Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits 30.03.2017, Tartu 3-15-2189 Vitaly Komarovi kaebus Viru Vangla 18.06.2015. a käskkirja nr 6-1/602-KP tühistamiseks Tartu Halduskohtu 25.11.2015. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vitaly Komarov Esindaja Natalja Janis-Komarov Vastustaja/apellant Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale koopia Viru Vangla 10.12.2015. a otsusest nr 72/45123-2.
2.Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu 25.11.2015. a otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 02.05.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 01.06.2015 Viru Vanglale taotluse (tl 30-31) lühiajalisele väljasõidule lubamiseks 21.–28.07.2015 eesmärgiga osaleda abikaasa sünnituse ettevalmistamisel, sünnitusel ja lapse registreerimisel.
2.Viru Vangla jättis 18.06.2015. a käskkirjaga nr 6-1/602-KP (tl 28-29) kaebaja taotluse rahuldamata ja 31.07.2015. a vaideotsusega nr 6-12/174-2 (tl 25-26) kaebaja 14.07.2015 esitatud vaide rahuldamata. Kaebaja sai vaideotsusest teada 03.08.2015 (tl 26).
3.Kaebaja esitas 31.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3), milles palus Viru Vangla 18.06.2015. a käskkirja nr 6-1/602-KP tühistada. Kaebaja põhjendas kaebust järgmiselt. Vaidlustatud käskkirjas sisalduvad järeldused ei vasta Viru Vangla poolt välja antud iseloomustuses sisalduvale järeldusele, milles Viru Vangla toetas kaebaja ennetähtaegset vabastamist. Alates novembrikuust 2014 ei ole kaebajal vanglas ühtegi rikkumist. Viru Vangla rikkus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-s 8 sätestatud õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele. Vastustaja ei arvestanud kõiki vangistusseaduse (VangS) §-s 32 lg 4 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §s 82 lg 1 sätestatud asjaolusid. Vastustajale olid esitatud dokumendid, mis kinnitasid, et kaebaja vanemad ei saa osutada kaebaja abikaasale abi oma terviseseisundi tõttu, kuid seda ei arvestatud. Kaebaja abikaasa terviseseisund ei lubanud käia pika- ega lühiajalistel kokkusaamistel alates aprillist 2015. Kaebajat lubati kahel korral väljasõitudele (ema matused aastal 2011 ja isa matused aastal 2014) ning väljasõitude ajal ei esinenud mingeid kaebajapoolseid rikkumisi. Kaebaja koju väljasõidule lubamisel seoses lapse sünniga oleks saanud kaebajale olla ainult positiivne mõju. Loa andmisest keeldumine kujutas endast tõsist perekonnaellu sekkumist.
4.Viru Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl 23-24) jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivina rahuldamata. Viru Vangla oli seisukohal, et tühistamisnõue ei ole asjakohane, sest taotlus oli esitatud 21.– 28.07.2015 toimuvaks väljasõiduks ja oli seotud kaebaja abikaasa sünnitusel osalemisega. Soovitud ajavahemik on möödunud ja kaebuse rahuldamine ei aitaks kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Karistust kandev kinnipeetav peab arvestama võimalusega, et tal tuleb kogu vangistus kanda vanglas sealt vahepeal väljumata. Kehtiv õigus annab soodustuste kohaldamise otsustamise vanglale, ühtegi soodustust ei saa kinnipeetav nõuda imperatiivselt. Vangla peab hindama ka kinnipeetava isiksuseomadusi ja kriminogeenseid riske, kinnipeetava käitumist vanglas, väljasõidu eesmärki ja selle eeldatavat mõju kinnipeetavale. Kuigi vangla on toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, ei saa mööda vaadata 13.10.2014 tehtud ja jõustunud kohtulahendist kriminaalasjas nr 110-8497, kus kohus ei pidanud kaebaja ennetähtaegset vabastamist võimalikuks. Sellisel juhul oli vangla igati õigustatud tuginema jõustunud kohtulahendile, mööndes enda eelnevalt antud toetuse ennatlikkust. Vaidlustatud käskkiri vastab nõuetele, on jälgitav ning põhjendatud loogiliselt. Kaebaja kannab karistust esimese astme kuriteo eest, teda on karistatud nii narkokuriteo kui isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kaebaja on uusi kuritegusid toime pannud olukorras, kus talle mõistetud vangistus on