Kohtulahend

vabastamise korral toetama. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht. Vangistuses on ta osalenud mitmes sotsiaalprogrammis. Arvestades V. Komarovi korduvat karistatust, on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, ka kuritegu on toime pandud grupis. Kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Negatiivselt iseloomustab V. Komarovi käitumist vanglas kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Vangistuse jooksul on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning tema suhtes on rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kui isik ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et V. Komarovi käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. V. Komarovi on kriminaalkorras karistatud 5 korral, väärteokorras 21 korda. V. Komarovi kuritegude laad on muutunud raskemaks. Praegust karistust kannab ta rahvatervisevastase kuriteo eest, mis on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tegu õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. V. Komarov on varem korra olnud kriminaalhooldusel, ent ta võeti vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemisega. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei olnud V. Komarov motiveeritud sotsiaalprogrammides osalema, väljendas end kehakeeles agressiivselt, käitus ülbelt, teemade arutamisest osa ei võtnud ja leidis, et programm on ajaraisk ning sellel puudus mõte. Konflikti olukordades käitub isik impulsiivselt, ärritub kergesti ja kasutab olukorra lahendamiseks vägivalda, kordab tehtud vigu, oma tegevuse tagajärgi näeb vaid enda jaoks positiivsest küljest, teiste tegevusi tõlgendab vaenulikult. Korduvad kuriteod viitavad probleemide lahendamise oskamatusele. Kinnipeetaval on kõrgendatud enesehinnang ning ta on korduvalt väljendanud, et teda ei huvita, mis seaduses on kirja pandud. Kriminaalsed hoiakud väljenduvad korrale allumatuses ning tööst keeldumises. Kinnipeetaval ei ole küll diagnoositud alkoholisõltuvust, ent avaliku korra rikkumised on toime pandud alkoholijoobes. Isik ise probleemi ei tunnista.

ole ta rikkumisi toime pannud, kuna on aru saanud, et peab end kontrollima ja hoiduma igasugustest rikkumistest kõrvale. V. Komarov sai aru, et pereliikmed on tema ainsaks suureks väärtuseks. 3.5 Vaid ühe distsiplinaarkaristuse pärast ei ole põhjendatud isiku vabastamata jätmine. V. Komarov märgib, et ka selliseid isikuid, kelle kriminaalhooldus on varem luhtunud, on kohus tingimisi ennetähtaegselt vabastanud. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt tuleks ka V. Komarovi kohelda teiste sarnastel asjaoludel vabastatud isikutega võrdselt. 3.6 V. Komarovil ei ole probleeme alkoholiga, ta ei suitseta ega tarvita narkootikume. V. Komarov tegeleb spordiga. Kui aga kohus leiab, et V. Komarovil võivad olla probleemid alkoholiga, võib ta panna kohustuse mitte tarvitada alkoholi. 3.7 Kohus ei süvenenud V. Komarovi poolt esitatud dokumentidesse ega selgitustesse (nt elamispinna osas). Määruskaebuse esitaja märgib sedagi, et kinnipeetava vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmiselt – muutub vaid karistuse kandmise viis. Täita tuleb vabastamisega seonduvaid tingimusi ja kohustusi. Riigi poolt kohaldatavad meetmed ei peaks piirduma vaid karistuse määramisega. Hoolitsema peaks ka selle eest, et aidata inimesel sotsialiseeruda ning motiveerida teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tõhusaim viis selleks on tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostööd. Samuti on oluline lähendaste moraalne toetus. Karistus on oma eesmärgi täitnud ning olemas on ka kõik tingimused õiguskuulekale teele asumiseks: abikaasa moraalne ja materiaalne toetus, väikeste laste kasvatamise vajadus, töö- ja elukoha olemasolu ning võimalus ja vajadus oma perekonna eest hoolitseda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.2.2 Ka kohtu järeldusi V. Komarovi kriminaalsest tutvusringkonnast ei saa pidada paljasõnaliseks, vaid need tuginevad vangla poolt isiku suhetele ja elustiilile antud hinnangule, mille kohaselt näitab grupis toime pandud kuritegu seda, et V. Komarovi suhtlusringkonda kuulub kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Ka alkoholi tarvitamisega seonduvat problemaatikat on kinnipeetavat iseloomustavas materjalis esile toodud. Samas nõustub ringkonnakohus, et eelnimetatud riske oleks võimalik maandada vastavate lisakohustuste panemisega. 4.3 Vaatamata V. Komarovi selgitustele enda muutumise kohta, leiab ka ringkonnakohus, et kinnipeetaval tuleb karistuse kandmist jätkata. Kinnipeetavat iseloomustavat materjali tuleb arvestada kogumis. Ehkki V. Komarovi vabastamisjärgsed tingimused (perekonna toetus, töökoha olemasolu) on head ning võimalikke alkoholi ja kriminaalse tutvusringkonnaga seotud riske saaks maandada lisakohustuste panemisega, ei kaalu vabanemisjärgsed tingimused üle süüdlase varasemat kriminaalset elukäiku (kriminaalkorras karistatud 5 korral, kuriteod on muutunud laadilt raskemaks, viimased kaks kuritegu on toime pandud narkootiliste ainete valdamisega ja eesmärgiga saada materiaalset kasu) ning tema isikuga seotud riske (ohtlik avalikkusele). Lisaks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et V. Komarovi koostöö ametnikega ei oleks ilmselt tulemuslik. Vangla iseloomustuse kohaselt suhtub V. Komarov ametiisikutesse üleolevalt ja impulsiivselt ning mittealluvalt.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.