 eurot 43 senti ja kostja oli laenulepingu katteks lepingu kehtivuse aja tasunud juba 57 eurot 92 senti. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa kostjale edastatud e-kirju/kirju hageja nägemuse järgi muuta tasulisteks meeldetuletusteks VÕS § 1132 lg 2 tähenduses. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud tasulised meeldetuletuskirjad on vastuolulised kostja võlgnevuste osas ning ei ole aru saada, milline on kostja tegelik võlgnevus, mille tasumist lõppenud lepingu katteks hageja nõuab kuna iga meeldetuletuskiri sisaldab märkimisväärselt erinevaid summasid võlgnevuste osas. Kostjale saadetud meeldetuletuskirjade puhul on tegemist kirjadega, millega anti kostjale peale lepingu ülesütlemist täiendav tähtaeg võlgnevuse osamaksete ja võlgnevuse tasumiseks, kuid meeldetuletuskirjades märgitud summad ei ole seostatavad ülesöeldud lepingutest tuleneva võlgnevustega. Ainuüksi hageja enda süsteemiviitenumbrite märkimine ei anna alust tasuliste meeldetuletuskirjade seostamiseks kostja võlgnevustega kuna võlgnevuse kujunemine ja sissenõudmine ei ole antud kirjades seostatav kostja sõlmitud lepingutega ja nende mittetäitmisega. Ülaltoodud põhjendustel ei ole hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks lepingu kehtivusajal saadetud meeldetuletuskirjade eest põhjendatud. Kohus märgib ka, et meeldetuletuskirjad on oma sisult tüüptekstiga, kus on muudetud vaid kostja võlgnevuse summat ja lepingu numbrit/viitenumbrit ja maksekuupäeva. Kohtule jääb arusaamatuks, miks on hageja edastanud kostjale posti teel 31. oktoobril 2023 kolm tasulist meeldetuletuskirja kõik eraldi dokumendina (hageja ei ole tõendanud, et oleks kõik kirjad eraldi postitanud) või edastanud samal kuupäeval tasulised meeldetuletus e-kirjad eraldi ja nõuab iga kirja eest eraldi tasu. Samas on hageja kostja võlgnevust käsitlenud ühtse nõudena, mida kinnitab ka hageja poolt kohtule esitatud üks hagiavaldus, mis käsitleb korraga viit kostja vastu suunatud nõuet. Hageja ei ole tasunud iga lepingu pealt eraldi riigilõivu ning on nõuet kostja vastu on käsitlenud tervikuna.
17.Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 699 eurot 86 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 71 eurot 44 senti. Kostjalt tuleb tasuda hagejale ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist kuni põhinõude kohase tasumiseni. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud kohtule menetluskulu väljamõistmise nõude hagiavalduses, millest nähtuvalt on hageja menetluskulu riigilõiv summas 245 eurot ja lepingulise esindaja kulu 507 eurot ilma
2-24-11708 käibemaksuta. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 200 eurot. A.Õ.-i suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, ei saa ajakulu 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta põhjendatuks pidada. Kohus märgib, et hageja lepingulise esindaja tunni hinna 169 eurot ilma käibemaksuta kohta järgmist. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepinguline esindaja arvestanud, et sellise tunni hinna mõistlikkust on hinnanud Riigikohus vaid vandeadvokaatide töötasu korral. Juristide esinduse puhul on kohtupraktikas peetud mõistlikuks tasuks 90 kuni 100 eurot tund. Kui hageja lepinguline esindaja leiab enda töökvaliteedi olevat võrdne vandeadvokaatide omaga, on kohtule arusaamatu miks hageja esindaja ei ole olnud võimeline esitama nõuetekohast hagiavaldust ning muid menetlusdokumente ja on kohus pidanud käesolevas menetluses korduvalt hagejale andma tähtaja menetlusdokumentides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh eemaldama menetlusest ka hageja algse esindaja. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuluna 378 eurot 25 senti [(245+200) x 85%].
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (378 eurot 25 senti) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.