jäetud tingimisi täitmisele pööramata. Seega tõusetus igati põhjendatult kahtlus, et kinnipeetav ei suuda ka lühiajalise väljasõidu tingimustes käituda õiguskuulekalt. Ka pärast käskkirja andmist on kaebaja rikkunud vanglas kehtestatud reegleid. Vastustaja lisas, et kaebaja käis matustel lühiajaliste väljaviimiste, mitte väljasõitude raames, olles vanglateenistuse järelevalve all (02.12.2014. a käskkiri 61/1775KP). Lühiajaline väljaviimine ning lühiajaline väljasõit on oma olemuselt täiesti erinevad – esimesel puhul tagab vanglateenistus täielikult kinnipeetava füüsilise järelevalve, teisel puhul füüsiline ja pidev valve puuduvad ja seetõttu ei ole tegemist ka võrreldavate olukordadega.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 25.11.2015. a otsusega (tl 47-48p) kaebaja kaebuse. Halduskohus leidis, et lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisest keeldumise käskkirja tühistamist on võimalik tühistamiskaebusega vaidlustada ka pärast taotletava lühiajalise väljasõidu kuupäeva. Halduskohus tegi viite Riigikohtu lahendile nr 33141-11. Kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu mittelubamine perekondliku sündmuse puhul riivab nii PS §-s 26 kui ka EIÕK art-s 8 sätestatud õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele. Selle
põhiõiguse kandjaks on kinnipeetavad, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta. Lühiajalise väljasõidu tingimusteta välistamine võiks tuua kaasa eraelu puutumatuse ebaproportsionaalse riive. Tõsi, tulenevalt VangS § 32 lg-st 4 ja VSkE § 82 lg 1 p-st 1 peab vanglateenistus väljasõiduks loa andmisel muu hulgas arvestama kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja laadi. Kaebaja abikaasa tervislikku seisundit arvestades kujutas loa andmisest keeldumine endast perekonnaellu sekkumist. Seega võis väljasõidu keelamist õigustada vaid tõsine oht avalikule huvile. Ainuüksi käskkirjas ja praeguses kohtumenetluses kirjeldatud asjaoludel ei saanud vangla lugeda ohustsenaariumi realiseerumist tõenäolisemaks kui kaebaja õiguskuulekat käitumist väljasõidul. Siiski ei saanud vangla halduskohtu hinnangul kõnealust ohtu lugeda piisavaks, et väljasõidust keelduda. Asjas ei saa olla vaidlust selles, et keeldumine lühiajalise väljasõidu loa andmisest oli õigusvastane. Väljasõidu võimaldamisest ei saa keelduda nende samade süütegude toimepanemise pinnalt, mille eest kaebaja juba vanglakaristust kannab, st et kaebajat on karistatud kriminaalkorras viis korda. Samuti on väljasõidu võimaldamisest keeldumise otsuses tuginetud Viru Maakohtu 13.10.2014. a otsusele nr 1-10-8497, milles leiti, et kaebaja ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud isegi elektroonilise järelevalve alla. Asjakohatu oli vaidlustatud käskkirjas tugineda eelmises kaebaja 01.04.2015. a taotluses palutud isikut tõendava dokumendi taotlemise asjaoludele, mida käesolevas 01.06.2015. a taotluses pole taotletud. Kooskõlas VangS § 32 lg-ga 41 oleks vanglateenistuse ametnik saanud anda loa ja ta võis ka käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib või peab väljasõidul viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud või ei tohi määratud kohtades viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema. Vanglateenistus võib lühiajalise väljasõidu lubamisel kohaldada elektroonilist valvet. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on EIÕK art-ga 8 hõlmatud vähemalt sidemed lähisugulaste vahel. Halduskohus jõudis järeldusele, et kirjeldatu alusel on kaalutlusviga viinud õigusvastase haldusakti andmisele. Asjas on ka tuginetud asjasse puutumatutele põhjendustele. Vangla õigusvastase tegevusega on rikutud PS §-st 26 tulenevat kaebaja õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Viru Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 55-56), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Käesolevas asjas ei ole tühistamiskaebus kohane õiguskaitsevahend, kuivõrd vaidlustatud otsuse mõju oli kaebuse esitamise ajaks lõppenud. Halduskohtu otsuses viidatud Riigikohtu otsus ei ole asjakohane. Halduskohus on põhjendamiskohustusele lähenenud vastuoluliselt ning kohtu otsuse kujunemine ei ole jälgitav. Halduskohus on otsust tehes asunud haldusorgani asemele ning asunud hindama lahenduse otstarbekust. Halduskohus leidis, et asjas ei saa olla vaidlust selles, et keeldumine lühiajalise väljasõidu loa andmisest oli õigusvastane. Vastustaja seisukohalt on antud küsimus just konkreetse vaidluse tuum, mis kohtul tuleb otsusega lahendada. Halduskohus ei heitnud otsuses vanglale ette mitte argumendi faktilist ebaõigust, vaid seda, et tegemist on lubamatu kaalutlusargumendiga. Sellega on halduskohus sisuliselt otsustanud, et VangS § 32 lg-e 4 osa, mis näeb kaalutlusena ette toime pandud kuriteo asjaolud, tuleb jätta kohaldamata. Kui halduskohus nii leidis, oleks halduskohus pidanud algatama ka sätte osas põhiseadusliku järelevalve menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 4 järgi. Halduskohus heidab vanglale ette, et vangla võttis keelduva otsuse tegemisel ühe kaalutlusargumendina arvesse Viru Maakohtu 13.10.2014. a määrust kriminaalasjas 1-10-
8497. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks selline kinnipeetava poolt avalikkusele kujutavat ohtu iseloomustav argument ei ole lühiajalise väljasõidu kaalumisel lubatav. Halduskohus püstitas otsuses hüpoteese, mille järeldused on kas arusaamatud, ebaselged või puuduvad. Halduskohus on refereerinud EIK lahendit, mida ei ole antud asjas millegagi seostada ja arusaamatuks jääb ka otsuses välja toodud etteheide VangS § 32 lg 41 võimaluste mittekaalumisele. Perekonnaelu riive hindamisel on halduskohus jätnud arvestamata esmalt sellega, et vabaduskaotusliku karistuse kandmisel on karistuse olemusest tulenevalt kinnipeetava perekonnaelu õiguste riive vältimatu. Käskkirjas kaalus vangla erinevaid viise, kuidas kinnipeetav saab suhteid lähedastega hoida ja miks võib peale taotluses väljatoodu olla perekonnasidemete säilitamiseks kohane ka mõni muu viis kui kinnipeetava lühiajaline väljasõit.
7.Kaebaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 63-64) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja nõustub halduskohtuga tühistamiskaebuse menetlemise osas ja leiab, et otsus on põhjendatud. Tühistamiskaebuse rahuldamisele eelneb selle õigusvastasuse tuvastamine ehk tühistamiskaebuses sisaldub vaikimisi ka alternatiivne õigusvastasuse tuvastamise taotlus. Tühistamiskaebuse rahuldamisega kaasneb niikuinii haldusakti õigusvastasuse intsidentne tuvastamine. Kaebaja väidab, et kavatseb esitada Viru Vangla vastu ka kahju hüvitamise nõude, milleks aega veel on. Lisaks väidab kaebaja, et vangla jätkab kaebaja õiguste rikkumist. Kaebajale keelati ka 10.12.2015. a käskkirjaga lühiajaline väljasõit samadel alustel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 25.11.2015. a otsuse ja saadab asja HKMS § 200 p 2 alusel tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Kaebaja esitas apellatsioonkaebusega koopia Viru Vangla 10.12.2015. a käskkirjast nr 72/45123-2, millega Viru Vangla jättis rahuldamata kaebaja 07.12.2015 esitatud taotluse lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks 04.–08.01.2016. Kaebaja on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et soovib vastusele lisatud Viru Vangla 10.12.2015. a käskkirjaga pöörata kohtu tähelepanu sellele, et isegi pärast käesolevas asjas otsuse langetamist jätkab vastustaja kaebaja õiguste rikkumist. Ringkonnakohus leiab, et koopia nimetatud käskkirjast tuleb kaebajale tagastada. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma Viru Vangla 10.12.2015. a käskkiri nr 72/45123-2 käesolevas asja lahendamisel tähtsust, sest asjas on vaidlustatud Viru Vangla 18.06.2015. a käskkirja nr 61/602-KP. Need asjaolud, mis on toodud hilisema taotluse rahuldamata jätmise käskkirjas, väljuvad käesoleva vaidluse esemest. Seega tuleb koopia Viru Vangla 10.12.2015. a käskkirjast HKMS § 62 lg 2 alusel kaebajale tagastada.
10.Viru Vangla jättis 18.06.2015. a käskkirjaga nr 6-1/602-KP rahuldamata kaebaja taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks 21.–28.07.2015 eesmärgiga aidata abikaasat sünnituse ettevalmistamisel, osaleda sünnitusel ja registreerida laps. Kaebaja esitas 31.08.2015 halduskohtule tühistamiskaebuse, millega nõudis Viru Vangla 18.06.2015. a käskkirja nr 61/602-KP tühistamist. Ringkonnakohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et tühistamiskaebus ei ole käesolevas asjas kohane õiguskaitsevahend, kuna vaidlustatud otsuse
mõju oli halduskohtule kaebuse esitamise ajaks lõppenud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega oli Viru Vangla otsuse kehtivus kaebuse esitamise ajaks lõppenud.
11.HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Tühistamiskaebus sellise kehtetu haldusakti peale, mille täiendavast tühistamisest ei saa kaebajale enam mingisugust tulu tõusta, ei täida enam õiguste kaitse funktsiooni (K. Merusk, I. Pilving. Kohus. – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 53). Tühistamiskaebuse rahuldamisel ei saaks kaebaja luba lühiajaliseks väljasõiduks. Kui kaebaja oleks esitanud tühistamisnõudele lisaks ka kohustamisnõude, ei oleks ka sellega olnud võimalik kohustada Viru Vanglat taotlust uuesti läbi vaatama, sest see aeg, milleks kaebaja lühiajalist väljasõitu taotles, oli kaebuse esitamisel juba möödunud. Kohustamisnõude korral oleks kohus saanud kaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat sama taotlust uuesti läbi vaatama, aga ainult selle perioodi osas, mille kohta oli taotlus esitatud. Seega ei oleks ka kohustamisnõudega olnud võimalik kaebajal eesmärki saavutada.
12.Halduskohus leidis, et lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisest keeldumise käskkirja tühistamist on võimalik tühistamiskaebusega vaidlustada ka pärast taotletava lühiajalise väljasõidu kuupäeva ja tegi sealjuures viite Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile asjas nr 33141-11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjakohase viitega. Riigikohus on viidatud asjas asunud seisukohale, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga kohaldatavad piirangud on tühistamiskaebusega vaidlustatavad ka pärast karistuse ärakandmist ja seega ka pärast piirangute kohaldamise lõppemist, sest kartserikaristusega koos kohaldatud lisapiirangud võivad omada mõju ja praktilist tähendust ka pärast karistuse ärakandmist (RKHKo 05.12.2011, 3-3-1-41-11, p-d 10 ja 12). Riigikohtu praktika kohaselt võib tühistamiskaebuse esitamist lubada ka haldusaktide peale, mille kehtivusaeg on lõppenud, juhul kui selle haldusakti mõju ja praktiline tähendus ei pruugi kaebaja jaoks olla vaatamata haldusakti kehtivuse lõppemisele veel täielikult ammendunud (RKHKo 13.11.2014, 3314414, p 11). Riigikohus on selgitanud: „Kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, siis üldjuhul ja eelduslikult ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend. Siiski, erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti puhul tõhus. Kolleegium on pidanud tühistamiskaebust võimalikuks ja tõhusaks vahendiks nende kehtivuse kaotanud haldusaktide puhul, millel võib olenemata kehtivuse lõppemisest olla isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju. Kolleegiumi praktika kohaselt on näiteks distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ja sellega kartserikaristuse ajaks kohaldatavad piirangud tühistamiskaebusega vaidlustatavad ka pärast karistuse ärakandmist ehk haldusakti kehtivuse lõppemise järgselt.“ (RKHKm 08.05.2014, 331-12-14, p 9). Distsiplinaarkaristusel võib seega olla isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju ka pärast distsiplinaarkaristuse kandmist, sest VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et erinevalt distsiplinaarkaristuse käskkirjast ei ole lühiajalise väljasõidu taotluse rahuldamata jätmisel pärast taotluses esitatud kuupäevade möödumist jätkuvat negatiivset mõju isiku õigustele. See, et vastustaja on jätnud rahuldamata ka hilisema taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks, ei oma antud asjas tähtsust, sest varasemad taotlused ei oma järgmiste taotluste lahendamisel õiguslikku tähendust. Halduskohus jättis tuvastamata Viru Vangla 18.06.2015. a käskkirjaga nr 6-1/602-KP seotud asjaolud, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et vaidlustatud käskkiri võiks kaebajale omada mõju ka pärast seda, kui taotluses märgitud lühiajaliseks väljasõiduks soovitud aeg on
möödunud. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisest keeldumise käskkirja on võimalik vaidlustada tühistamiskaebusega ka pärast taotletava lühiajalise väljasõidu kuupäeva.
14.HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt on kaebuse saamisel kohtu ülesanne kontrollida, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning vajaduse korral tuleb kohtul teha kaebajale ettepanek kaebust muuta. Kohustus selle eelduse kontrollimiseks peale kaebuse menetlusse võtmist tuleneb HKMS § 151 lg 1 p-st 1. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui kaebusega taotletav eesmärk ei ole saavutatav, on kohtul uurimispõhimõttest tulenev kohustus juhtida kaebaja tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (nt RKHKo 11.10.2012, 3-3-1-35-12, p 18; 21.01.2011, 3-3-1-80-10, p 22; RKHKm 25.11.2010, 3317710, p 11). Käesolevas asjas ei ole halduskohus kontrollinud, kas kaebaja on esitanud oma eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning on lahendanud nõude, mis ei ole kaebaja õiguste kaitseks tõhus, omistades kaebajale sellega kaebeõiguse olukorras, kus kaebajal HKMS § 44 lg 1 alusel seda ei olnud.
15.HKMS § 199 lg 2 p 3 järgi võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse normide olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olulise menetlusliku veaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ringkonnakohtul käesoleval juhul võimalik asuda halduskohtu asemel teostama toiminguid, mida halduskohtul tuleb HKMS § 120 lg 1 kohaselt teha pärast kaebuse saamist või HKMS § 122 kohaselt eelmenetluses. Asudes halduskohtu asemel täitma selgitamiskohustust ning tehes kaebajale ettepaneku nõude muutmiseks, asuks ringkonnakohus ise lahendama kaebust esimese astme kohtuna apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks, et anda kaebajale võimalus kaebuse nõude muutmiseks.
16.Asja uuel läbivaatamisel tuleb halduskohtul kaebajale selgitada, et tühistamiskaebus ei ole kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend. Kuna tühistamis- ja kohustamisnõuetega ei ole kaebajal enam võimalik oma eesmärki saavutada, siis tuleb halduskohtul juhtida kaebaja tähelepanu võimalusele esitada vaidlustatud käskkirja osas hüvitamisnõue või õigusvastasuse tuvastamise nõue. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise puhul tuleb halduskohtul kontrollida sellise nõude lubatavuse eeldusi vastavalt HKMS § 45 lg-le 2. HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt võib hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus anda õiguse esitada õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kavatsusele vaidlustatud käskkirja osas pöörduda halduskohtu poole hüvitamisnõudega on kaebaja vastuses apellatsioonkaebusele ka viidanud. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus annab HKMS § 45 lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse esitamise õiguse üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohtul tuleb õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise korral anda hinnang hilisema hüvitamiskaebuse perspektiivikusele.
17.Ringkonnakohus selgitab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusele tuginemisel peab kaebaja usutavalt põhjendama talle varalise või mittevaralise kahju tekkimist seoses vaidlustatud haldusaktiga ning mittevaralise kahju puhul ka tooma välja, millist riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve on tema arvates rikutud
(vt RKHKo 04.11.2015, 33148-15, p 12). Riigikohtu praktika kohaselt on tuvastamisnõude esitamine lubatud üksnes juhul, kui kaebaja saavutab kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel (RKHKm 02.04.2009, 3-3-1-100-08, p 36). Moraalset väärtust, mida haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamine võib kaebaja anda, ei saa lugeda piisavaks põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel (RKHKo 19.04.2010, 3-3-1-4-10, p 14). Riigikohtu praktika kohaselt võivad tuvastamiskaebuse esitamise õiguse anda lisaks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise soovile ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid (RKHKo 19.03.2002, 33111-02, p 15). Olukorras, kus kinni peetav isik on vaidlustanud vangla käskkirja ning on seejärel vanglast vabanenud, ei saa aga preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina enam käsitada, sest sellisel juhul ei aita tuvastamiskaebuse esitamine enam kaasa tema kui kinni peetava isiku õiguste kaitsmisele tulevikus (RKHKo 21.06.2010, 33124-10, p 20).
18.Kuna ringkonnakohus saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta muude apellatsioonkaebuses esitatud väidete ja menetluskulude osas.
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.